QASIETTI TÚNDI QADIRLEIIK

16 sáýіr 2023 3963 0
Оqý rejımi

Adamzattyń asyly ardaqty paıǵambarymyzdyń (s.a.s.) bir hadısinde «Eń qasıetti aı – Ramazan, eń qasıetti kún – Juma, al eń qasıetti tún – Qadir túni» delingeni málim. Al osy túnniń qasıettili nede? Álem musylmandary nege sol túndi kútýge asa yntyzar?   

Islam dininde sońǵy paıǵambardyń ómirge kelýi men sońǵy qasıetti kitaptyń túsýine erekshe mán berilgen. Sııar kitaptary haziret Muhammed Mustafanyń (s.a.s.) qyryq jastaryna taıaý Nur taýyna jıi baryp, ońasha qalǵandy unatyp, ǵalamnyń tylsym syrlaryna tereńirek oı jibergenin baıandaǵan. Osyndaı bir ońasha otyrǵan ýaqyttardyń birinde Jábireıil perishteniń dánekerligimen Alla taǵala oǵan paıǵambarlyq mindetti amanattady. Qasıetti kitaptyń alǵashqy aıattary tabys etilgen bul shýaqty túnniń Qadir túni ekendigi keıinnen  aıan boldy.

Jaratýshy ıe bul túnniń «Qadir» túni ekenin bildirip, sol túnniń erekshelikterin de ózi túsindirip bylaı degen:

«Anyǵynda Biz Qurandy Qadir túni túsirdik. Qadir túniniń ne ekenin bilesiń be? Qadir túni myń aıdan da qaıyrly. Ol túni perishteler men Rýh Rabbylarynyń ámirimen jerge túsedi. Ol tań aǵaryp atqansha jalǵasady» («Qadir» súresi).

Bul túnniń alǵashqy ereksheligi retinde qasıetti kálamnyń kók júzine túsýin baıqaımyz. Quran adamzatqa ǵana emes jyndarǵa da qos dúnıeniń baqytyn kórsetý úshin túsirilgen. Kók júzine túsken Quran túrli oqıǵalardyń sebepkerligimen qalǵan 23 jyldyq ýaqyt boıy birtindep paıǵambarymyzǵa ýahı etildi.

Bul tún myń aıdan qaıyrly bolýymen de artyqshylyqqa ıe. Myń aı týra seksen úsh jyl, tórt aıǵa teń. Al bul óz kezeginde burynǵy úmbetterdiń ómir boıy jınaǵan saýabyn bir túnde alý múmkindigi degen sóz.

Paıǵambarymyz (s.a.s.) birde sahabalarǵa Israıyl áýletinen bir adamnyń myń aı boıy at ústinde Alla úshin jıhad etkenin, keı rıýaıattarda myń aı boıy kúná jasamaı ǵıbadat etkenin aıtqanda, sahabalar «bizdiki onyń janynda túkke de turmas» dep tań bolǵan edi. Osy kezde Jábireıil túsip:

– Muhammed, úmbetiń sen aıtqan adamdardy estip tań qaldy. Al Alla taǵala olarǵa budan da qaıyrlysyn berdi, – dep «Qadir» súresin oqyp beredi.

Taǵy bir rıýaıatta paıǵambarymyzǵa búkil úmbetiniń ómiri kórsetiledi. Basqa úmbetterge qaraǵanda óz úmbetiniń ómiriniń azdyǵyn kórgen paıǵambarymyz buǵan muńaıady. Osy kezde Alla taǵala oǵan «Qadir» súresin túsiredi.

Bul túnniń berekesi mol. Óıtkeni jer betine san myńdaǵan perishteler túspek. Perishteler tipti jer betine syımaı ketedi. Múmınderdi aınala qorshaı Alla taǵalanyń olarǵa degen keshirimi men meıirimin aıtyp súıinshileıdi. Tań aǵaryp atqanǵa deıin osyndaı jaǵdaıda bolǵan musylman úmbetiniń júregine tynyshtyq pen jan rahaty ornaıdy.

Qadir sóziniń birneshe maǵynasy bar. Ol úkim berý degen maǵynaǵa da keledi. «Dýhan» súresinde aıtylǵandaı, Alla tarapynan belgilengen úkim osy Qadir túnine tıesili. Osyǵan súıenip bul túndi «Taǵdyr túni» degender de tabylǵan. Negizinde zattyń, is pen úkimniń ýaqyt pen mólsheri áý basta jazylyp qoıylǵany úshin bul jerde aıtylǵan taǵdyr burynnan belgilengen taǵdyrdyń oryndalýy bolyp tabylady.

«Qadir» sóziniń «qysylý», «tyǵyzdalý» degen maǵynasyn da eskersek, bul jerde perishtelerdiń Qadir túni jer betine kóp túsetinin, sosyn jer betine syımaı ketetinine de ıshara baıqaımyz.  

Bir hadıste «Ol túni jer betine túsken perishtelerdiń sany usaq tastardyń sanynan da kóp» delingen (Ahmed 10316).

Qadir túniniń naqtylyǵy týrasynda hadısterde bylaı delingen:

Úbada ıbn Samıt (r.a.) áńgimeleýde:

«Birde aramyzdaǵy eki musylman kerkildesip ózara sózge kelip qaldy. Ekeýi ájepteýir jerge baryp qalǵan kezde esikten paıǵambarymyz kórindi. Sosyn álgi eki kisige qarap:

– Senderge Qadir túnin aıtqaly kele jatyr edim. Ekeýińdi kórip aıtaıyn degenimdi umytyp qaldym. Múmkin, qaıyrlysy osy shyǵar. Budan bylaı Qadir túnin ramazannyń besinshi, jetinshi nemese toǵyzynshy túninen izdeńder, – dedi».

Ibn Abbastan jetken rıýaıatta paıǵambarymyz bylaı degen: «Qadir túnin ramazannyń aqyrǵy on kúninen izdeńder. Toǵyzynshy, jetinshi, nemese besinshi túni bolýy múmkin».

Osyndaı hadısterdi saralaı kele, Islam ǵulamalary bir aýyzdan Qadir túnin jıyrma jetinshi túnge belgilegen. Sol sebepti musylmandar shama kelgenshe bul túndi beker jiberip almaýǵa tyrysady. Uıqy men nápsilik qalaýlardan tyıylyp ǵıbadatqa den qoıady. Bul túnde oqylǵan Qurannyń ár árpine myń-myńdap saýap jazylady. Osyǵan sáıkes basqa da ǵıbadattardyń saýaptary ádettegiden artyq bolmaq.

Qadir túnin óz deńgeıinde ótkizý úshin musylmandar namaz oqyp, Quran oqyp, Quran tápsirlerine úńiledi. Zikir men salaýat aıtady. Alladan eki dúnıeniń baqytyn surap duǵa etedi. Joq-jitikke kómek berip, sadaqa da úlestiredi. Osyndaı izgi istermen ómirin nurlandyrady. Qadir túniniń bizge bereri jóninde aıtylǵan myna hadısten artyq súıinshi habar bolmaq emes:

«Kimde kim qaıtarymdy tek Allahtan kútip Qadir túnin kútse, ótken kúnálary keshiriledi» (Buharı)

Aısha anamyz Alla elshisiniń ramazannyń aqyrǵy on kúninde qulshylyqqa erekshe den qoıatynyn, otbasyn da oıatatynyn aıtady. Bul túni qalaı duǵa etý kerek dep suraǵanda, paıǵambarymyz myna duǵany úıretken:

Alla taǵalam, Sen keshirimdisiń, keshirgendi unatasyń, meni de keshire gór!     

Pіkіrler Kіrý