QADIR TÚNINIŃ BELGILERI JAIYNDA
Ábý Ibn Kab (r.a.) Paıǵambardyń (Allanyń Oǵan salaýaty men sálemi bolsyn) bylaı degenin aıtty:
«Ol kúnniń tańynda kún appaq bolyp shyǵady jáne sáýleleri bolmaıdy»[19].
ıbada ıbn As-Samıt (r.a.) Paıǵambardyń (Allanyń Oǵan salaýaty men sálemi bolsyn) bylaı degenin aıtty:
«Ol tún ystyq ta, sýyq ta bolmaıdy. Sondaı-aq ol tynysh ári bultsyz bolady. Ol túngi aı jaryq bolady»[20].
`Ýbada ıbn Samıtten Allanyń Elshisi (oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) Qadir túniniń belgileri týraly bylaı dep aıtqany jetkiziledi: «Qadir túni tunyq ári jaryq bolyp, aıdyń ózi beıne bir nurǵa toly bolady. Ol tún, sýyq ta ystyq ta emes, tynysh ta jaıly bolyp,tań atqansha juldyzdardyń aǵyp túsýine tıym salynady. Bul túnniń taǵy bir belgisi, tańerteń kún sáýlesi, tolǵan aı sekildi túzý bolyp shyǵady ári shaıtandarǵa kúnmen birge jarysa shyǵýlaryna ruqsat etilmeıdi»[21].
Biraq Ramazannyń sońǵy on túnderinde Allaǵa shynaıy yqylaspen jáne durys qulshylyq etken árbir musylman Qadir túni jasalǵan qulshylyq úshin ýáde etilgen uly syıyn alady, tipti eger ol onyń dál qaı túni ótip ketkenin bilmeı qalǵan bolsa da!
Iá, shynynda da, Qadir túni atyna zaty saı, adamzat balasynyń keleshegi úshin asa Qadirly hám mańyzdy. Haq Taǵala adam balasyna shaıtannyń arbaýyna tez kónetin nápsini berik synap, óziniń asa meıirimdiligimen bul tyǵyryqtan sytylyp shyǵatyn dańǵyl joldy da meńzegen. Ol dańǵyl jol – qasıetti Qadir túni táýbege kelip, yqylasty túrde keshirim surap, jan-tánimen Haqqa jalbarynyp, bolashaǵyna zor úmit artyp, Táńiriniń jasyl baqtary bar jumaǵyna jeteleıtin raqym joly. Laıym, osy jol – barsha adamzatqa násip bolǵaı!
[19] Ahmad, Músilim, Ábý Dáýd jáne At-Tırmızı jetkizdi.
[20] Ahmad jetkizdi
[21] Ahmad 5/324. Hafız ál-Haısamı «Májma’ý-z-zaýaıdte» bul hadıstiń barlyq jetkizýshileri senimge laıyq ekenin aıtqan, al hafız Ibn Kásır ısnadyn hasan dep ataǵan. «Tafsır Ibn Kásır» 4/255.
