Qadir túnin qalaı ótkizgen durys?

30 mamyr 2019 9045 0
Оqý rejımi

Qadir túniniń myń aıdan artyq ekendigi Qadir súresinde ashyq baıan etilgen. Osy túni jasaǵan qulshylyqtarymyz 83 jyl jasalǵan minájattyń saýabyna tatıdy.  Al, bul túndi jiberip alǵan kisi kóp nárseden maqurym qalady deıdi ardaqty Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Ramazan aıynda myń aıdan artyq bir tún bar. Kim onyń jaqsylyǵynan maqurym qalǵan bolsa, shyn mánisinde (kóp nárseden) maqurym qalǵany».[1]

Bul túnniń «Qadir túni» dep atalýynyń eki máni bar:

Birinshisi - adamdardyń kelesi jylǵy ómiri men ólimi, rızyq-nesibesi, taǵdyry belgilenetin tún.

Ekinshisi - Qadirli, qasıetti, ulyq tún.  Myń aıdan artyq bul tún -  ózge túnderden qadiri asqaq, olardan ulyq, berekesi mol.  Sol sebepti de «qadir-qasıeti mol tún» degen ataýǵa ıe.

Birinshi máni jaıynda sahaba Abdýlla ıbn Abbastyń (r.a.): «Qadir túninde - sol jylǵy jaqsylyq pen jamandyq, rızyq-nesibe, ómirdiń mólsheri taǵdyrǵa jazylady (Laýhýl mahfýz). Tipti «pálánshe osy jyly qajylyqqa barady» dep qajylyqqa kimniń baratynyn da jazyp qoıady», - degendigi tápsir kitaptarynda keltiriledi. Sondaı-aq, Hasan, Mújáhıd jáne Qatádá da:

«Qadir túni sol jyly bolatyn barlyq ister, neniń jaratylatyny, qanshalyqty rızyq-nesibe beriletini, ómir súrý ýaqyty belgilenedi, - dep otyr[2].

Sondaı-aq, Jaratýshy Iemiz «Dýhan» súresinde: «Biz ol Qurandy berekeli túni túsirdik», - deı kele Qadir túniniń berekeliligin basyp aıtsa, ary qaraıǵy aıatta: «Jáne sol túni barlyq dana ister belgilenedi», - deı kele, Qadir túniniń atalmysh eki maǵynany da qamtıtynyna nazar aýdartyp tur[3].

Endi osy berekeli túnniń saýabynan maqurym qalmaý úshin ne istegen durys, qalaı ótkizgen abzal? Bul túni jasalýy tıis saýapty isterdi bylaısha tizbekteýge bolady:

1. Namaz oqý: táhádjúd namazyn, qaza namazdaryn, túrli nápil namazdardy oqyǵan durys. Ardaqty Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Kimde-kim qadir túniniń qasıetine senip, ondaǵy saýabyna kenelemin degen maqsatpen namaz oqysa, onda onyń ótken kúnálary keshiriledi»[4], - degen

2. Quran oqý.

3. Alladan keshirim tilep, Odan dúnıe-aqyretimizge paıdasy tıer nárselerdi suraý.

Aısha (r.a.) anamyz Alla elshisinen (s.ǵ.s.): «Eger Qadir túnine dál tússem, onda qandaı duǵa aıtaıyn», - dep suraıdy. Oǵan (r.a.)  Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Myna duǵany oqy: «Allahýmmá ınnáká ǵafýýn týhıbbýl ǵafýá, faǵfý ǵannı»,- dep jaýap beredi. Maǵynasy: «Ýá, Jaratýshym! Shynynda sen jarylqaýdy jaqsy kóresiń. Meni jarylqaı gór».

Ataqty ári bedeldi hadısshi Sýfýanýs Sáýrı óziniń bir sózinde:

«Bul túni duǵa etip, Alladan keshirim surap, tilek tileý – men úshin namaz oqýdan qaıyrly. Eger Quran oqyp, artynsha  duǵa etip otyrsa tipten jaqsy», – degen. Sebebi, bul tún - kóptep, Allaǵa duǵa etip, keshirim tileý túni.

4. Duǵamyzdyń arasynda: Elimizge amandyq, jurtymyzǵa tynyshtyq, ıman tileýdi de umytpaǵanymyz jón. Sondaı-aq, álemniń túkpir-túkpirinde jábir kórip jatqan musylman baýyrlarymyzǵa Alladan járdem suraıyq.

5. Pikirleý. Allanyń ulyqtyǵy, Islamnyń ulyqtyǵy, Qurannyń ulyqtyǵyna oı júgirtý. Aıtylǵan ýaǵyz-nasıhattardy kókeıge túıý.

6. «Sýbhanallahı ýá bıhamdıhı, sýbhanallahıl Ǵazım», «Astaǵfırýlla», «álhamdýlılla»,  «Allahý ákbár»,  «Lá ıláhá ıllallah» syndy zikirlerdi kóbirek aıtý.

Mine, osyndaı saýapty amaldardy oryndaı otyryp, 83 jyldyq saýapty bir túnde qorjynymyzǵa jınap alaıyq, qurmetti musylman qaýym. Alla istegen qaıyrly isterimizge eselep saýaptan jazsyn!

 


[1] Án-Násáı: Kıtábýs sııam - №2106. (Mırkatýl Masabıh)
[2] Táfsırýl Báǵáýı.
[3] «Dýhan» súresi, 3-aıat. Tafsırý át-Tabarı.
[4] Buharı.

Pіkіrler Kіrý