Qadir túni ne isteý kerek?
Alla Taǵala óziniń hıkmetine saı keıbir nárselerdiń anyq ýaqytyn jasyrǵan. Aıtalyq, Juma kúniniń qaı mezgilinde jasalǵan duǵanyń qabyl bolatynyn, bes ýaqyt namazdyń ishindegi ortańǵy namazdy, duǵalar ishinde ısmı aǵzamdy, ýaqyttyń ishinde qııametti ári ómirdiń ishinde ólim ýaqytyn pendelerine dál bildirmegen. Bunyń bizderge qaıyry baryna kámil senimdimiz. Múmkin bul musylmandardyń únemi sergek, Allaǵa ǵıbadat, qulshylyqta júrýin qalaǵandyqtan shyǵar.
Qadir túnine kelsek, ol – túnderdiń eń qaıyrlysy. Óıtkeni, hadıste aılardyń qaıyrlysy – Ramazan, túnderdiń qaıyrlysy – Qadir túni, kúnderdiń qaıyrlysy – Juma kúni ekeni aıtylǵan. Bul túndi negizinen Ramazan aıynyń sońǵy on kúninde, taq sanda izdeý kerek. Kópshilik ǵalymdardyń ortaq pikirinshe, Qadir túni Ramazan aıynyń jıyrma jetinshi túni bolyp esepteledi.
Quranda bul túnniń artyqshylyǵyn túsindiretin arnaıy súre de bar. Ol súrede Jaratýshy ıemiz bylaı deıdi: «Anyǵynda Biz Qurandy Qadir túni túsirdik. Qadir túniniń ne ekenin bilesiń be? Qadir túni myń aıdan da qaıyrly. Ol túni perishteler men Rýh Rabbylarynyń ámirimen jerge túsedi. Ol tań aǵaryp atqansha jalǵasady»[1].
Múmınder bul túndi daıyndyqsyz ótkizbeýi tıis. Óıtkeni, Ábý Huraıra (r.a.) sahabamyz jetkizgen hadıste: «Kimde kim Qadir túniniń artyqshylyǵyna senip, saýabyn Alladan kútip, ǵıbadat, qulshylyqpen ótkizse, ótken-ketken kúnálary keshiriledi»[2], – delingen.
Bul túni jasalýy tıis isterdiń qatarynda namaz oqý, Quran oqý, ótken kúnálardy endi jasamasqa táýbe etip, keshirim tileý, jalbarynyp tilek tileý kerektigin aıta alamyz. Moınynda namaz qaryzy barlar nápil namaz oqymaı turyp, áýeli bes ýaqyttyq qaza namazdaryn óteýi artyqshylyqqa jatady. Ǵalymdardan Sýfııan Sáýrı: «Qadir túni tilek tilep, keshirim tileý namazdan unamdy. Quran oqyp, artynan tilek tileý – eń jarasymdysy», – degen.
Aısha anamyz (r.a.) Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) Ramazannyń aqyrǵy on kúninde qulshylyqqa erekshe den qoıatynyn aıtady. Bul túni qalaı duǵa etý kerek dep suraǵanda, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) myna duǵany úıretken: «Alla Taǵalam, Sen keshirimdisiń, keshirgendi unatasyń, meni de keshire gór!»
Iá, kúnádan alys Paıǵambarymyzdyń ózi (s.ǵ.s.) kúnine jetpis ıa júz márte ózine keshirim tilep otyrýdy ádet etken. Endeshe, kúnine san túrli kúnámen betpe-bet kelip júrgen qazirgi musylmandarǵa kún saıyn myń ret, Qadir túni tańǵa deıin keshirim tilese de artyqtyq etpesi anyq.
Bul tún myń aıdan qaıyrly bolýymen de artyqshylyqqa ıe. Myń aı týra seksen úsh jyl, tórt aıǵa teń. Al bul óz kezeginde burynǵy úmbetterdiń ómir boıy jınaǵan saýabyn bir túnde alý múmkindigi degen sóz.
Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) birde sahabalarǵa Israıyl áýletinen bir kisiniń myń aı boıy at ústinde Alla úshin jıhad etkenin, keı rıýaıattarda myń aı boıy kúná jasamaı ǵıbadat etkenin aıtqanda, sahabalar «bizdiki onyń janynda túkke de turmas» dep tań bolǵan edi. Osy kezde Jábireıil (ǵ.s.) túsip:
– Muhammed, úmbetiń sen aıtqan adamdardy estip tań qaldy. Al, Alla Taǵala olarǵa budan da qaıyrlysyn berdi, – dep, «Qadir» súresin oqyp beredi.
Taǵy bir rıýaıatta paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) búkil úmbetiniń ómiri kórsetiledi. Basqa úmbetterge qaraǵanda óz úmbetiniń ómiriniń azdyǵyn kórgen paıǵambarymyz buǵan muńaıady. Osy kezde Alla Taǵala oǵan «Qadir» súresin túsiredi.
Bul túnniń berekesi mol. Óıtkeni, jer betine san myńdaǵan perishteler túspek. Perishteler tipti jer betine syımaı ketedi. Múminderdi aınala qorshaı Alla Taǵalanyń olarǵa degen keshirimi men meıirimin aıtyp súıinshileıdi. Tań aǵaryp atqanǵa deıin osyndaı jaǵdaıda bolǵan musylman úmbetiniń júregine tynyshtyq pen jan rahaty ornaıdy.
Bir hadıste «Ol túni jer betine túsken perishtelerdiń sany usaq tastardyń sanynan da kóp»[3] delingen.
Qadir túni túnimen qulshylyq jasaı almaıtyndarǵa eń bolmasa taraýıh namazynan keıin birshama ýaqytyn duǵaǵa arnaýy kerektigi aıtylady. Óıtkeni, bul túni jasalatyn duǵalardyń qabyl bolatynyna degen nyq senim bar.
