«PERIShTE» SÓZINIŃ MAǴYNASY

24 qazan 2023 3287 0
Оqý rejımi

 «Perishte» sóziniń maǵynasy

«Perishte» sózin tildik turǵydan qarastyratyn bolsaq, ol arab tilindegi «málak» sóziniń «á-l-k» túbirinen taraıdy. Iaǵnı málak sózdikte – «habarshy», «elshi» jáne «kúsh-qýat» degen maǵynalardy bildiredi. Al ıslamı túsinik turǵysynan alǵanda «málák» (perishte) sózine «túrli beınege kire alatyn, jynysqa bólinbeıtin jáne bir ǵana Allaǵa qulshylyq etetin nurly jaratylys» degen anyqtama berýge bolady.

Perishtelerdiń bar bolýynyń dálelderi

Ilkiden beri adam balasyn qyzyqtyryp kele jatqan máseleniń biri – jer betin mekendeıtin basqa da kózge kórinbeıtin bolmystardyń bar ıakı joq ekendigi. Aıtalyq, perishteler men jyndar álemi.

Ǵaıypqa sený – musylman bolýdyń basty erekshelikteriniń biri. Adam balasy materıaldyq álemde ómir súre otyryp, rýhanı álemniń de bar ekendigin umytpaýy tıis. O dúnıe – adam úshin sezim múshelerimen sezinýge kelmeıtin tylsym jaıt. Osy qos dúnıeniń arasynda beıne bir arnaıy perde tutylǵandaı adam balasynyń mańdaıyna bul aqıqatty kózben kórý jazbaǵan. Alaıda, biz perishtelerdiń bar ekenin eń senimdi derekkózder: Quran men súnnet arqyly bilemiz.

Bundaı senimdi derekkózder bolmaǵanda tirshilikti osy dúnıemen ǵana shektep, ólimdi «irip-shirip joq bolyp ketý»  dep qana uǵar ma edik, kim bilsin?! Osy rette adamzatqa jol silteý úshin úzdiksiz paıǵambarlar jiberip, qasıetti kitaptaryn da túsirgen. Alla Taǵalaǵa myń da bir shúkir delik! Qasıetti kitaptarda Jaratýshynyń bar jáne bir ekendigine búkil jandúnıemizben sený kerektigi, buǵan qosa rýhanı álemge tán perishtelerge de ılaný qajettiligi ap-anyq baıan etilgen.

Perishtelerge sený – ımannyń negizgi sharttarynyń biri. Bul shyndyq Qurannyń myna aıattarynda aıqyn ańǵarylady: «Alla elshisi Rabby tarapynan ózine túsirilgenderge ıman etti jáne múminder de (ıman etti). Barlyǵy Allaǵa, perishtelerine, kitaptaryna jáne paıǵambarlaryna ıman etti…».

«Kim Allaǵa, aqyret kúnine, perishtelerge, kitaptarǵa, paıǵambarlarǵa ıman keltirse… mine solar shynshyldar, ári solar taqýalar»;

مَنْ كَانَ عَدُوّاًلله وَمَلآئِكَتِهِ وَرُسُلِهِ وَجِبْرِيلَ وَمِيكَالَ فَإِنَّ اللهَ عَدُوٌّ لِّلْكَافِرِينَ

«Kim Allaǵa, perishtelerine, elshilerine, sondaı-aq Jábireıil, Mıkaılge (ǵ.s.) dushpan bolsa, álbette Alla Taǵala kápirlerge dushpan».

Perishtelerdiń bar ekenine ılanbaý – Alla Taǵalanyń jer betine jibergen paıǵambarlarymen qatar qasıetti kitaptaryn da joqqa shyǵarǵanmen barabar. Óıtkeni, Uly Jaratýshynyń kúlli aqıqaty paıǵambarlarǵa perishteler arqyly jetken.

Quran Kárimde de bul máselege baılanysty: «…Kimde-kim Allaǵa jáne Onyń perishtelerine, kitaptaryna, paıǵambarlaryna jáne aqyret kúnine ıman etpese, qatty adasady...», – delingen.

Buǵan qosa perishtelerdiń bar ekendigin rastaıtyn kóptegen hadıster de bar. Iaǵnı joǵaryda aıtyp ótkenimizdeı perishtelerdiń shyn máninde bar ekendigi Quran men súnnette naqty keltirilgen. Paıǵambarymyz (sallallahý aláıhı ýá sállám): «Men sizderdiń kórmegenderińizdi kóremin, estimegenderińizdi estımin. Kók júzinde tórt saýsaq sııatyndaı bos jer joq. Barlyq jerde Allaǵa sájde etetin perishteler bar…» – dep, perishtelerdiń bar ekendigin ári olardyń sandyq turǵydan da esepsiz kóptigin baıan etýde.

Demek, aıat pen hadıster – kózben kórip, qolmen ustaýǵa kelmeıtin osyndaı jaratylystardyń bar ekeninen habar berýde.

Munymen qosa perishtelerdiń bar ekendigi jaıly olarmen júzdesip, sóılesken júz jıyrma tórt myń paıǵambar men san myńdaǵan áýlıeler, ǵumyrynda jalǵan aıtyp kórmegen sany belgisiz qanshama ıgi jaqsylardan bilemiz. Sebebi, ár qaısysy ár dáýirde ómir súrgen bul adamdardyń barlyǵy uıymdasqan túrde jalǵan aıtýy áste múmkin emes.

Kúndelikti ómirde perishtelerdi kózge kórinbeıdi eken dep joqqa shyǵarý pendeniń tákapparlyǵy men qyrsyqtyǵynan, nemese nemquraılyǵynan bolsa kerek. Búkil bolmyspen salystyrǵanda adam balasynyń kórý qabileti óte shekteýli. Sondyqtan kórmegen nársesine adam «joq» deı almaıdy. Óıtkeni kózge kórinbeıtin bolmystar sany óte kóp. Mysaly, Elektr togyn iske qossaq, alyp saraıǵa jaryq beretin lampalardyń barlyǵyn jumys istetedi. Biz sonda ǵana kishkene bir tetiktiń zor kúshin sezinemiz. Biraq, onyń kúshin osy ýaqytqa deıin eshkim kórgen de joq, kórmedik eken dep joqqa shyǵarǵan da joq.

Buǵan qosa, tartylys pen tebilis zańdylyǵynyń arqasynda ǵalamdaǵy tepe-teńdik, tártip jalǵasyp kele jatqandyǵyn da bilemiz. Biz bul zańdylyqtardy da kózge kórinbeıdi eken dep joqqa shyǵara almaımyz.

 Sonymen qatar qazirgi tańdaǵy ǵylymı jetistikter de kózge kórinbeıtin óte usaq zattardyń bar ekendigin dáleldeýde.

Máselen, bıologııalyq anaErobty bakterııalar – ottegisiz tirshilik ete alatyn organızmge jatady.1993 jyly muhıt túbindegi jer asty qaınar sýlarda óte joǵary (shamamen +400S˚) ystyq dárejede ári onda ýly gazdar bola tura 300-den asa mıkroorganızmderdiń ómir súrgendigi dáleldengen. Bıolog ǵalym Verena Tanıklaıf buny HH ǵasyr bıologııasynyń eń aıtýly jańalyǵyna balaı otyryp, onda ózge de bıologııalyq qubylystardyń bolýy ábden múmkin degen tujyrymǵa toqtalady.

Bular ǵylymı dáleldemeler, al bulardan tys kúndelikti ómirimizde kózben kórip, qolmen ustalmaıtyn, aqylǵa syımaıtyn, qısynǵa kelmeıtin basqa da nárseler óte kóp ekeni belgili. Biz olardyń bar ekenine kúmánsiz senemiz. Mysaly, adam óz denesinde jan bar ekenine senedi, biraq ony kózben kóre almaıdy. Aqylynyń bar ekenin de qolǵa ustatyp, kózge kórsetip dáleldeı almaıdy. Budan bólek, ıisti, dámdi, dybysty seze alsańyz da bulardyń eshqaısysyn qolǵa ustatyp, kózge kórsetý múmkin emes. Demek, kózge kórine bermeıtin tirshilik ıeleriniń bar ekendigi kúmánsiz. Olaı bolsa, perishte men jyndardy da kózge kórinbeıdi eken dep, olardyń bar ekendigin joqqa shyǵara almaımyz.

Qalmahan Erjan

 

 

 

Pіkіrler Kіrý