Paıǵambarymyzdy (s.ǵ.s) súıý

03 qańtar 2019 17591 0
Оqý rejımi

«Qolda bar altynnyń qadiri joq» demekshi, kez kelgen nárseniń qádirine barmaı ony súıý aqylǵa syıymsyz. Paıǵambardy (s.ǵ.s.) súıý haqynda sóz qozǵamas buryn, aldymen onyń dindegi fýnktsııasyn uǵynyp alǵan jón shyǵar.

Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) mindetterine Allaǵa jáne basqa da Islam negizderine ıman keltirý, Jábreıil arqyly Alladan kelgen ýahıdy alyp, ony adamzatqa jetkizý, halyqty Islam dinine shaqyrý, ýahı arqyly kelgen Qurandy túsindirý, dinniń úkimderin áýeli ózi oryndap, musylmandarǵa ony oryndaýdy buıyrý jáne t.b. jatady.

Sondaı-aq, ol Qurannyń jasyryn qalǵan tustaryn ashady. Máselen, Alla Taǵala Qurannyń kóptegen jerlerinde «…namaz oqyńdar…» dep bizderge namazdy paryz etti. Sonymen qatar, Quranda «…rýkýǵ etýshilermen birge rýkýǵ etińder…», «…Allaǵa sájde etińder…» degen sııaqty aıattar bolǵanymen namazdy bútindeı túsindiretin «ashyq» aıat joq. Bul jaǵdaıda biz hazreti Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) naqty hadısterine júginemiz. Allanyń elshisi kóptegen hadısterinde namazdyń qalaı oqylatyndyǵyn aıtqan, tipti «Men qalaı namaz oqysam, sender de solaı namaz oqyńdar»[1], –dep, is júzinde kórsetip te bergen.

PAIǴAMBAR (S.Ǵ.S.)  – ALLANYŃ QULY ÁRI ELShISI

«Alladan ózge tabynýǵa laıyqty qudaıdyń joqtyǵyna jáne Muhammedtiń Onyń quly ári elshisi ekendigine kúálik etemin» degen maǵynadaǵy «Áshhádý án lá ıláhá ıllállahý ýá áshhádý ánná Mýhammádán abdýhý ýá rasýlýh» degen kálımany tilimen aıtyp, júregimen bekitken kez kelgen adam múmın-musylman bolady. Adamdy Islam nuryna bóleıtin bul qasıetti kálıma eki negizgi túsinikti qamtıdy:

1) Allanyń barlyǵy men birligi
2) Haziret Muhammedtiń (s.ǵ.s.) Allanyń quly ári elshisi ekendigi

Bul kálımanyń birinshi bóligin ǵana aıtýmen adam musylman bola almaıdy. Bul kálımanyń ózi – «bizge Quran ǵana jetedi, hadıstiń qajeti joq» degen senimdegi Quranshylarǵa qarsy bultartpas dálel. Sebebi, Allanyń Elshisine (s.ǵ.s.) ıman keltirý onyń jolymen (súnnet) júrýdi mindetteıdi. Qurannyń ózinde: «Elshi senderge neni ákelse (buıyrsa), alyńdar (oryndańdar). Al, endi qandaı nárseden tyısa, tyıylyńdar»[2]«Allaǵa baǵynyńdar jáne paıǵambarǵa baǵynyńdar jáne ishterińdegi basshylaryńa da (baǵynyńdar)»[3], – dep paıǵambarǵa moıynsunýǵa shaqyrady.

Sońǵy aıatqa nazar aýdaryńyzdarshy. Ol aıatta «baǵynyńdar» degen sóz Alla pen paıǵambar ekeýine arnaıy eki ret keltirilgen. Al, ishimizdegi basshylarǵa «moıynsuný» sózi aıtylmaı shylaý (atf) arqyly berilgen. Budan tápsirshi ǵalymdar basshylarǵa Allaǵa qarsy kelmegen jaǵdaıda ǵana baǵyný qajet bolsa, al paıǵambarǵa moıynsuný absolıýtti turǵyda atqarylýy kerektigin aıtady. Sebebi, «Ol oıynan esh nárse aıtpaıdy, onyń atqan sózi tek qana (Alladan kelgen) ýahı»[4]Iaǵnı, Ol Allaǵa múlde qarsy kelmeıdi.

Paıǵambar (s.ǵ.s.)  – Allanyń quly. Joǵarydaǵy kálımada «Allanyń Elshisi ári quly» emes, «Allanyń quly ári Elshisi» delinip, Onyń quldyq fýnktsııasy birinshi kezekke qoıylyp otyr. Aısha anamyz (r.a.) rıýaıat etken hadıstegi Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.)«…Men Allaǵa kóp shúkir etetin qul bolmaımyn ba?!»[5], – degen múbárak sózine janymyz qurban bolsyn. Ol (s.ǵ.s.) taǵy bir hadısinde: «…Alla meni elshi etpes buryn, aldymen Ózine qul qylyp aldy», – deıdi.

PAIǴAMBAR (S.Ǵ.S.)  – ÚLGILI USTAZ

Iláhı (táńirlik) ıaǵnı Alladan kelgen dinderdiń barlyǵynda «ustazdyq júıe» aıqyn kórinis tabady. Alla Taǵala eshqandaı perishte nemese elshi (paıǵambar) jibermeı-aq, dinin bizderge tikeleı Ózi jetkize alýshy edi. Ár nárseni hıkmetpen isteýshi Haq Taǵala dindi adamzatqa bir paıǵambar arqyly, tipti álgi paıǵambardyń ózine perishte arqyly jetkizýinde álbette bir syr bolýǵa tıis. Qulǵa tán kelte aqylymyzdyń ózimen munyń joǵaryda aıtqandaı ustazdyq júıe ekendigin túsine alamyz.

Sol dinderdiń biri ári eń sońǵysy – Islam. Jábreıil (ǵ.s.) Hıra úńgirinde hazret Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) kelip, alǵashqy Quran aıattaryn túsirip, Islam dininiń negizderi qalyptasa bastady. Osylaısha dinniń úkimderi tolyqty. Sol úkimderdiń ishinen qulshylyqtyń sultany – namazdan mysal berýmen shektelsek. Atalmysh perishteniń Alla elshisimen birge áýeli besin, sosyn asyr, aqsham, quptan jáne tań namazyn oqyǵandyǵy bizge sahıh rıýaıattarmen jetken. Demek, Jábreıil hazret Muhammedke (s.ǵ.s.) ustazdyq etken. Jábreıildiń shákirti hazret Muhammed – bizdiń ustazymyz 

Ustaz sanalatyn Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) –  shákirt-úmmetine jol kórsetýshi tulǵa. Ol «anyqtama bıýrosynyń» qyzmetkeri emes. Iaǵnı, jaı ǵana jol kórsetpeıdi, sol jolda qalaı júrýdi úıretedi. Tek qana qalaı júrýdi úıretpeıdi, ózi júrip kórsetedi, kórsetýmen birge shákirtterimen qatar júredi. Sebebi, ózi de – jolaýshy. Ol hat ákelip, túrimizdi de kórmeı, hatty jáshikke salyp ketetin poshta qyzmetkeri de emes. Ol – din túse bastaǵan kezdegi adamdar arasynda júretin elshi.

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) Jaratqan Iemiz tarapynan úmmetine úlgi retinde jiberildi.

Ol qasıetti kitaby Quranda «Kúdiksiz Alla jáne aqiret kúninen úmittiler – senderge Alla elshisiniń boıynda jaqsy ónege bar»[6], – degen.

Aıattaǵy «ónege» uǵymy musylman ómiriniń kez kelgen qyryn qamtıdy. Iaǵnı, hazret Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.)  bizge meıli din máselesinde bolsyn, meıli dúnıe-tirshiligimiz bolsyn, jalpy kúlli is-áreketimizde úlgi-ónege bolyp tabylady.

PAIǴAMBARDY (S.Ǵ.S.) SÚIý

Alla Taǵala: «(Eı, Muhammed,) «Eger sender Allany súıetin bolsańdar, meniń sońymnan erińder, sonda Alla da senderdi súıip, kúnálaryńdy keshedi. Alla asa keshirimdi, erekshe meıirimdi» dep aıt»[7], «Eger de senderge áke(-sheshe)leriń, balalaryń, baýyrlaryń, jubaılaryń, rýlaryń, jıǵan mal-dúnıeleriń, zııanǵa ushyraıdy (bankrot bolady) dep abyrjyǵan saýdalaryń Alla jáne Onyń elshisinen artyq bolsa, Alla óz isin (jazasyn) ákelgenge deıin kútińder. Alla kúnáhar topty týra jolǵa salmaıdy»[8], – deıdi.

Bul eki aıat dinimizde Jaratýshyny súıý negizderiniń biri bolyp esepteledi. Abaı hakim «Mahabbatpen jaratty adamzatty, Sen de súı Ol Allany jannan tátti» dep jyrlaıdy. Jalpy, «súıý» – dereksiz uǵym. Ony biz tek belgileri, nyshandary arqyly ǵana uǵamyz. Máselen, «Otandy súıý» dereksiz. Kez kelgen adam óz Otanyna degen súıispenshiligi men ystyq lebizin onyń nyshandaryn syılap, qasterleý arqyly kórsetedi. Dál sol sııaqty Allanyń da nyshandary (sháaır) bar. Jaratqandy súıýdiń belgisi, joǵarydaǵy aıatta aıtylǵandaı, Onyń elshisine baǵyný. Al, paıǵambarǵa baǵyný úshin ony tanýymyz kerek. Ony tanyǵan sátte erekshe kórkem mineziniń aldynda bas ıip, ony súımeý múmkin emestigin túsinemiz. Budan kelip týyndaıtyn nátıje: Allany súıý degenimiz paıǵambardy súıý. Kózimizben kóre almaǵan Allany súıý derekti paıǵambardy súıýmen iske asady. Mine, osylaısha, pende Allany shyn máninde súıetindigin dáleldeıdi. Sondaı-aq, bul aıtylǵan oıdy tek qana paıǵambardy súıse jetkilikti, Allany arnaıy súıýdiń qajeti joq dep túsiný qate ekendigin aıta ketken de jón. Bizdiń aıtpaq bolǵanymyz, paıǵambardy súıý Allany súıýge jeteleıdi degen oı ǵana.

Ardaqty Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) sahaba Ánas ıbn Málıkten (r.a.) rıýaıat etilgen hadısinde bylaı deıdi: «Kimniń boıynda (myna) úsh qasıet tabylsa, ımannyń dámin (hadıste «táttiligin» dep ótedi) tatqan bolady: oǵan Alla jáne onyń elshisiniń ózgelerinen artyq bolýy, adamdy Alla úshin súıýi jáne kúpirlikke qaıtýdy otqa tastalýdy jek kórgendeı jek kórýi[9].

Bul hadıstiń túsindirmesin jazǵan ál-Asqalánı ataqty tápsirshi ál-Báıdaýıdiń myna bir sózin keltiredi: «Bul jerdegi súıýdiń murat-maǵynasy ǵaqlı súıý. Ǵaqlı súıý degenimiz, saý aqyldyń tańdaǵan nársesin, nápsiniń qalaýlaryna qaıshy bolsa da, basqa nárselerden joǵary qoıý. Bul dárini sezim múshelerimen qalamaı, odan jıirkenip, sońynda aqylynyń aıtqanyna qulaq asyp, ony qabyldaýǵa sheshim qabyldaǵan aýrýdyń mysalyndaı. Pende paıǵambar oǵan bir nárseni buıyrarda nemese odan tyıarda, onyń osy dúnıede ıgilikke jetýin nemese aqirette azaptan qutylýyn qaraılaǵanyn bir sát oılar bolsa, nápsiniń emes, Onyń degenimen júrip, budan ol ǵaqlı lázzat ala bastaıdy. Sebebi, aqyldyń lázzat alýy kámil ári haıyrly nárselerdi sezinýmen iske aspaq»[10].

PAIǴAMBARDY (S.Ǵ.S.) SÚIýDIŃ BELGISI – OǴAN SALAÝAT AITÝ

Quran Kárimde: «Rasynda, Alla jáne onyń perishteleri paıǵambarǵa salaýat aıtady. Eı, ıman keltirgender, Oǵan salaýat aıtyńdar jáne kórkem túrde sálem berińder»[11], – delingen.

Alla Taǵala jáne Onyń esebine san jetpes perishteleri Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) bostan-bosqa salaýat aıtpasa kerek. Olar súıgenderine ǵana osynsha qurmet kórsetedi. Alla Taǵala Muhammedti (s.ǵ.s.)  súıgen bolsa, Habıbýllany (Allanyń súıiktisin) biz de jaqsy kórýge tıispiz. Haq Taǵalanyń aıatyn «Aqıqatynda Alla jáne Onyń perishteleri paıǵambardy súıedi, sondyqtan Oǵan salaýat aıtady. Eı, ıman keltirgender, Men jáne perishtelerim súıgen paıǵambardy sender de súıińder, ári Oǵan salaýat-sálem aıtyńdar» dep túsinýge de bolady.

Kúnderdiń kúninde Allanyń Elshisi (s.ǵ.s.) namazdan keıin Allaǵa maqtaý (hamd) aıtpaı, elshisine salaýat oqymaı, duǵa jasaǵan adamdy kórip, «Bul adam asyqty», – dedi daǵy, álgini janyna shaqyryp, oǵan bylaı dep aıtty: «Ishterińde bireýiń duǵa etetin bolsa, aldymen Allaǵa maqtaý aıtsyn, sosyn Paıǵambaryna salaýat oqysyn. Odan keıin qalaǵanynsha duǵa etsin»[12]. 

Tipti, hazret Omar (r.a.): «Duǵa aspan men jerdiń arasynda turady. Rasýlýllaǵa (s.ǵ.s.) salaýat aıtylmaǵanynsha Allanyń quzyryna barmaıdy»[13], – deıdi.

 PAIǴAMBARDY SÚIý (S.Ǵ.S.) – IMAN KÁMILDIGINIŃ BIR BELGISI

Alla elshisi (s.ǵ.s.) bir hadısinde «Aralaryńdaǵy bireýiń, men oǵan óziniń áke(-sheshe)sinen, balasynan jáne de kúlli adamzattan artyq (hadıste«súıkimdirek» dep ótedi) bolmaǵanymsha ıman keltirgen bolyp eseptelmeıdi»[14],– degen.

Bul hadıs Alla Elshisin (s.ǵ.s.) súıýdi ımanǵa balap turǵan joq pa?

Osy rette taqyrybymyzǵa qatysy bolmasa da, maǵyzdy bir máseleniń basyn ashyp ketkimiz keledi. Ol atalmysh hadıstegi «…Iman keltirgen bolyp eseptelmeıdi» degen sózge qatysty. Ibn Hajar ál-Asqalánıdiń «Sahıh ál-Býharı»-ge jasaǵan túsindirmesi «Fáthýl-Bárı» atty irgeli eńbeginde: «sálaf ǵalymdar amaldy ımannyń durystyǵynyń emes, «kámildiginiń» sharty sanaǵan» degendi aıtqan[15].

Al, eger amal ımannyń durystyǵynyń sharty bolǵanda, árbir din amalyn jasamaǵan pende múmın-musylman emes, kápirge aınalar edi. Bul oıdy mýǵtázıla aǵymy men haýarıjder ustandy. Amaldy ımannyń kámil bolýynyń sharty dep eseptesek, amal etpegen adamdy ımany álsiz, kámil bola almaǵan musylman adam dep sanaý qajet. Mátýrıdı mázhaby osy baǵytty ustanady.

Buǵan sáıkes hazret Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) bul jáne basqa da hadısterinde ótken «…ıman keltirgen bolyp eseptelmeıdi» nemese «…bizden emes» degen sózderdi áhlý sýnna ǵalymdary «ımany kámil emes» dep joramaldaıdy (táýıl). Al, endi qazirgi kezde keıbir baýyrlarymyzdyń namaz oqymaı, oraza ustamaı júrgen kúnáhar musylman adamdy «musylman emes» deýlerine jol bolsyn. Biz naǵyz sálaf-áhlý sýnna ǵalymdarynyń izimen júretin bolsaq, mundaı adamdy kápir dep eseptemeýge tıispiz. Sondyqtan joǵarydaǵy hadıstegi «…ıman keltirgen bolyp eseptelmeıdi» degen sózdi de «ımany kámil emes» dep uqqanymyz jón.

Haziret Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) óziniń sahabalaryna qustyń ulpasyndaı jumsaq edi. Aıatta: «(Eı, Muhammed,) Allanyń rahmetiniń arqasynda sen olarǵa jumsaq mámilede boldyń. Eger de sen qatal, tas júrek bolǵanyńda, olar aınalańnan tarqap keter edi»,[16] – delingen.

Stýdettik jyldarda Mýhammed Fýad Abdýlbaqıdiń «ál-Lúlú ýál-mardjan» dep atalatyn mýttafaqýn aleıh hadısterdi jınaqtaǵan kitabyn oqyp otyryp, bir sahabanyń hazret Mýhammedtiń (s.ǵ.s.) artyna esekke mingeskeni jaıynda bir hadıs kórdik. Janymdaǵy joldas bala: «Paıǵambarmen (s.ǵ.s.) bir esekke mingesken bolsa, bul sahabanyń armany joq eken», – dep qaldy. Paıǵambarmen (s.ǵ.s.) bir esekke mingespesek te, bul jalǵanda Allaǵa ıman keltirgen bolsaq, sońǵy deminde «úmmetim, úmmetim» dep ótken júregi keń súıikti Paıǵambardy (s.ǵ.s.) súıip ótsek, «armanda» qalmasymyz anyq.

 


[1] Buharı.
[2] «Hashr» súresi, 7-aıat.
[3] «Nısa» súresi, 59-aıat.
[4] «Nájm» súresi, 3-4 aıattar.
[5] Buharı
[6] «Ahzab» súresi, 21-aıat.
[7] «Álı Imran» súresi, 31-aıat.
[8] «Táýbe» súresi, 24-aıat.
[9] Buharı.
[10] Ibn Hajar ál-Asqalánı, «Fáthýl-Bárı lı shárhı sahıhıl-Býharı», Bábý háláýátıl-ıman
[11] «Ahzab» súresi, 56-aıat.
[12] Tırmızı, Dáaýát, 64
[13] Tırmızı, Ýıtr, 21.
[14] Býharı.
[15] Ibn Hajar ál-Asqalánı, «Fáthýl-Bárı lı shárhı sahıhıl-Býharı», Iman kitabyna kirispe.
[16] «Álı Imran» súresi, 159-aıat.

Qanat Jumaǵul

Pіkіrler Kіrý