PAIǴAMBARYMYZ BIZGE QALAI ShAPAǴATShY BOLADY

06 qyrkúıek 2022 5968 0
Оqý rejımi

Musylman úmbeti Alla elshisin jaqsy kórgeni sekildi, Paıǵambarymyz da (s.ǵ.s.) úmbetin óte qatty jaqsy kórdi. Tipti, janyndaǵylardy sahabalarym dese, ózinen keıin keletin bizder men aqyretke deıingi keletin musylmandardy «baýyrlarym» dep ózine jaqyn tartqan.

Ánas ıbn Málık (r.a.) bylaı deıdi: «Bir kúni Alla elshisi (s.ǵ.s.) Ábý Bákir jáne Omarmen birge Aıshanyń úıinde bolatyn. Men ol kezde jasym on beste edi. Alla elshisi (s.ǵ.s.): «Shirkin, baýyrlarymmen jolyqqanda ǵoı! Olardy qatty saǵyndym!» – deıdi. Sonda Ábý Bákir: «Ýa, Allanyń elshisi! Biz seniń baýyrlaryń emespiz be?» – dep suraǵanda, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Sender meniń sahabamsyńdar, meniń baýyrlarym meni kórmegender. Meni rastap, ıman keltirgender, meni qatty jaqsy kóretinder. Tipti, olar meni óziniń balasynan da, ákesinen de artyq jaqsy kóredi. Eı, Ábý Bákir! Men seni jaqsy kórgenim úshin olar seni de jaqsy kóredi, muny qalamaısyń ba?» – dep suraǵanda, Ábý Bákir: «Qalaımyn, Allanyń elshisi!» – deıdi. Sonda Allah elshisi (s.a.s.): «Meniń saǵan degen súıispenshiligim úshin olar seni jaqsy kóredi, men de olardy jaqsy kóremin», – deıdi. Osylaısha Alla elshisi (s.ǵ.s.) ózinen keıin keletin musylman úmbetin qatty qurmetteıtinin, tipti óte jaqsy kóretinin bildirip, olardy «baýyrlarym» dep ataǵan. Alaıda dúnıede baýyrlaryn kórmese de, aqyrette ózinen keıingi kelgen úmbetiniń barshasyn qalaısha tanıtyndyǵyn myna sózimen túsindiredi.

Ábý Huraıra (r.a.) rıýaıat etken hadıste Alla elshisi (s.ǵ.s.) bir kúni mazarǵa baryp: «Eı, qabir ıeleri, Allanyń senderge sálemi bolsyn. Inshalla, bir kúni biz de sizderdiń qatarlaryńa qosylamyz», – deıdi de, artynsha: «Baýyrlarymdy saǵyndym, olardy kórgim keledi», – deıdi. Sonda sahabalar: «Allanyń elshisi, biz seniń baýyrlaryń emespiz be?!» – dep tańdanǵanda, Allah elshisi (s.ǵ.s.): «Sender meniń sahabamsyńdar, al baýyrlarym áli kelgen joq», – dep sóziniń astaryn túsindiredi. Artynsha sahabalar: «Allanyń elshisi, úmbetińnen áli kelmegenderdi qalaısha tanısyń?» – dep suraǵanda, Allanyń elshisi (s.ǵ.s.): «Bir adamnyń mańdaıy qasqa, aıaqtary ala aty bolsa, ony bir top qara attardyń ishinen tanı ala ma?» – dep suraıdy. Sahabalar: «Árıne, tanı alady», – dep jaýap berdi. Artynsha Alla elshisi (s.ǵ.s.): (Menen keıin keletin) baýyrlarym da dáret alǵandyqtan, júzderi men aıaqtary nurly kúıde jarqyrap keledi. Men olardan buryn (jánnatqa) baryp, bulaqtyń basynda qonaq etý úshin kútemin...» dep, aqyretke deıingi keletin úmbetin qalaı tanıtyndyǵyn ári olardy kútetindigin aıtqan.

Alla elshisi (s.ǵ.s.) ózin kórgen sahabalardy da, ózinen aqyretke deıin keletin baýyrlaryn da qatty jaqsy kóredi. Ol (s.ǵ.s.) óte meıirimdi ári keshirimdi. Quran Kárimde Paıǵambarymyz Muhammedtiń (s.ǵ.s.) asqan meıirimdi, úmbetine janashyr ekendigin beınelep, úmbetiniń qınalǵany oǵan aýyr keletinin bildirip bylaı degen:

«Rasynda, senderge aralaryńnan ardaqty bir paıǵambar keldi. Qınalǵandaryń oǵan aýyr tıedi. Senderge óte yntyq. múmınderge óte jumsaq, erekshe meıirimdi» («Táýbá», 128).

Aıattaǵy «raýf, rahım» Alla Taǵalanyń kórkem sıpattaryna jatady. Alaıda Paıǵambarymyzdyń úmbetine degen sheksiz meıriminen, jumsaqtyǵynan Alla Taǵala bul eki sıpatty Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) bergen. Osy sátke deıin eshbir paıǵambardy mundaı Allanyń eki kórkem sıpatymen sıpattaǵan emes. Aıatta musylmandardyń qınalǵandary oǵan aýyr keletini aıtylǵan. Bireý aýyrsa, dereý ózi baratyn nemese bireýdi jiberip jaǵdaıyn surattyratyn. Ash bolsa, qolyndaǵyny jumsap, qajetin taýyp beretin. Bir hadısinde «Kimde-kim artyna dúnıe qaldyrsa, ol týystaryna qalady. Al, kimde-kim artynan qaryz nemese baǵýǵa muqtaj adam qaldyryp, dúnıeden ozar bolsa, qaryzynyń ótelýi men baǵylýy kerek adamǵa men jaýaptymyn», – dep ýáde etken.

Bir sózinde Alla elshisi (s.ǵ.s.): «Shyndyǵynda, men sizderge áke sekildimin», – dep musylman úmbetine qanshalyqty jaqyn, janashyr ekendigin áke men balanyń qarym-qatynasyna uqsatqan. Áke balasyna qalaı meıirimdi, tipti tapqan tabysy men ómirin soǵan arnaǵan bolsa, Paıǵambarymyz da ómirin úmbetine solaı baǵyshtaǵan. Quranda Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) jubaılary múminderdiń analary ekendigi aıtylsa, bul hadıste Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) barsha múminderdiń ákesindeı janashyr ekendigin bildirgen.

Alla elshisi aqıretke deıingi musylman úmbetiniń barlyǵy úshin duǵa etip jalbarynatyn. Túngi tátti uıqysyn buzyp, jyly tóseginen turyp tań atqanǵa deıin úmbeti úshin Alla Taǵalaǵa jalbarynyp duǵa tileıtin.

Aısha anamyz (r.a.) bylaı deıdi: «Birde kóńildi kúıin kórip: «Ýa, Allanyń elshisi! Men úshin duǵa tileısiń be?» – dedim. Ol: «Alla Taǵalam, Aıshanyń ótken jáne keler, jasyryn jáne jarııa kúnálaryn keshire gór», – dedi. Aısha (r.a.) buǵan qatty qýandy. Sonda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) Aıshaǵa: «Bul duǵam seni qýantty ma? Allanyń atymen ant eteıin, shyndyǵynda, bul duǵany úmbetim úshin ár namazda oqımyn», – degen.

Barsha paıǵambarlarǵa jaýapsyz qaldyrylmaıtyn bir duǵa násip etilgen. Alaıda olar duǵalaryn dúnıede qoldandy. Al, Muhammed paıǵambar (s.ǵ.s.) duǵasyn aqyretke qaldyrdy. Aqyrette úmbetiniń qıyn sátinde shapaǵat etý úshin saqtady.

Qaıta tirilgende, qyl kópirde, esep bergende qol ushyn sozyp, úmbetin ýaıymdap júredi. Dúnıede balasy úshin janyn berýge daıyn ana qorqynysh pen úreıli mahshar kúni balasynan qashatyn kún týady. Mine, osyndaı kúni tipti paıǵambarlardyń barlyǵy óz basyn ýaıymdaýǵa kóshkende, Muhammed paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) «úmbetim, úmbetim» dep úmbetiniń jaǵdaıyna alańdaıdy.

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) qyl kópirden ótip bara jatqanda úmbetinen keıbireýleriniń jolda qalyp qoıǵandyǵyn biledi. Ol kúni meıirimdi Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) kópirdiń basynda turady. Úmbeti qyl kópirden óterde astyndaǵy tozaqqa túsýden qaýiptenip: «Ýa, Muhammed! Bizge járdem ber», – dep jalbarynyp jatqanda, Alla elshisi (s.a.s.): «Ýa, Rabbym! Úmbetim, úmbetim. Men búgin ózimniń jaǵdaıymdy, tipti qyzym Fatımanyń da jaǵdaıyn oılamaımyn. Men úmbetimdi qalaımyn», – dep Allaǵa jalbarynady.

Bir hadıste «Alla Taǵaladan bir perishte kelip, úmbetimniń jartysyn jannatqa kirgizý men aqyrette shapaǵat etý arasynda tańdaýymdy usyndy. Men aqyrette shapaǵat etýdi tańdadym. Shapaǵat óte keń ári jetkilikti. Sizder bul shapaǵat tek qana úmbetimniń taqýalaryna ǵana buıyrady dep oılaısyzdar ma? Ol úmbetimniń qatelik pen kúná istegenderine, kúnáǵa belshesinen batqandarǵa da», – dep jánnatqa úmbetiniń jartysy emes, shapaǵatymen barlyǵynyń kirýin qalaıdy.

Paıǵambarymyz o dúnıede úmbetinen keıbireýlerdiń óte qıyn jaǵdaıǵa tap bolyp, shapaǵatynan da maqurym qalatyndyǵyn sóz etedi. Bulaı bolýy olardyń kúnálarynyń aýyrlyǵynan bolsa kerek, sondyqtan aqyrettiń aýyr jaǵdaıyna tap bolmaý úshin úmbetiniń tozaqqa túsýin qalamaıtyn Paıǵambarymyz «Meni uıatqa qaldyrmańdar»dep mol ǵıbadat jasaýymyzdy eskertken. 

Pіkіrler Kіrý