Paıǵambar (s.ǵ.s.) mahabbaty

04 qarasha 2020 9559 0
Оqý rejımi

Kúlli adamzat balasynyń ishinde Muhammed (s.ǵ.s.) paıǵambarymyzdyń esimi erekshe qurmetke ıe ekendigi barshamyzǵa belgili. Óıtkeni, Paıǵambardy (s.ǵ.s.) Alla Taǵalanyń ózi, qala berdi barsha perishteler, tipti ózinen aldyn ótken paıǵambarlar da aıryqsha áspettep, bıik dárejege kótergen.  Sebebi, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) – «kórkem minezdi kemeline jetkizý» úshin jer betine jiberilgen erekshe bolmys ıesi. Ol – Meıirim men shapaǵattyń qaınar bulaǵy bolǵan Uly shapaǵatshy, adamdardyń myrzasy, Mahshar kúninde kómek berýshi, Paıǵambarlardyń sultany edi!

Paıǵambarymyzdan (s.ǵ.s.) jetken keı derekterdiń birinde: «Eger Alla Taǵala belgili pendesin jaqsy kórip qalsa, Jebireıil perishteni shaqyryp: «Meni myna pendemde jaqsy kóremin, sende jaqsy kór», – dep buıyrady eken. Sol kezde álgi adamdy Jebireıil jaqsy kórip qalady da, aspandaǵy perishtelerge: «Alla Taǵala myna qulyn jaqsy kórip qaldy, sender de jaqsy kórińder», – degen kezde, álgi adamdy perishteler de jaqsy kórip qalady. Keıin ony jerdegiler de jaqsy kóredi»[1], – delingen.

Atalmysh hadıske nazar salsaq, shynymen de Paıǵambarǵa (s.ǵ.s.) degen súıispenshilikti Alla Taǵala árbir múminniń júregine salyp qoıǵandyǵyn sezemiz. Paıǵambar esimi aıtylǵanda, oǵan degen saǵynysh, yntyzarlyq artyp, jan dúnıemizdi erekshe bir kúsh bılep alatyny jasyryn emes. Árbir múmin adam úshin bul dúnıe bylaı tursyn, sonymen qatar qııamet kúni kimmen birge bolýy da mańyzdy. Demek, paıǵambarlarmen, shynshyldarmen, izgi quldarmen aqyrette birge bolýdy armandaýdyń dinde esh ábestigi joq. Bir kisi Paıǵambar (s.ǵ.s.) quzyryna kelip: «Ýa, Allanyń elshisi! Qııamet qaıym qashan bolady?» – dep suraq qoıady. Sonda áz Paıǵambar (s.ǵ.s.): «Qııametke qandaı daıyndyǵyń bar?» – dep suraıdy. Álgi adam: «Ol kúnge daıyndaǵan kóp namazym, orazam, sadaqam joq, biraq men Allany jáne onyń Elshisin jaqsy kóremin», – degende, Paıǵambarymyz bylaı dep jaýap qaıtarǵan: «Adam kimdi jaqsy kórse, qııamette sonymen birge bolady»[2]. Sondaı-aq, ardaqty Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) óziniń bizderge qaldyrǵan bir ósıetinde: «Kimde-kim meni balasynan, ákesinen jáne jalpy adamdardyń bárinen artyq jaqsy kórmeıinshe, tolyq ıman etken bolmaıdy», – degen eken. Demek, musylman balasy úshin barlyq jaqsylyqtyń bastaýy, ımanı lázzattyń shyńy Muhammed (s.ǵ.s.) paıǵambarymyzdy shynaıy jaqsy kórýden bastalady eken. Al, bir jandy jaqsy kórýimiz úshin eń aldymen Ony jaqsylap tanyp, ǵumyrynan ǵıbrat túıip, súnnetin súıe túsýimiz qajet emes pe?! Rasynda, Muhammed paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) qandaı jan edi?

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) óziniń úmbetine ata-ana perzentine qalaı meıirimdi bolatyn bolsa, odan da asqan meıirimdi, odan da asqan janashyr bolatyn. Qasıetti Quranda: «Rasynda, senderge ishterińnen ardaqty bir Paıǵambar keldi. Oǵan, qınalýlaryń aýyr tıedi. Senderge óte yntyq, múminderge óte jumsaq, erekshe meıirimdi»[3].

Joǵaryda kelgen aıatta Paıǵambarymyzdyń birneshe kemeldik sıpattary tilge tıek etiledi. Adamzat tarıhy Paıǵambardaı tulǵaǵa áste kýá bolǵan emes. Allanyń súıikti qulynyń ereksheligin Aısha anamyz (r.a.) bylaısha sýretteıdi: «Kúnderden bir kúni Alla elshisiniń kóńildi bolyp júrgenin kórdim de, maǵan duǵa jasaýyn ótindim. Sol mezette áz Paıǵambar: «Ýa, Alla! Aıshanyń ótip ketken jáne keleshekte, jasyryn jáne ashyq jasaǵan qatelikterin keshire gór!» – dep duǵa jasaıdy. Aısha anamyz (r.a.) Paıǵambardyń (s.ǵ.s.) jasaǵan duǵasyna qatty qýanyp, shattana túsedi. Sonda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Meniń jasaǵan duǵam seni qýantty ma?» – degende, Aısha anamyz (r.a.): «Sizdiń dúǵańyz meni nege qýantpasyn?» – deıdi. Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Allanyń atymen ant etemin, bul – meniń úmbetim úshin ár namazda jasaıtyn duǵam»[4], – dedi.

Paıǵambarymyzdyń duǵasy qabyl bolmaı, keri qaıtarylyp jiberetin duǵa emes. Alanyń súıiktisiinń ár namaz sońynda: «Ýa, Alla! Úmbetimniń ótip ketken jáne keleshekte, jasyryn jáne ashyq jasaǵan qatelikterin keshire gór!» dep duǵa jasaýy onyń kúlli adamzatqa degen janashyrlyǵy emes pe?

Paıǵambarymyz árdaıym ózine dórekilik tanytqandarǵa kórkem mámile jasaı bildi. Jaratýshymyz qasıetti Quranda: «(Muhammed Ǵ.S.) olarǵa Allanyń meıirimi boıynsha, jumsaq syńaı baıqattyń. Eger turpaıy, qatal júrekti bolsań edi, árıne olar mańaıyńnan tarqap keter edi».[5]

Eki dúnıe sardarynyń jumsaqtyǵy men meıirimdiligine myna hadısti keltirýge bolady. Sahaba Ánas (r.a.) bylaı dep sýretteıdi: «Paıǵambarymyzben kóshede kele jatyr edim. Paıǵambarymyz ústine jaǵasy qalyń shapan kıip alǵan bolatyn. Aldymyzdan aýyldan kelgen bir adam shyǵyp, paıǵambarymyzdyń jaǵasyna jarmasa ketti. Álgi adamnyń qatty tartqany sonshalyq onyń moınynda qyzarǵan iz qaldyrdy da bylaı dedi: «Ýa, Muhammed! Maǵan sadaqa ber», – dedi. Paıǵambarymyz sol mezette álgi adamǵa meıirimdilikpen qarady da, kúlimdep janyndaǵy adamdarǵa quzyryndaǵy mal-múlikten berýlerine ámir etti»[6].

Paıǵambyrymyzdyń erekshe qasıetterin sanap shyǵý múmkin emes. Ókinishke oraı, keıbir jerde Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) degen qurmetsizdik, jalanyń tasy atylyp qalyp jatady. Óıtkeni olar Paıǵambarymyzdyń álemge meıirim, raqym etip jiberilgenin bilmeı qalyp jatyr. Ózin musylman sanaǵan árbir adamzat Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) ómirbaıanyn, salyp ketken sara jolyn úırenýi jáne keıingi urpaqqa nasıhattaýy boryshy bolmaq.

 

Erbolat Júsipov
Nur-Sultan qalasynyń jáne
«Áziret Sultan» meshitiniń Bas ımamy


[1] Mýslım.
[2] Buharı.
[3] «Táýba» súresi, 128-aıat.
[4] Imam Bazzar rıýaıaty.
[5] «Álı Imran» súresi, 159-aıat.
[6] Buharı.

Pіkіrler Kіrý