ÓZ-ÓZINE QOL JUMSAÝ – JARATQANǴA QARSY ShYǴÝ

05 jeltoqsan 2023 2157 0
Оqý rejımi

Jaratýshy Rabbymyz myna əlemdi eshqandaı aqaýsyz, keremet úlgide jaratqan. Osy jaratylys ataýlynyń ishinde adam balasyn eń ardaqty etip jaratqanyn Quran Kərimde bylaı baıandaǵan:

«Rasynda Adam balasyn ardaqtadyq. Sondaı-aq olardy qurylyqta da teńizde de kóliktendirdik. Əri olardy jaqsy nərselermen qorektendirdik. Həm olardy jaratqandarymyzdyń kóbinen ne qurlym artyq jarattyq» (Isra súresi, 17/70-aıat)

Alaıda adam balasy óziniń qadir-qurmetin, ómirlik maqsatyn túsinbeýdiń saldarynan abyroıyn túsirip, aıanyshty jaǵdaılarǵa jol beredi. Tipti eń soraqysy óz-ózine qol jumsap Alla bergen amanatqa qııanat jasaıdy. Endeshe, óz-ózine qol jumsaý, ıaǵnı búginde sýıtsıd dep atalyp júrgen uǵymǵa Islam turǵysynan qarap, baǵamdap kóreıik.

Ómir bar jerde ólim bar, ómir – synaq. Synaq ómirde adam balasy túrli jaǵdaılarmen synalatyny talassyz. Sondyqtan da ómir tynymsyz kúresýdi talap etedi. Bul aqıqatty Quranda bylaı baıandaıdy: «Ol ólim jəne tirshilikti senderdiń qaısylaryń izgi is júzinen jaqsyraq ekenin synaý úshin jaratqan. Əri Ol – asa Ústem, erekshe Jarylqaýshy». (Múlik súresi, 67/2-aıat)

Alaıda búginde ómirdiń synaǵynan súrinip, durys tańdaý jasaı almaı óz-ózine qol jumsap ómirin úlken ókinishpen aıaqtap jatqandardyń sany kúrt ósti. Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń məlimeti boıynsha, 5 pen 14 jastaǵy balalar arasyndaǵy sýıtsıd boıynsha bizdiń el qaýipti bestikke kiredi eken. Soǵyssyz, ne bir tabıǵı apatsyz jurttyń jappaı qyrylýyna ne sebep?

Adamdardy óz-ózine qol jumsaýǵa ıtermeleıtin faktorlardy mamandar bylaı tizbek beredi; ol - medıtsınalyq (psıhıkalyq aýytqý), rýhanı daǵdarysqa ushyraý, mazasyzdyq, tereń sozylmaly kúızeliste júrý, jalǵyzdyq, sheshimi joq bolyp kóringen basyndaǵy qıyndyqtary: ómirdiń mənin joǵaltý, sharasyzdyq, qysym kórý, qaryzǵa kirip shyǵa almaý.

Ərıne óz-ózine qol jumsaý túsingen adamǵa barlyq qıynshylyqtan qutylý, məseleni sheshý emes, bəlkim məseleni odan saıyn ýshyqtyrýǵa jatady. Sondaı-aq bul Allanyń bergen amanatyna qııanat jasap, kúnəniń ústine kúnə jamap, tyǵyryqqa tireýdiń təsili ǵana.

Islamnyń bekitken quqyq pen mindetterine qaıshy keletin óz-ózine qol jumsaý - úlken kúnə. Jazyqsyz adamdy óltirýdiń aldyn alǵan Islam dini, óz- ózin óltirýden de tyıǵan: Alla taǵala buǵan baılynsty eskertýdi qasıetti Quran Kərimniń tómendegi aıatynda keltirgen: «...ózderińdi óltirmeńder. Rasynda, Alla senderge erekshe meıirimdi» (Nısa súresi, 4/29-aıat).

Adamǵa ómir súrý quqyǵyn Alladan basqa eshkim de bere almaıdy. Olaı bolsa jandy tek qana Alla alýǵa tıis. Bul jaıt Qurannyń birneshe jerinde baıandalady: «Kúdiksiz biz tiriltemiz de óltiremiz». (Hıjr súresi, 15/23; Qaf súresi, 50/43-aıat; Nəjim súresi, 53/44-aıat) Endeshe adamnyń osy quqyǵyn eshkimniń de alýǵa quqyǵy joq. Sondyqtan da bul quqyqqa qol suqqandar kənili dep esepteledi.

Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń ıgiligi men səlemi bolsyn) tarapynan da óz-ózin óltirý, ólimge qushtarlyq tanytýǵa qarsy birqatar hadıster jetkizilgen. Ənəs (oǵan Alla razy bolsyn) bylaı degen: Alla Elshisi (oǵan Allanyń ıgiligi men səlemi bolsyn): «Senderdiń bireýleriń basyna kelgen baqytsyzdyqtan ózine ólim tilemesin. Al eger mindetti túrde olaı istegisi kelse: «Iə, Alla! Eger maǵan ómir haıyrly bolsa, meni tiri qaldyr. Eger maǵan ólim haıyrly bolsa meni óltir»,-desin. (Buharı, Mýslım.

Dert bolsa mindetti túrde onyń daýasy bolady. Joǵaryda keltirgen óz- ózin qol jumsaýdyń sebepterine qarap, jalpylama mynadaı qorytyndy jasaýymyzǵa bolady; Bul - ómirge degen tanym-túsinik, kózqarastyń qalyptaspaǵany, kelte paıym, sholaq oıdyń saldary. Məselege jan-jaqty qaraı alatyn, óresi keń, ómirge degen parasat-paıymy joǵary, təjirıbeli, mədenıetti jannyń mundaı qadamǵa barýy eki talaı.

Islam dini adamǵa adamdyq qalpyn saqtaýdy úıretedi. Bul - ómirge kelýdegi negizgi maqsattyń biri. Alladan túsken aqıqatty jete túsinip, adamdyq attyń məni men maǵynasyna úńile bilgen Abaı Qunanbaı bul jaıly bylaı deıdi:

Alla ishińdi aıtqyzbaı biledi, oıla,

Pendesine qastyqpen kinə qoıma.

Raspenen talaspa múmın bolsań,

Oıla, aıttym, adamdyq atyn joıma!

Óziniń barsha jaratylystyń aldynda ardaqty ekenin bilgen adam balasy

eshqashan abyroıyn túsiretin amalǵa barmaı, aldyna arman-maqsat qoıyp Allanyń ólshemderinen shyqpaı alǵa umtylady. Mundaı quldaryna Quranda bylaı súıinshili habar berilgen:

«Sondaı buttan, olarǵa tabynýdan aýlaq bolǵandar, sondaı-aq Allaǵa yntamen boı usynǵandar, olar úshin qýanysh bar. Sonda quldarymdy súıinshile. Sondaı sózge qulaq salyp, sonda onyń eń kórkemine ilesetińder, mine solar, Alla ózderin týra jolǵa salǵandar. Al mine solar, aqyl ıesi». (Zúmər súresi, 39/17-18-aıattar)

Kelesi bir aıatta bylaı baıandalady:

«(Eı, Muhammed s.a.ý.) Təýbe etýshiler, qulshylyq qylýshylar, maqtaýshylar, oraza ustaýshylar, rúkúǵ qylýshylar, səjde etýshiler, jaqsylyqqa buıyrýshylar, jamandyqtan tyıýshylar jəne Allanyń shekterin qorǵaýshylar osy múminderdi súıinshile» (Təýbe súresi, 9/112- aıat)

Aqyn Muqaǵalı Maqataı ómir atty maıdanda qıynshylyqqa qarsy kúresip, moıymaý kerektigin bylaı jetkizedi;

Qatygez qaısybir saǵatta

Ómirdi keledi tastaǵyń.

Sonda da úmitti joǵaltpa

Qaraly kúnderden qashpaǵyn.

Sabyr et, toqtaý qyl, sheshe bil,

Taǵdyryń ýly oǵyn joldasa.

 

Óziń-aq oılashy, nesi ómir

Qýanysh, qaıǵysy bolmasa.

Qaı jerde tirshilik ómir bar,

Sol jerde qýanysh, qaıǵy da.

Bolsa da aldyń - quz, artyń - jar,

Tóze bil, ómir súr, aınyma.

Synaq əlemniń sətsizdikterin baqytsyzdyqqa balap,

«Kóp kórdim dep turmystyń tapshylyǵyn,

Qaıtpady dep,

Jurtqa etken jaqsylyǵyń.

Sen jyladyń,

Bir qatty soqqy aldym dep,

Baqytsyz bolyp qaldym dep, - saly sýǵa ketip, úmitsizdikke túsken janǵa aqyn M.Shahanov «Jigerlendirý» atty óleńinde ómir súrýge degen qushtarlyǵyn oıatyp, erekshe jiger beredi:

Jigitke arman jetkizip pe edi,

Óz soryn ózi jeńbese.

Ómirdiń barlyq sətsizdikteri

Baqytsyzdyq emes, endeshe!

Iə, məseleni ólim arqyly sheship qutylamyn dep, oqys qadamǵa barý sanaly adamǵa tən amal emes. Endeshe ómirden túıgeni mol orystyń zańǵar jazýshysy L.Tolstoıdyń «Ərbir súringenińdi baqytsyzdyq dep sanama. Bəlkim, seniń shyn baqytyń sol jerden bastalar...» degen sózine oraı, Alla ərbir sətsizdikten baqyt izdep, ómirde iz qaldyratyndaı ǵumyr keshýdi barshaǵa nəsip etsin!

Eskendir Hakımuly

«Yryskeldi qajy» meshitiniń ustazy

Pіkіrler Kіrý