Oıyn arqyly balany tárbıeleý

Qazaq halqynyń dástúrlik tanymynda adamnyń balalyq shaǵy - oıyn balasy dep atalady. Bul — zańdy kubylys. Óıtkeni balanyń ósip, órkendeýi, dúnıeni tanyp bilýi oıynmen baılanysty. Qaı zamanda da qaı halyqtyń ómirinde bolsyn balanyń mektepke deıingi kezeńinde oıynnyń atqaratyn qyzmetiniń máni orasan zor. Oıyn ómir qajetinen týǵan balalyk shaqtyń ajyramas sharty. Bala úshin oıyn-is áreket, eńbekke bastaıtyn qımyl-qozǵalystyń jebeýshi sharty bolýmen qatar dúnıeni tanyp bilý, túsiný, uǵynýdyń kilti. Sondyqtan oıyn týraly ǵylymı zertteý júrgizgen ǵalymdar da, tálim-tárbıe isimen shuǵyldanýshy pedagogter de eresek adamdar úshin jumys, qyzmet, eńbektiń máni qandaı bolsa, bala úshin oıynnyń da máni sondaı degen oryndy tujyrym jasaıdy.

Halyq danalyǵynda — «oınaı bilmegen, oılaı da bilmeıdi, oıynda ozǵan ómirde de ozady» — degen ataly sóziniń syryna júginsek mektepke deıingi kezeńdegi balanyń oıynǵa degen qulqy, karym-katynasy olar ósip órkendep, eseıgende de ómirine jalǵasa ketetindigin dálelderlik dáıekti derekter jeterlik. Ony bizdiń de kúndelikti tájirıbemiz jan-jaqty aıqyndap otyr. Biz baqylaý jasap, tájirıbe júrgizgen mektepke deıingi qoǵamdyq mekemelerindegi jáne birneshe jyldar boıy jınaqtalǵan derekterge zeıin aýdarǵanda jasaǵan paıymdaýlarymyz — bala oıynda qandaı bolsa, keıin er jetip, eseıip eńbekke aralasqanda da, oqýda da, qyzmet babynda da, atqaratyn jumysynyń barysynda da kóbine sondaı bolatyndyǵyna kózimiz jetýde. Óıtkeni bala óziniń is-áreketin, kúsh-jigerin oıyn arqyly mashyqtandyryp, ózi qarym-qatynasta bolǵan zattar men qubylystardyń syr sıpatyn oıyn barysynda uǵynady. Bolashaqqa tán bolmys nyshandary aıqyndala túsedi. Mektep jasyna deıingi balalardyń jan-jaqty damýy úshin oıynnyń roli erekshe.

Tárbıeshi baǵdarlamada kórsetilgen sıýjetti roldik, qımyl-qozǵalysty, dıdaktıkalyq jáne basqa da oıyn túrlerin paıdalana otyryp, toptaǵy balanyń oıyn áreketin uıymdastyra bilýi tıis. Oıyn barysynda balalardyń aınaladaǵy dúnıe jaıynda maǵlumattary keńeıip /tanym belsendiligi artyp/, ıgergen bilim — mashyqtary negizinde bir sıýjetke oraı basty keıipkerlerge elikteýi /shyǵarmashylyq belsendilik/, oıyn oınaýǵa ózine serik taýyp alýy, onymen shynaıy qarym-qatynas ornata otyryp, tańdap alǵan rólderine degen jaýapkershiligi arta túsedi. Oıyn - balalardyń oqýǵa, eńbekke degen belsendiligin arttyrýdaǵy basty qural.

Bala oıyn oınaǵanda ómirde kórgen-bilgenin ózine unaǵan adamnyń is-áreketine eliktep otyryp beıneleıdi. Bala úshin ózine unaǵan adamnan artyq eshteńe jok, oǵan barlyq jaǵynan uqsaǵysy keledi. Jalpy bala tabıǵaty ózin birneshe ese úlken ǵyp kórsetýge beıim. Tez eseıgisi kelip, bárin ózim isteımin dep talpynady. Balanyń osy talpynysyn muqaltpaı, sen úlkensiń, men kómektesip jibersem, bárin de óziń isteı alasyń dep, senim bildire tárbıeleý utymdy ádis. Úlken adam men balanyń aıyrmashylyǵy úlkenderdiń sana-sezimi men is-tájirıbesniń moldyǵynda ǵana.

Oıyn - balanyń jan serigi ispettes. Qaı bala bolmasyn oınap ósedi. Árbir eldiń oıyny sol eldiń qoǵamdyq ıdeologııasyna, turmys-tirshiligine, aınalysatyn kásip-sharýashylyq erekshelikterine baılanysty. Oıyn syrttaı qaraǵanda anaý aıtqandaı qıyndyǵy joq, op-ońaı tárizdi kórinýi múmkin. Al is júzinde bala úshin oıynǵa qatysty basqalarmen til tabysyp, óziniń oılaǵan oıyn iske asyrý ońaı emes. Máselen, rolderge bólgende balaǵa ózine unamsyz rol tııýiniń ózi-aq kóp nárseni sheshedi. Sondyqtan tárbıeshiniń mindeti-balalardy oıynǵa óz qyzyǵýshylyǵymen, yntasymen qatysýyn qamtamasyz etý. Sonda ǵana oıyn óz maqsatyna jetip, tárbıelik máni arta túsedi. Aıtalyk, tárbıeshiniń ujymdyq oıyndy tartymdy uıymdastyryp ótkizýi balalardyń bir-birimen dostyq qatynastarynyń durys qalyptasýynyń nyshany ekeni sózsiz. Oıyn kezinde joldasynyń aıtqanymen kelisip, ony qurmet tutýdyń ózi adamgershilikke bastaıtyn jol. Tárbıeshi oıyn arqyly ár balanyń ıgi bastamasyn qoldap, onyń boıyndaǵy jaqsy qasıetterdi órbite, ózindik minez-qulqyn qalyptastyrady.

Qazaqtyń ulttyq oıyndary halyktyń eńbek, sharýashylyk úrdisine baılanysty týǵandyqtan, onyń túri men mazmuny tózimdilikke, batyldyqqa, ustamdylyqqa, tapqyrlyqqa jáne meıirimdilikke baýlıtyn sıpatta bolady. Munyń ózi kóńilge keńdik pen darqandyq uıalatady. «Saıys», «Aýdaryspaq», «Báıge», «Kókpar tartý» t.b. oıyndary úlken adamdarǵa tán degenimizben, onyń kórinisteri men máni bala oıynynyń repertýarynan da tııanaqty oryn alǵan. Balabaqshadaǵy topta oınalyp júrgen «Aq serek pen kók serek» , «Qazan dop», «Kúshiń jetse, úzip ket», «Arqan tart», «Alaqan soqpaq», «Jańylma», «Baıqap qal», t.b. oıyndar balanyń belsendiligin jebep, jigerin qaırap, qapııada jol tabatyn tapqyrlyqqa, ańǵarympazdyqqa baýlıdy. Oıyndaǵy utqyrlyq - ekinshi jaǵynan óner. Halyqtyń ańsaǵan arman tilekterindegi, is-áreketgerindegi atrıbýttar bala oıynynan kórinisin tabýmen qatar tikeleı áreketine aınalady. Halyq oıyndaryna tán sıpat-ómirge úılesimdilik shyndyqtan týyndaıdy. Onda qoıylǵan talaptardy oryndaý barysynda dene shırap, kóńil kóterilip, derbestik damyp, balany uǵymtaldyqqa umtyldyrady. Balalyqtyń bazarly shaǵyndaǵy oıynnyń qaısysynda bolmasyn, oıynnyń mazmunyna qaraı, óleń, taqpaq, án aralasa júredi. Al olar oıynnyń tikeleı mazmunynda bolmaǵan kúnniń ózinde jeńilis tapqan top nemese án, bolmasa bı bılep, kúldirgi áńgime aıtyp aıybyn eteýge tıis. Bul — qazaqtyń ulttyq oıynyndaǵy basty erekshelik.

Ulttyq oıyn qazaqtyń halyqtyq shyǵarmasy — aýyz ádebıetimen bite qaınasyp, birge óristep, bir tamyrdan nár alǵandyqtan bularǵa ortaq kubylystar kóp. Bir-birine utylaı jalǵasqan. Balalardyń júgirip oınaıtyn oıyndarynda aıtylatyn óleń, taqpaq, án-áýen, nemese otyryp oınalatyn oıyndarynda aıtylatyn mániniń (mátin) mazmunynda ázil-qaljyń, syqaq, kúldirgi sózder meılinshe qarapaıym, aıtýǵa jeńil, sózderi oınaqy bolyp keledi. Óleńniń dybystalýy, ondaǵy allıteratsııa, assonastyq qaıtalaýlar agglıýtıpatıvtik tildin tabıǵatyna tán. Sondyqtan da ulttyq oıyndar halqynyń ádet-ǵurpyn bilýge, tilin meńgerýge yqpaly zor jol ekenin eshbir shúbásiz moıyndaımyz. Bala oıynynda jeńýshi bar da, jeńilýshi bar. Árıne, jeńgen top nemese bala tabysyn jubanysh etse, jeńilýshiniń aıybyn óteýi úshin aıtatyn taqpaǵy, bıi, maqal-máteli, jumbaǵy bolý kerek. Sonda bala oıynnyń qaı túrinde bolsyn — is-áreket, án, bı, óleń, jumbaq, naqyl sóz aralasa júretindikten sınkretti dep tanımyz. Munyń pedagogıkalyq máni-balany jan-jaqty damýǵa, tálim-tárbıeniń arnasyn keńeıtýge múmkindik beretin tıimdi jol ekendiginde.

Halyqtyk oıyn bala kııalyna kozǵaý salatyn, Emotsııalyq sezimin terbep, túrli elikteý barysynda ózindik jol-josyq izdeýge uıytqy bolýymen qatar ǵajaıyp syry mol fantazııaǵa jeteleıdi. Ǵajaıyp qııal adamnyń oılaý óresin jańa satyǵa kóteretin zańdylyq dep bilsek, bolashaq tulǵanyń oı-qııalyn óristetýdiń nyshany oıynnan bastaý alary haq. Árıne, mundaǵy kııal dereksiz uǵymdar emes, tikeleı ózderi kórip, qabyldap, tanyp júrgen kórinisterden týyndaıdy. Sondyqtan balabaqshada shyǵarmashylyq (tvorchestvolyq) dep shartty túrde atap júrgen oıyndarda, tek kórsetilgen erejeni maldaný emes, balalardyń oıyn barysynda ózderi tapqan nemese jańadan ózderi qurastyrǵan mazmun men túrge erekshe yqylas qoıyp, ony rızashylyq nıetpen qoldap, madaqtap otyramyz. Bul, kóbine, aralas toptaǵy eresek balalarǵa tán.

Ásirese, «Toǵyz qumalaq», «Eptilik», «Aıtys» oıyndarynda balalardy tapqyrlyqqa, matematıkalyq oılaý zandylyqtaryna baýlýda, salystyra aıtsaq bular «Shahmat», «Doıby» t.b. oıyndardan artpasa kem túspeıtin ulttyk oıyndar qatarynan óziniń sybaǵaly oryn alatyndyǵyna qazirgi balabaqsha tájirıbeleri kózimizdi jetkizip otyr. Halyqaralyq oıyndar sanatyna kosylmaǵanymen de, asyqpen oınalatyn qazaqtyń ulttyq oıyndarynyń balabaqsha úshin jáne januıalar úshin máni zor. Dene shıratýda, tústi ajyratýda, dáldikke úıretýde, ustamdylyq kórsetip tıisti tártip saqtaýǵa balany mashyqtandyratyn «Han», «Jıyrma bir», «Altyn saqa», «Alshy, táıke-han talapaı» t.b. asyq oıyndary — oılaý men qımyl árekettiń tutasa kelip toǵysatyn tálimdik, tárbıelik úılesimi basym, bala úshin qyzyqty ulttyq, máni zor oıyndar. Ulttyq oıyn — halyqpen birge jasaıtyn ómirmen qubylys. Balalyq shaqtyń qaıtalanbas eskertkishi, árbir tulǵanyń, árbir urpaqtyń balaýsa kezinde bastan keshken ómiri. Oıynnan bastaý alyp, erteńimen sabaqtasatyn tálim-tárbıeni boıǵa qondyryp, oıǵa darytýdyń alǵashqy mashyǵy. Qazaq halqynyń ulttyq oıyndaryna tán basty erekshelik- oıyn adamgershilik ádepterine baýlýdyń tıimdi joly, tálim, tárbıe mektebine sanalǵan. Oıyn arqyly kóńil kóterý, túısik sezimin arttyrý, kúlý, aıtylmaq pikirin dál jetkizý, tapqyrlyq, syılastyk, meıirimdilik, keshirimdilik, tózimdilik, sabyrlyq sııaqty qasıetterdi balanyń boıyna náreste, sábı kezden bastap sińirýdi maqsat etken. Aıtar nasıhat, berer úlgi-oıynǵa jeńil-jelpi emes, tereń mán bergendikten «oınap sóıleseń de, oılap sóıle»- degen danalyq sóz — qazaq halqynyń bul saladaǵy quqylyq tujyrymy, atadan balaǵa mıras bolǵan ónegeli ósıeti.

Qazaq halqynyń balalarǵa arnalǵan ulttyq oıyndaryna tán sıpat, joǵaryda aıtqanymyzdaı, qarapaıymdylyq qasıetine qosa, ony uıymdastyrý úshin kúrdelilikti tileıtin arnaıy jaǵdaı men qıynnan qıystyrylǵan oıynshyqtardy da kerek ete bermeıdi. Tym kirpııazdyǵy shamaly. Oıyn kezinde bala qıratyp almaıyn, búldirip tastamaıyn dep qaýiptenbeıdi, eshbir kúdiksiz oıynǵa erkin kirisedi. Kóńili qalaýynsha erkin kirisken oıyn ústindegi qımyl-qozǵalysy, aqyl-oı jumsaýy balanyń shamasyna qaraı árekettenýine múmkindik berdi. Sondyqtan da balanyń ulttyq oıynǵa óte yqylastylyǵy, belsendiligi baıqaldy. Balabaqshadaǵy ulttyq oıyndardyń erekshelikterine toqtalyp, balabaqsha toptaryndaǵy oıynnyń mán-maǵynasyn ashýǵa jáne adamgershilikke tárbıeleý ádis-tásilderin tájirıbede qoldanýǵa baǵyt-baǵdar aldyq. Oıyn kezinde bala belsendi qarym-qatynastaǵy áseri erik-jigerine, Emotsııasyna yqpal etip, olardyń jaqsy-jamandy ajyratyp, adamgershilik ádepterine jattyǵady. Oıyn arqyly balanyń boıyna sińirgen mashyǵy-táýelsizdikke qoly jetken eldiń erteńgi azamatynyń azamattyq kelbetiniń bastaýy, bolashaq baǵyt-baǵdarynyń qozǵaýshy kúshi.