«Oınaı bilgen – oılaı biledi»

Balalyq bal dáýren shaqty oıynsyz elestetý qıyn. Óıtkeni oıyn – bala úshin negizgi qajettilikterdiń biri. Fızıkalyq, psıhologııalyq, moraldyq, dúnıetanymdyq turǵydan oıynnyń balaǵa berer paıdasy kóp. Qazirgi eresek kisilerdiń arasynda bala kezinde «Aq serek-kók serek», «Asyq», «Qýyrmash», «Toǵyzqumalaq», «Ushty-ushty», «Han talapaı» sekildi oıyndardy oınamaǵandary kemde kem. Bala oıynyna kezinde Muhammed paıǵambarymyz da (s.ǵ.s.) oń kózben qaraǵan.

Oıyn – balanyń tabıǵı úırený ortasy dese de bolady. Bala neni synap kórip kóz jetkizem dese de oıyn kezinde bar tájirıbeni júzege asyrady. Sondaı-aq, oıyn balany tárbıeleıdi, ómirge de beıimdetedi. Sultanmahmut Toraıǵyrov «Balalyqtyń qanyna oıyn azyq» dep beker aıtpaǵan. Oıyn arqyly bala basqalarmen qalaı qarym-qatynas jasaýdy, qalaı til tabysýdy, qalaı tatýlasyp, qalaı bólisýdi, qalaı birge júrip-turýdy, qandaı nárseni kóp kózinshe istegenniń burys ekenin, qandaı nárseni istemegenniń durys ekenin úırenedi. Batyldyq, eptilik, qımyldyń ádemiligi, tapqyrlyq, qaırattylyq, dostyq, joldastyq kómek, tártiptilik, oıyn erejesine baǵyna bilý sııaqty adamgershilik minezderin qalyptastyrady. Bunymen qosa tili de damıdy, sana-sezim, oı-órisi keńeıedi. Úlkender úshin qaıta-qaıta mazalamaý ári bir mezgil tynyǵyp, mı sergitý turǵysynan balanyń oıynǵa aınalǵanynan artyq eshteńe joq sekildi kórinedi. Alaıda, oıyn – bala úshin óte mańyzdy sharýa. Qaı bala bolmasyn oıyn degende ishken asyn jerge qoıady. Oıyn arqyly balanyń qabilet, beıimdiligi de ashyla túsedi. Halyq termesinde:

«At bolatyn qulyndy jer basynan tanısyń,
Adam bolar ulyńdy joldasynan tanısyń.
Sheshen bolar balańdy til qatqannan tanısyń,
Ury bolar balańdy tún qatqannan tanısyń.
Sarań bolar balańdy zar qaqqannan tanısyń,
Jomart bolar balańdy mal baqqannan tanısyń», – dep aıtylmaqshy, oıyn kezinde balanyń basqa balalarmen uıymshyldyǵyna ıa bolmasa basy pispeýshiligine qarap-aq onyń bolashaqta qandaı tulǵa bolyp ósetindigin paıymdaý qıyn emes. Kósh bastaıtyn kósemder de, sóz bastaıtyn sheshender de, nebir halyq qalaýlylary nemese jalqaý, kónbis, kóp erkine jyǵyla ketkish momyn, ynjyqtar, kórseqyzar, dańǵoı, urys-tóbeles qumar – bári-bári oıyn kezinen-aq bala boıyna zer salyp qaraǵanǵa baıqalary anyq.

Bala oıyny – onyń ózine ǵana tán kishigirim álemi. Ol óz áleminde ózin barynsha erkin sezinedi. Oıyn zańdaryn da ózi quryp, ony ózi buzady. Bireýdiń tosynnan aralasqanyn esh qalamaıdy. Qurǵan oıynyn, qoıyp qoıǵan zattarynyń ornyn bir aýystyryp kórińizshi, birden shý shyǵarady, bálege qalasyz. Turǵyzyp qoıǵan úıin abaısyzda qulatyp alsańyz da,  ekinshi turǵyzýǵa kelmeıtindeı al kep ókirip jylaıdy.

Oıyn – balanyń bal tili dese de bolǵandaı. Oıyn arqyly bala qýanyshyn da, ókpesin de, qoryqqanyn da bárin jetkizedi. Oıyn barysynda úlkenderdiń is-qımyldaryn salyp, olardy aınytpaı keltiredi. Qýyrshaqpen oınaǵan kishkentaı qyzdyń ony kıindirgeni, áldılegeni, terbetkeni, ertegi aıtqany sol kúıi sheshesinen kórgenderi ekendigi aıdan anyq kórinip turady. Qýyrshaqpen sóıleskende aıtatyn sózderi de týra anasynyń sózderine uqsaıtyndyǵyn baıqaısyz. Tipti urysqany da, jubatqany da, erkeletkeni de anasyn sahnada salyp turǵandaı áser beredi.

Oıyn shaǵyndaǵy balanyń dos bolǵyshtyǵy – jańa týǵan úırektiń balapanyn sýǵa salsań esh qınalmaı júze ketetinindeı óte tabıǵı nárse. Bala úshin oınaı alatyndaı orta bolsa boldy. Keıde eki bala bir-biriniń attaryn da bilip jatpastan áýeli oıynǵa bas qoıady. Bir-birimen oınaı alý úshin, oıynshyqtar bólisý úshin oıyn sharttaryn buzbasa boldy. Bastapqyda bir tóbelesip alýlary da múmkin. Biraq tatýlasýlary da sonshalyqty ońaı. Balalardyń shekispeı bekisýi qıyn. Oıyn dámi ózimshildikti umyttyrady. Oıynnyń tartymdylyǵy sonshalyq, balalardy úsh jasynan bastap birigip til tabysýǵa úıretedi. Balany birte-birte qoǵamǵa, kópshilikke beıimdetedi. Aınalyp kelgende, oıyn ‒ balanyń kópshil bolýyna, ártúrli áleýmettik ortalarda ózin ustaı alýyna, úlkendermen úlkendershe, kishilermen kishilershe emin-erkin aralasyp til tabysýyna úlken jaǵdaı jasaıtyn eń mańyzdy faktorlardyń biri.

Balanyń oıyn kezindegi is-áreketteri onyń qandaı januıadan shyqqandyǵyn da anyq baıqatady. Úıde bir aıtqany eki etilmeıtin, ne surasa da áke-sheshesi alyp beretin balanyń tárbıesi de betke uryp turady. Ondaı balalar alǵashynda oıynǵa syrttaı baqylaý jasap, shetkerek baryp qarap turady. Qatarlaryna barsa da óte ózimshil keledi, eshteńeni bóliskisi kelmeıdi. Tez renjigish, qıt etse, úlkenderge baryp shaǵym jasaǵysh keledi. Bundaı jaǵdaı kóbine aýlaǵa shyǵyp, basqa balalarmen oınaý múmkindigi joq balalarda jıirek kezdesedi.

«Oınaı bilgen – oılaı biledi» demekshi, balanyń basqalarmen til tabysa alýy, erkin aralasýy, sabyr saqtaýy, shydamdy bolýy, bólisýdi úırenýi – bári de oıyn kezinde boıyna sińetindigi esten shyǵarylmaý kerek, ári balaǵa oıyn oınaıtyndaı jaǵdaı jasap dostar tabýyna da kómektesken jón.

Bala utqanmen qatar utylǵandy da, jeńýmen qatar jeńilgendi de birdeı úırengeni durys. Jeńilýdiń de sabaq ekendigin áke-sheshesi balaǵa túsindirgeni abzal. Oıyn kezinde qytymyrlyq tanytyp, birden qara kúshke júginetinder, kúshtep bolsa da tartyp óziniki jasaǵysy keletin balalar óz otbasylarynyń jaısyzdyǵynan da bir kórinis uqtyratyndyǵyn esepke alý kerek. Bundaı jaıt keıde  úıinde kóp shekteletin balalar da ushyrasyp jatady. Bala oıyn kezinde ylǵı da úıdegi áke-sheshesinen kórgenin istegisi keledi.

Oıyn sondaı-aq bala boıyndaǵy jaqsy qasıetterdi de nyǵaıta túsedi. Jaman qasıetteriniń jaqsarýyna jol ashady. Sondyqtan oıynnyń tárbıelik mánine de kóńil bólý kerek. Ujymdyq oıyndar balanyń boıyndaǵy ártúrli qabilettilikterin arttyrady. Bala boıyndaǵy óz qabileti men basqalardaǵy qabiletterdi salystyrý múmkindigine ıe bolady. Balanyń muqııat zer salý, táptishtep tekserý, ózinshe qaraý, bilý qumarlyqtary jetiledi. Bulshyq etteri de qalypty qozǵalysta bolyp, denesin, árbir dene músheleriniń qabiletin damytady.

Oıyndy jalqy hám jalpy dep ekige bólip qarastyrǵan Maǵjan Jumabaev ol týraly oıyn bylaı dep bildirgen:

«Jas bala jalqy oıyndy, jalǵyz oınaýdy jaqsy kóredi. Áli tili erkin jetilmegendikten, ol basqa balalarmen qatynasa almaıdy. Al endi ósken saıyn jalpy oıyndy birigip oınaýdy jaqsy kóre bastaıdy. Jalǵyz oınasa, ishi pysady. Jalpy oıyn balanyń tiliniń órkendeýine kóp paıda. Birigip oınaǵanda, toqtaýsyz qozǵalyp, kúlip, byldyrlap sóıleı beredi. Jalpy oıyn jalpy turmysqa, ıaǵnı basqa adamdarmen birigip turýǵa úıretedi. Óziniń sózin, tilegin bireýge tyńdatyp, basqanyń tilegin, sózin ózi tyńdap, qysqasy, birikken turmystyń birinshi sharty – jalpy zańdardy oryndap, atqaryp úırenedi.  Al endi jalqy oıyn ıaǵnı jalǵyz oınaý balanyń alańǵasar, eliktegish bolmaı, óz isine yntaly, tııanaqty bolýyna paıdaly. Biraq osy eki túrli oıynnyń ekeýiniń de kemdik jaǵy bar. Ylǵı jalǵyz oınap úırengen bala taǵy, menmenshil bolyp, ylǵı kóppen birge oınap úırengen alańǵasar, tııanaqsyz, eliktegish bolyp shyǵýy múmkin. Sondyqtan durysy oıynnyń eki túrin kezekpen aýystyryp otyrý.

Osy túrdiń qaı túrimen bolsa da oınap otyrǵan balanyń oıynyn baqylaýǵa tárbıeshi mindetti. Biraq baqylaımyn dep búldirip alma. Búldirip alý bylaı bolady: bylaı oına dep buıyrsań, balanyń oıynnan yntasyn sýytyp alasyń. Balanyń oıynyna úlken adam kirisse, balaǵa oıynnyń qyzyǵy bitedi. Oıyn – balanyń óz isi. Balanyń oıynyna kirisýshi bolma. Balany bir nárse búldirmes úshin tek shetten baqyla. Este bolý kerek, baqyla degen sóz qaraýylda turǵan soldattaı qabaǵyńdy túıip, qaqıyp tur degen sóz emes. Olaı tursań, bala oınaı almaıdy. Eger endi balanyń oıynyna qatystyń kelse, óziń bala bolyp qatys. Iaǵnı oıyndaryna bóget, oralǵy bolma. Balalar seniń eresek adam ekenińdi sezbeıtin dárejede bolsyn».

Oıyn arqyly bala kópshilik arasynda ózin qalaı alyp júrý kerektigin, qandaı is-áreketterdiń durys ıa burys ekenin, bireýdiń ala jibin attamaýdy, ózgeniń aqysyn jemeýdi, orynsyz renjitpeýdi, qatelik jasap qoısa keshirim suraýdy, qolyndaǵysyn bólise bilýdi, dos bola bilýdi, jaqyn tartýdy úırenedi.

Oıyn mektepke deıingi ermek desek te, mektepke barýmen bala oıynnan qol úzip qalmaıdy. Bala ósken saıyn oıyn da soǵan qaraı ózgerip otyrady. Sondyqtan balanyń mektepke aıaq basýyn onyń oıyn shaǵynan asqandyǵy dep bilý qate.

Mektep tabaldyryǵyn jańa attaǵan balany oıynǵa jibermeý durys emes. Bundaı jaǵdaı balany mektepten qashqaqtatady. Oıyndy muǵalimniń kómekshi quraly retinde kórsetken durys. Oıynǵa toımaǵan bala mektepke daıyn emes degen sóz.

Imam Ǵazalı mektepke baratyn balalardyń mektepten kelgen soń azdap bolsa da oınaýyna ruqsat berý kerek degen pikirdi jaqtaǵan. Sebebi, oıyn arqyly bala mekteptegi sharshaǵanyn basady. Balany únemi sabaq oqýǵa májbúrleý – oılaý qabiletin joıyp, zeıinin tumshalaıdy. Bala sabaqtan qutylý úshin ótirikke boı aldyryp, neshe túrli aılalarǵa bas uratyn bolady.

Mektep jasyna jetken balanyń teledıdar nemese kompıýterge aldanyp qalmaýyna abaı bolǵan jón. Bularǵa belgili bir shekteý qoıylmaǵan jaǵdaıda bala kóp ýaqytyn bosqa jiberip alýy múmkin. Balalardyń teledıdar nemese kompıýtermen kóp ýaqyt ótkizýi olardyń basqa adamdarmen qarym-qatynas jasaı alý qabiletteriniń tómendeýine ákelip soǵady. «Balamyzdyń kóńli toq bolsynshy» dep kóptegen ata-analardyń balalaryna shamadan tys kóp oıynshyq satyp ápere berýi de durys emes. Bul áreket balany kórseqyzarlyq pen kóztoımaýshylyqqa jeteleıdi. Kóp oıynshyq alǵansha «balamen qosylyp birge oınaý» áldeqaıda qyzyǵyraq ári balany da neǵurlym kóbirek qýantady.

Keıde kúndelikti qarapaıym zattarǵa qyzyqsa da bala oıynshyq qyp oınaı beredi. Ondaı kezde balanyń aldynan ol zattardy jınap tastaýǵa bolmaıdy. Qaıta qalam ba, qaǵaz ba, dıski me, eski jýrnal, kitap pa aldyna úıip, solarmen oınatý kerek. Árıne, pyshaq, qaıshy, sirińke sekildi balaǵa qaýipti zattardy ustatpaǵan durys.  

Óz kezeginde adamzattyń asyly Muhammed paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) da bala oıynyna qatty kóńil bólgen. Nemereleriniń tárbıelerine tikeleı qamkóńildilik tanytyp, Hasan men Huseıinge (r.a.) jáne qyzmetinde júrgen Ánásqa (r.a.) kóshege shyǵyp balalarmen qosylyp oınaýyna múmkinshilik bergen. «Balasy bar adam balasymen bala bolsyn» dep, ákelerge balalaryn oınatýdy ósıet etken Rasýlalla (s.ǵ.s.) ózi de nemerelerin ıyǵyna, arqasyna mingizip oınatatyn.

Bir kúni haziret Omar (r.a.) úıge kirgen kezinde kishkene Hasan men Huseıindi arqasyna mingizip alyp oınatyp júrgenin kórip: «Mingen sáıgúlikteriń qandaı myqty!» dep balalarǵa ázildeıdi. Sonda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Bular da osal shabandozdar emes», – dep ústine mingesip alǵan nemerelerin máz-meıram etedi.

Keıbir sahabalar sájdege jyǵylǵanda álgi qos nemeresi dereý arqasyna sekirip minip oınaıtynyn aıtady. Atalary ekeýine esh tyıym salmaıtyn. Qaıta qulap qalmasyn dep demeıtin. Keıde ekeýin eki ıyǵyna otyrǵyzyp alyp kóshege de shyǵyp ketetin. Ásirese qyzy Fatımanyń úıine barǵanda dereý ekeýin ıyǵyna mingizip alyp, sosyn qushaǵyna alyp kezek-kezek súıetin. Sahabalar da balalaryn dál osylaı erkeletip oınatatyn bolǵan.

Bir kúni qonaqqa ketip bara jatqanda, kóshede balalardyń arasynda oınap júrgen nemeresi Huseıindi birge ala ketpek bolady. Qasyna barǵanda ári-beri qashqan nemeresin ustap alý úshin Paıǵambarymyz da onyń qımylyn aınytpaı qaıtalap, artynan qaýpańdap júgiredi. Ustap alǵan kezinde tátti nemeresin erkeletip betinen súıedi.  

Alla elshisi (s.ǵ.s.) balalardyń topyraqta oınaýyn paıdaly kórip: «Topyraq – balanyń alǵashqy kóktemi», – degen. Kóktem tóńirektiń jandanyp, tirshiliktiń gúldenetin kezi. Aǵashtar búrshik jaryp, kóbelekter ushyp, qustardyń án salýymen aınala qulpyra túsedi. Bul sirá qum, topyraqta oınap ósken balanyń kóktemgi tabıǵat sekildi qulpyryp ósetinin bildirse kerek.  

Dalada oınap júrgen balalardy kórse boldy, olarǵa sálem beretin. Nemerelerin dalaǵa shyǵyp oınaýǵa jiberetin. Biraq qarańǵyǵa qalmaýyn, apaq-sapaqta júrmeýin eskertetin. Sahabalarǵa: «Kún batqannan qoıý qarańǵylyq túskenge deıin balalaryńdy syrtqa shyǵarmańdar. Sebebi, bul ýaqytta aınalaǵa shaıtandar taraıdy. Qarańǵylyq tolyq ornaǵannan keıin ǵana shyǵarsańdar bolady», – dep eskertken. Sondaı-aq, shańqaı tústiń kezinde de balalardy úıde ustaýdy jón sanaǵan.

Islam dini boıynsha qumar oıyndar men aqsha tigip, básekelesip oınaıtyn oıyndarǵa tyıym salynady. Mundaı oıyndardy balalarǵa da oınatpaý kerektigi aıtylǵan. Myna hadıster soǵan dálel: «Allanyń árbir tyıym salǵany – kúná. Tipti balanyń qumar oınaýy da»;  «Balasy qumar oınap jatqanyn kóre tura jónge salmaǵan ata-ananyń namazy qyryq kún qabyl bolmaıdy».

Iaǵnı, Islam dini boıynsha adamdy azdyratyn oıyndarǵa tyıym salynyp, balanyń tárbıesine keri áserin tıgizetin oıyndarǵa balalardy áýes etpeý kerektigi eskertilgen.  

 

Qudaıberdi Baǵashar