Ótirik aıtýǵa bolady...

26 naýryz 2019 11021 0
Оqý rejımi

Iá, ótirik aıtýǵa bolady. Biraq, tek zárý jaǵdaılarda ǵana. Ol qandaı jaǵdaılar? Tómende aıtatyn bolamyz.

Islam – týralyq dini. Týralyq – adamnyń sózi men isiniń, ishki jan dúnıesi men syrtqy kelbetiniń jasandy qylyqtar men negizi bolmaǵan sózderden tazaryp, tabıǵılyq sheńberinde ómir súrýin bildiredi. Al, jalǵan sóıleý Alla Taǵalanyń ámirine qarsy kelý bolyp tabylady. Sebebi, Alla Taǵala: «Ótirik sózden saqtanyńdar»[1], – degen.

Faqıh ǵalymdar: «Zárýlik jaǵdaıda jalǵan sóıleýge ruqsat bar» dep, búlikke bastaıtyn urys-keristi toqtatý máselesinde ruqsat bergen. Alaıda zárýlik sheginen shyqpaý kerektigine basa mán berse, keıbir ǵalymdar zárýlik sebepti aıtylǵan jalǵan sózdiń ótirikke jatpaıtynyn aıtqan.

Islamda ótirik aıtýǵa bolatyn zárýlik jaǵdaılar:

  • Renjisken adamdardy tatýlastyrý.
  • Urys-keristiń aldyn alý nemese toqtatý úshin erli-zaıypty adamdardyń biri ekinshisine ótirik sóıleýi. 
  • Soǵys maıdanynda dushpandy aılasyna túsirý[2].

Ibn Shıhab: «Adamdarǵa úsh jaǵdaıdan basqa kezde ótirik aıtýyna ruqsat berilgenin estimedim. Ol úsheýi: soǵys, adamdardyń arasyn tatýlastyrý jáne er-áıel arasynda aıtylatyn sóz»,[3] – degen.

Islamnyń taza rýhyna jat qylyqty (ótirikti) ádetke aınaldyrǵan keıbir musylman baýyrlarymyz, sodan qutylýdyń ornyna kinásin búrkemeleýge tyrysady. Bul da shaıtannyń quryǵy ekenin umytpaǵanymyz jón. 

Abdýsamad Oqan 

 


[1] «Haj» súresi, 30-aıat.
[2] ál-Ǵaını, Ǵumdátúl qarı sharhú sahıhel Buharı, Kıtábýs sulýh, 13- tom, 383-bet.
[3] Ál-Mınhaj fı sharhı sahıh Múslım án-Náýaýı, Kıtábýl bır ýás sıla ýál ádab, 101-hadıs.

Tegter: ótirik kúná
Pіkіrler Kіrý