Otbasylyq bıýdjet qalaı basqarylady?

Qoǵamnyń eń kishi jáne eń mańyzdy bólshegi – otbasy. Bala erteń óskende ózine jáne qoǵamǵa qalaı paıdaly bola alatyndyǵynyń alǵashqy tuqymy otbasyda egiledi. Osy tuqymnyń durys egilýi úshin otbasynyń psıhologııalyq, áleýmettik jaǵdaıymen qatar, Ekonomıkalyq jaǵdaıynyń da áseri zor.

Ekonomıkalyq problemalarǵa kelip tireletin kóptegen jaǵdaılar otbasyda aıtarlyqtaı qıyndyq týdyrady. Bul qıyndyqtardyń aldyn alý úshin otbasy músheleri bir-birine qoldaý kórsetýi qajet jáne otbasy bıýdjetin durys josparlaýy kerek.

Otbasy bıýdjetin qalaı durys josparlaı alamyz?

Otbasy bıýdjetin durys josparlaı alý úshin áýeli otbasynyń tabys kózderi men mólsherin anyqtaý kerek. Odan keıin otbasynyń bir aılyq kiris-shyǵys kestesin daıyndaý qajet. Bul kestede,

• Páter aqysy, kommýnaldy qyzmetter, azyq-túlik, bar bolsa nesıe sekildi mindetti tólemder;
• Kıim-keshek, otyn, kómir, mashınanyń dóńgelegi sekildi maýsymdyq shyǵyndar;
• Jańartylýy kerek jıhaz, jóndeý jumystary, kóńil kóteretin is-shara shyǵyndary sekildi qosymsha shyǵyndar jazylýy tıis.

Keste daıyn bolǵannan keıin aılyq tabysyńyzdyń shyǵyndaryńyzǵa jetip-jetpeıtindigin baıqaı alasyz. Eger tabysyńyz shyǵyndardy jabýǵa jetpeı jatsa, qajettilikterimizdi mańyzdylyǵy men jedeldigine qaraı retpen tizip jazamyz da, sol tizim boıynsha aqshamyzdy jumsaımyz. Sonymen qatar, jospardyn tys, kútpegen jaǵdaılar úshin aqsha bólip qoıǵanymyz jón. Bólip qoıǵan bul «arnaıy qorymyz» kútpegen qıyndyqtar týyndaǵan jaǵdaıda bizge úlken kómegin tıgizedi.

Aqsha jumsaý barysynda kestede belgilengen mólsherden az jumsalǵan jaǵdaıda ony tolyqtyrýǵa tyrysýdyń qajeti joq. Mysaly, azyq-túlik úshin 20000 teńge aqsha bóldik deıik, biraq azyq-túlikke 17000 teńge ǵana jumsalsa, «qalǵan 3000 teńgeni de jumsaýǵa mindettimin» dep oılamaýymyz kerek. Artylǵan aqshany kelesi aıǵa qosýǵa, basqa mańyzdy bir qajettilikti jabýǵa nemese «arnaıy qorymyzǵa» qosyp qoıýymyzǵa bolady.

Otbasy bıýdjetin aıtarlyqtaı únemdegińiz kele me? Onda

Kıimderińizdi bólip útiktemeı bárin birge útikteńiz;

Ydys-aıaqty da bólmeı, birge jýyńyz;

Kereksiz jaryqtardyń janýyna jol bermeńiz;

Jýynǵanda sýdyń aǵysyn baıaýlatatyn arnaıy qurylǵy taǵyńyz;

Azyq-túlikti alarda arzan alý úshin arnaıy dúkenderge barýǵa erinbeńiz;

Sýpermarketterge bararda aldyn ala tizim daıyndańyz jáne tek sol tizim boıynsha saýda jasańyz.

Joǵaryda aıtylǵan keńester kózge kóp kórine bermeıtin shaǵyn nárseler. Alaıda, sol keńesterge kóńil bólý arqyly otbasy bıýdjetińizdi 25 paıyzǵa deıin únemdeı alasyz.  

Sońǵy kezderi nesıe (sharıǵatta tyıym salynǵan) alýdyń ońaılaýy, 0 paıyzdyq nesıe múmkindikteri  kóptegen otbasylardyń otbasylyq bıýdjetine keri áserin tıgizýde. Bankter osyndaı múmkindik berdi eken dep ózimizdi sol múmkindikterdi paıdalanýǵa mindetti sezinbeýimiz kerek. Tek qana qajettilik týyndaǵan jaǵdaıda ol múmkindikti qarastyrǵanymyz jón. Eger bul múmkindikter bizge ysyraptyń esigin ashatyn bolsa, erteń bankterge táýeldi «qulǵa» aılalýymyz ábden múmkin. Bul «quldyq» bizdiń otbasymyzdyń shyrqyn buzyp, shańyraǵymyzdyń shaıqalýyna deıin aparýy múmkin.

Aqshańyzdy osylaı josparly túrde jumsaǵanda ǵana otbasy bıýdjeti ornyqty bolmaq. Jalaqyńyz da qajetsiz usaq-­túıekke shashylmaı, óz keregińizge jumsalady. Aqshanyń jetispeýinen oryn alatyn otbasylyq kıkiljińder de tyıylady.

Bir qyzyǵy, otbasy bıýdjetin osylaısha retke keltirseńiz, úıińizge tabysyńyzdan bólek, qosymsha kiris kirgendeı bolyp kórinedi.

Eljas Ertaıuly