OTBASY MEKTEBINIŃ ULAǴATY

17 qazan 2024 650 0
Оqý rejımi

Osy bir kórinis áli kúnge kóz aldymnan ketpeıdi. Aýyldyń qym-qýyt tirligi taýsylǵan ba? Ákemiz dalada bir sharýamen aınalysyp úıge kire qoımady. Qart ájeı úıge qonaqqa kelgen bolatyn. Máre-sáre bolyp, sybaǵaly as ortamyzǵa kelgen soń, anamyz qonaqty as ishýge shaqyryp, dastarhannyń aınalasyna shúpirlep bárimiz jıyla qaldyq. Ájeı qıpaqtap tamaq ishýge kele qoımady.  Úıdiń kishisi bolǵasyn men júgirip baryp, «áje tamaq daıyn. Sizdi kútip otyrmyz» degenim sol edi, ol kisi jymıyp qana «Úıdegi otaǵasy kelmeı, dastarhanǵa otyrý durys emes. Qazir ákeń kelsin, birge otyryp ishemiz. Qyzym, adamdardyń ádebi, ar-namysy bolatynyndaı, úılerdiń de ádep-tártibi  bolady. Biz kishkentaı kezimizde úıde ákemiz, anamyz bar kezde aıaǵymyzdy sozyp otyrýǵa da uıalatyn edik. Jasy  úlkender sóılep jatqanda sózge aralaspaıtyn edik. Eshqashan ákemizden buryn dastarhan basyna otyrmaıtyn edik. Ol kisi kelip, tamaqtan dám tatyp,  «Qane tamaqtan alyńdar» degen kezde ǵana bastaıtynbyz. Astan keıin dastarhan duǵasyn kezektesip oqıtyn edik. Osy dástúr dastarhannyń ádebi bolyp sanalady, qyzym!» degende uıattan betim alaýlap ketkeni esimde.

Shynynda biz barlyq ádep-ıbadan shettep bara jatqandaımyz. Qazir kesh batqanda eshkim úıiniń perdesin jappaıdy. Al biz bala kúnimizde qarańǵy túspeı turyp-aq perdeni jaýyp, úıdiń jaryǵyn qosatynbyz. Anamyz kıim aýystyrǵanda perdeniń jabyq bolýyn, syrttan bireýdiń kózi túspeýin qadaǵalap, eskertip otyratyn.  Al atalarymyz bolsa, úıdiń ádebi perdesiniń jabylyp, jabylmaǵanynan dep jıi aıtatyn. Jýylǵan kıimdi aýlaǵa ilgende ústinen juqa matamen jaýyp qoı degen eskertpesi de áli jadymyzda saqtalǵan. Ádebimizden, ar-namysymyzdan aırylsaq, ımanymyzdan da aırylamyz degendi ol jıi aıtatyn.

 «Kóz aqysy» degen nárseniń ne ekenin de ananyń ulaǵatynan uqtym. Ol kisi dúkennen alǵan taǵamyn eshqashan kórinetin paketke saldyrmaıtyn.  Ol kezde qoldan qalta tigetin.  «Kóz aqysy ótedi. Árkimniń kózi túsken mundaı taǵamda shıpa bolmaıdy» deıtin. Paıǵambarymyzdyń hadısinde de bul jaıly aıtylǵanyn kórip, tań-tamasha boldym. Dinnen habary bolmasa da, ol kisiler osyndaı danalyqpen qalaısha sýsyndaǵan?  «Jasaǵan taǵamdaryńnyń ıisimen kórshilerińdi mazalamańdar» deıdi Paıǵambarymyz. Oıly adamǵa bul óte túsinikti áreket.

Ásirese oraza tutyp otyrǵan adamnyń janynda ıisin múńkitip as ishý, odan qaldy taǵamnyń túrli dámdi qasıetin aıtyp sóz qozǵaǵan da ádepke jatpaıdy. Qazir áleýmettik jelige ásirese juldyzdy ánshiler jegen taǵamyn, qydyrǵan jerin, ishken sýsynyn, satyp alǵan kıim-keshegin sýretke túsirip, myńdaǵan adammen bólisedi. Bireý toıyp sekiredi, bireý tońyp sekiredi. Dál osy sátte bázbireý isherge as, kıerge kıim tappaı qınalyp júrgen bolar. Bul aqparattyq keńistiktiń damyǵanynan habar bergenmen, ádebı qalyptyń buzylǵanynyń da kórinisi.

Qazir erli-zaıyptylardyń arasyndaǵy syılastyqqa da kóleńke túskendeı. Berik odaq qurý úshin belgili bir ádepke baǵynǵan da jón-aý. Anamnyń taǵy bir qaperde qalǵan ádebi ákemizben qatar júrmeıtin. Sheginshektep keıin júretin. «Apa, ákemizdiń qoltyǵynan ustap júrmedińiz be?» desek, «qoı balam uıat bolady, qanshama turmys qurmaǵan, jesir qalǵan áıelder bar ǵoı.   Árıne qupııalyq qalmaǵan soń, adaldyq ta qalmaıdy»  deıtin.

Anamnyń taǵy bir qasıeti ákemniń esimin eshqashan aıtpaıtyn. Mereıin ústem qylyp kórsetý úshin jan aıamaıtyn jaryqtyq. Ákem meılinshe sabyrly, ádepti, bııazy kisi bolatyn. Anamyz onyń aıbynyn asyryp, ardaqtap otyrǵany da otbasyndaǵy myzǵymas yntymaqtyń tal besigi eken ǵoı.

Joǵaryda aıtqan ónegeli áńgimeden týyndaıtyn danalyq – úıdiń berekesi úlkenderge qurmette, úıdiń ádebi jabylǵan perdede, mahabbattyń ádebi jasyryn bolýda, kózdiń ádebi onyń qabaǵynda, deneniń ádebi qupııa bolmysynda.  Sondyqtan kózdi qorǵap, ári kózge túsetin nárseni de baqylaýda ustaý kerek  ekenin uǵynǵandaımyz. Árıne, bul keıbireýlerge usaq-túıek nárse sekildi kórinýi múmkin. Munyń astarynda ulttyq tektiliktiń nyshany bar.

Iá, ıirimi mol, tálimi tereń, ónege men tárbıeniń qaınar kózi ol – otbasy mektebiniń ulaǵaty.

                                                                                       Gaýhar ASQARQYZY

 

 

 

Pіkіrler Kіrý