Oraza jáne aqyretke ıman

16 sáýіr 2021 8086 0
Оqý rejımi

Orazanyń ózindik qupııasy mol. Degenmen onyń bir qupııasy – aqyretke degen senimde jatqany anyq. Aqyretke senim – ıman sharttarynyń biri. Bul senim kúsheıgen saıyn musylmannyń bes paryzdy oryndaýǵa degen yntasy da arta túspek.

O dúnıeniń bar ekendigi – barlyq dinderge ortaq senim. Islam dininde Quran kárimniń shamamen úsh te bir bóligin osy senim quraıdy.

Adam Atadan bastap júz jıyrma tórt myń paıǵambardyń barlyǵy da bir Jaratýshynyń bar ekendigi men aqyrettiń haq ekendigin biraýyzdan jar salǵan. Buny san myńdaǵan taqýa jandar tirshiliktegi qulshylyqtarymen qýattaǵan. Osynyń ózi aqyrettiń rastyǵyna aıshyqty dálel ekeni sózsiz. Sebebi, paıǵambarlar eshqashan ótirik aıtpaǵan.

Biraq sońǵy ǵasyrlarda ólimnen keıin qaıta tirilý seniminiń álsiregeni de ashy da bolsa shyndyq. «O dúnıege bireý baryp kelip pe?» dep suraıtyndardyń tabylýy osynyń aıǵaǵy. Quranda sheten shyqqan, kúnáhar adamdardyń ǵana o dúnıeniń bar ekendigine senbeıtindigi aıtylǵan:

«Esep kúnin shekten shyǵýshy ári kúnáhar adamdar ǵana ótirikke balap, senýden bas tartady».[1]

«Olarǵa esep kúnine baılanysty aıattarymyz oqylǵan ýaqytta: «Bular burynǵylar-dyń ertegisi ǵoı» deıdi».[2]

O dúnıeniń bar ekendigine senbeıtinder Jaratýshynyń qudiretine shák keltirgenderin bilmeı jatady. Shyn mánisinde, on segiz myń ǵalamdy jaratqan, ony ǵasyrlar boıy kemshiliksiz basqaryp turǵan Jappar ıemizdiń adamdardy ólgennen keıin de qaıta tiriltýge qudireti tolyq jetedi.

Quranda: «Kúlli Aspan álemin jáne jerdi jaratqan ári olardy jaratqan ýaqytta esh sharshap-shaldyqpaǵan Allanyń, ólilerdi qaıta tiriltýge qudiretiniń tolyq jetetinin (aqyretke senbeıtinder) kórmeıdi me? Iá, Ol ár nársege tolyq qudiretti»,[3]

«Kók álemin jáne jerdi jaratqan Allanyń olardyń uqsasyn jaratýǵa qudireti tolyq jetedi emes pe? Árıne, tolyq jetedi. Ol – (ár nárseni) tolyq biletin jaratýshy»,[4]

«(Eı, qaıta tirilýge senbeıtinder! Oılanyp aqylǵa salyńdar!) Senderdi qaıtadan jaratý qıyn ba? Joq álde aspandy ma? (kóz salyp, qarańdarshy) Alla aspan álemin qalaı myqty etip jaratty»,[5] – delingen.

Iaǵnı, myna tańǵajaıyp úılesimdi júıemen ári dálme-dál eseppen istep turǵan ushy-qıyry joq aspan álemin, jymyńdaǵan juldyzdardy jaratqan Alla Taǵala úshin ólgennen keıin adam balasyn qaıta tiriltýdiń esh qıyn emestigine nazarymyzdy aýdarady. Iá, osynshama mıllıardtaǵan galaktıkalar men sansyz juldyzdardy jaratyp, olardy bir-birimen qaqtyǵystyrmaı, belgili bir júıemen ǵasyrlar boıy ustap turǵan Qudirettiniń, álbette, adam balasyn qaıta tiriltip, jan berýge qudireti tolyq jetedi.

Paıǵambarymyzdyń dáýirinde de ólgennen keıin qaıta tirilýge senbeıtinder bolatyn. Bir kúni Ýbaı ıbn Halaf Alla elshisiniń (s.ǵ.s.) janyna kelip, qolyndaǵy shirip ketken bir súıekti ustap turyp keleke etken syńaımen bylaı dedi:
– Sen sonda myna atam zamanda shirip ketken súıekti Alla tiriltedi deısiń be?
Alla rasýly (s.ǵ.s.):
– Árıne, oǵan jan berip tiriltedi ári seni tozaǵyna salady, – dep jaýap berdi.
Osy oqıǵaǵa baılanysty «Iasın» súresiniń tómendegi aıattary tústi:

«Adam balasy bizdiń olardy bir tamshy sýdan jaratqanymyzdy kórmeı me? Sóıte tura ol bizge ashyq dushpan boldy. (bir tamshy sýdan) Qalaı jaratylǵanyn umytyp, bizge bylaı dep mysal keltirdi: «Shirigen súıekterdi kim tiriltedi?» Olarǵa: «Olardy áý basta kim jaratsa, qaıtadan tiriltetin de Sol jáne de Ol barlyq jaratýdy biledi de», – dep, keshe men búginniń adamdarynyń qaıta tirilýdi joqqa shyǵarý barysynda keltirgen dálelderi men kúmándaryna nazar aýdaryp, olardyń keltirgen aıǵaqtarynyń qısynsyz ekenin kórsetedi.

Osydan 100 jyl buryn jer betinde qaısymyz bar edik? Bárimiz joq emes pe edik? Solaı bola tura adam balasy óziniń bir tamshy sýdan jaratylǵanyn qalaı umytady? Ózin joqtan jaratqan Rabbysynyń qaıta tiriltetinine qalaı kúmán keltiredi?

Qol saǵatyn alǵash taýyp, jasaǵan sheber adam bizge: «Myna saǵatty qazir buzyp, qaıtadan jasaýǵa ilimim ári qabiletim tolyq jetedi» dese, esh kúmánsiz sener edik. Al, endi bizderdi joqtan tirshilik betine shyǵarǵan Uly Jaratýshymyzdyń bizdi óltirgennen keıin qaıta tiriltetinine qalaı senbeske?!

Kez kelgen adam balasy kózdi ashyp jumǵandaı tez óte shyǵatyn myna ómirge qanaǵattanbaıdy. Onyń rýhy da, jan dúnıesi de máńgilikti ańsaıdy. Adam balasynyń jan dúnıe-rýhyn máńgilikke qushtar etip, baqı ómirge degen yntyq sezimmen bezendire jaratqan Alla, álbette, oǵan ańsap, armandap tilegen máńgilik baqı ómirin beredi. Olaı deıtinimiz, Jappar ıemiz eger adam úshin máńgilik ómirdi jaratpaıtyn bolsa, onyń týlaǵan júregine máńgilikke degen qushtarlyq sezimin de bermes edi.

Eger aqyret bolmasa, bul ǵumyrda kórinis tapqan Uly Jaratýshynyń mahabbat shýaǵynyń máni qalmaı, meıirimdilik – zulymdyqqa, mahabbat – dushpandyqqa, lázzat – ókinishke aınalar edi. Sebebi, adam bul dúnıeniń fánı lázzattarymen, ótpeli rahatymen, Uly Jaratýshysynyń myna dúnıemen shekteýli ýaqytsha mahabbatymen qanaǵattanbaıdy. Ol máńgilik ǵumyrdy, shynaıy baqytty, sheksiz meıirimdi qalaıdy.

Uly Jaratýshymyz myna dúnıede-aq qaıta tirilýdiń sansyz úlgilerin jaratyp, sana ıesi adam balasyna qaıta tiriltýdiń ońaı ekendigin kórsetýde. Iá, tolǵanyp, ǵıbrat almaq nıetpen pikir etsek, árbir kóktem qaıta tirilýdiń dáleli emes pe? Kóktem qaıta tirilýdiń sansyz úlgisine toly. Jazda jap-jasyl bolyp jaıqalyp, kúzde jemis-jıdegin shashý etip shashqannan keıin barlyq ósimdik álemi adamnyń qartaıǵan shaǵyndaǵy shashtarynyń aǵarǵanyndaı japyraqtary solyp, sary altynǵa boıalyp, birtindep tógilip, ózderi qýraı bastaıdy. Qys kelgende beıne bir ólimge ushyrap, appaq qardyń astynda qalady. Tirshilikteriniń tynysy baıqalmaıdy. Mine, ósimdikterdiń qystaǵy osy óli qalpynan keıin olardy kóktemde kórseńiz ǵoı. Kóktem kelip, kún nuryna malyna bastaǵan shaqta kúlli ósimdik álemi áp-sátte búrshik atyp, gúlderin ashyp, jap-jasyl bolyp jaıqala túsedi. Kóktemde aınalańa qarasań, ózińdi eriksiz qaıta tirilgendeı sezinesiń. Iá, qysqy ólimnen keıin ósimdik álemin, myńdaǵan jándik túrlerin qaıta jer betine shyǵarǵan Uly Jaratýshymyz adam balasyn da ólim qysynan keıin qaıta tiriltedi. Sebebi adam ósimdikten de, shybyn-shirkeı, jándikterden de mańyzdy ári maǵynaly.

Kúzde topyraqqa túsip kómilgen ár túrli dánder men daqyldardy shiridi, bitti, óldi dep oılaımyz. Alaıda ol kóktemde alǵashqy keıpinen de keremet túrde qaıta tirilip, qara jerdi qaq jaryp shyǵyp, jaıqala ósip, jer betin jasyl reńimen boıap tastaıdy. Tipti bireý bolyp óledi, birneshe bolyp tiriledi.

Allah taǵala Quranda: «Onyń (qudiretin kórsetetin) dálelderden bir dálel mynaý: Sen jerdi qurǵap, (Alladan medet surap turǵan adamdaı) basyn ıgen kúıde kóresiń. Biraq Biz jańbyr jaýǵyzǵan sátte jer beti qulpyryp, kópsı túsedi. Mine, qurǵaq jerdi osylaı kim tiriltse, ólilerdi de Sol tiriltedi. Óıtkeni Onyń ár nársege qudireti tolyq jetedi»,[6] – dep ólilerdi tiriltetin sheksiz qudiretine nazarymyzdy aýdarady.

Topyraq astynda shirigen dán-daqyldy kóktemde qaıta tiriltken Alla, óziniń jer betindegi halıfasy adam balasyn da qabirde shirigennen keıin kóktem tárizdes Hashyr kúni qaıta tiriltedi.

Alla Taǵala – kúlli álem men jalpy jaratylys ataýyna saltanatty patshalyǵyn quryp, ár nársege óziniń úkimin qabyldatyp, bıligin júrgizýshi ádiletti Uly Patsha. Qudireti sheksiz Uly Patsha, óziniń buıryqtaryna qarsy shyǵyp, el ishindegi álsizderdiń aqysyn jep, zulymdyqqa belshesinen batyp, taırańdap júrgenderdiń tıisti jazasyn berip, olardan álsizderdiń aqysyn alyp, ıelerine qaıtarmaýy, álsiz quldarynyń múddesin qorǵamaýy múmkin be? Zalymdardyń istegen isterinen esep almastan, olardy jaýapqa tartpastan jibere salsa, bul isi Onyń saltanatty patshalyǵy men ádiletti bıligine ári sheksiz qudiretine jarasar ma edi? Al zulymdyq, álsizdik sııaqty nuqsan sıpat – meıirimi sheksiz Uly Jaratýshyǵa jat sıpat. Osylaı bola tura Alla Taǵala myna jalǵan dúnıede zalymdardyń tıisti jazasy men jaqsylardyń izgi isteriniń qarymyn tolyq maǵynada bermeýde. Demek, synaq úshin jaratylǵan myna ýaqytsha dúnıeden keıin aqyrette úlken sot bolmaq. Bul sottyń ádiletti tóreshisi Uly Jaratýshymyzdyń ózi bolyp, sol jerde bárine tıisti baǵasy berilmek. Endeshe, barlyq kemeldiktiń shynaıy ıesi, patshalardyń patshasy – Alla Taǵala jaqsylarǵa saýabyn syılap, jamandarǵa azabyn berip, ádilettiligi men sheksiz qudiretin pash etýi úshin aqyretti jaratyp, úlken sot qurýǵa tıis. Iá, Allanyń sheksiz qudireti men qara qyldy qar jarar ádileti aqy-retti, úlken esep kúniniń jaratylýyn qalaıdy.

Uly Jaratýshymyz Quran kárimde: «Qııamet kúni ádildik tarazysyn quramyz. Ol jerde eshbir jan ádiletsizdikke ushyramaıdy. Istelingen is bir hardal dániniń salmaǵyndaı bolsa da, ony tarazyǵa ákelip tartamyz. Esep alýshy retinde biz jetkiliktimiz»,[7] – dep bul dúnıede istegen árbir isimizdiń aqyrette ádil tarazymen tartylatyndyǵyn bildiredi.

Iá, aqyret sııaqty ekinshi bir dúnıe jaratylmasa, myna dúnıedegi kóptegen túıini qıyn saýaldar jaýapsyz qalmaq. Myna dúnıede sezilip, baıqalǵan kóptegen ásem maǵyna baıansyz ketip, kúlli jaratylys beıne bir maǵynasy aıaqsyz qalǵan túsiniksiz kitap bolmaq.

Osy oraıda orazanyń da aqyretke degen ımanmen tikeleı qatysy bar. Biz orazanyń paıdasyn ıa saýabyn bul dúnıeden kútpeımiz. Aqyretke degen ıman kúsheıgen saıyn musylmandardyń bes paryzǵa degen yjdahattylyǵy da arta túspek. Alla Taǵala bir qudsı hadıste: «Men izgi quldaryma aqyrette buryn-sońdy kóz kórip, qulaq estimegen, eshkimniń oı-qııalyna kelmegen nebir syı-syıapattar ázirledim», – deıdi. Raııan qaqpasynan jumaqqa kiretinderdiń de oraza ustaǵandar ekenin aıtýda. Endeshe, orazany óz kemeldiginde ustaı bilýdiń aqyretke ımanmen baılanystylyǵyn bilgen jón. Bar isin, ǵıbadat, qulshylyǵyn bir Allanyń razylyǵy úshin isteý, syı-saýabyn aqyretten kútý – shynaıy musylmanshylyqtyń belgisi.

Qaırat Joldybaıuly

 


[1] «Mýtaffıfýn» súresi, 12-aıat.
[2] «Mýtaffıfýn» súresi, 13-aıat.
[3] «Ahqaf» súresi, 33-aıat.
[4] «Iasın» súresi, 81-aıat.
[5] «Nazıǵat» súresi, 27-aıat.
[6] «Fýssılat» súresi, 39-aıat.
[7] «Ánbııa súresi» súresi, 47-aıat.

Pіkіrler Kіrý