ÓMIR DEGEN NE?
Ómir Bolmystyń bir kórinisi. Bolmystyń ne ekenin Abaı otyz segizinshi sózinde «Biz Alla taǵala «bir» deımiz, «bar» deımiz. Ol «bir» degenniń ózi aqylymyzǵa uǵymnyń bir tııanaǵy úshin aıtylǵan sóz. Bolmasa ol «bir» degenniń ózi Alla taǵalaǵa laıyqty kelmeıdi».
Abaı Bolmysty Alla taǵala dep atap otyr. Bolmys, ıaǵnı, bar nárse, joq bolmaıdy. Endeshe Alla joq bolmaıtyn máńgilikti. Sonymen birge, Alla «bir». Bir degenimiz tutas, bar nárseni túgeldeı qamtıdy. Bolmys kórinisiniń barlyǵy Alla bolyp tabylady. Bul tujyrymdy hakim ári qaraı Allanyń bolmysyn «Ol «bir» degen sóz ǵalamnyń ishinde, ǵalam Alla taǵalanyń ishinde» dep túsindiredi. Alla bir bolsa, onda ǵalamnyń ishindegi men ǵalamnyń syrtyndaǵy kórinisteri birtutas, bólýge bolmaıtyn Bolmys kórinisteri. Bolmystyń árbir bóligi, sonymen birge, tutas túgeldeı Allanyń kórinisi. Mundaı qaǵıdadan Allanyń árbir bóliginde tutastyń kórinisi bar degen tujyrym shyǵady. Alladan basqa eshteńe joq, sondyqtan, Alla búkil Bolmys kórinisi. Alla búkil bolmysty qamtıdy, sonymen birge, Ol onyń ishinde. Iaǵnı, Onyń árbir bólsheginde Óziniń tolyq kórinisi bar. Bir sózben aıtqanda, bólshegi bolyp tabylatyn mıkrokosm men tolyq kórinisi bolyp tabylatyn makrokosm uqsas. Iaǵnı, Alla kórinisi gologramma. Gologramma degenimiz osy uqsastyqtar birligi.
Bolmys kórinisi bolyp tabylatyn makrokosm túrli rýhanı jáne materıaldyq álemderge, al olar galaktıkalarǵa, planetalarǵa bólinedi. Planetalarda túrli jan ıeleri bar. Olardyń ózderiniń qurylymy túrli bólikterden quralyp, makrokosm men mıkrokosmniń túrlerin quryp, sheksiz molaıa beredi. Tutasy makrokosm bolsa, al bóligi mıkrokosm bolyp tabylady. Olardyń barlyǵynyń quralymy uqsas. Bul uqsastyq ǵylymı túrde dáleldengen. Mysaly, ǵalymdar basqa qoıdyń kletkasynan Dollı dep ataǵan úlken qoı ósirip shyǵardy. Sebebi, árbir kletkada qoıdyń búkil denesiniń kórinisi bar. Tipti, adamnyń paıda bolýy da osy zańdylyqtyń kórinisi. Atanyń shahýatynan (uryǵynan) ananyń qursaǵynda bala paıda bolady, sebebi, shahýatta balanyń barlyq kórinisteri bar. Bul týraly Shákárim «Atanyń shahýatynyń kóp qoı máni» óleńinde bylaı deıdi:
Atanyń shahýatynyń kóp qoı máni,
Ananyń qursaǵynda qan bolǵany.
Qus pen adam bolar dep kim aıta alar,
Óli qan men jany joq jumyrtqany.
Basynda onyń kıimi shahýat edi,
Qyzyl qan, aq jumyrtqa kıgeni áni!
Denesi neshe mıllıon qubylsa da,
Onyń jany – baıaǵy eski jany.
Seziminiń zoraıyp, azaımaǵy –
Qandaı túrden bolǵany onyń táni.
Qaıda barsa, ol ózin «ózim» deıdi
«Ózim» dep denesi emes, jandy aıtqany.
Sol jannan tipti «ózimdik» joǵalmaıdy
Esep emes, san ólip, san qaıtqany.
Búkil Bolmys kórinisi de osyndaı. Onyń árbir bóliginiń qurylymy men Búkil Bolmystyń qurylymy uqsas. Bólikti bilseń, tolyqty bilesiń. Sondyqtan, ejelgi grek oıshyldary «Ózińdi tanysań, búkil álemdi tanısyń» degen.
Bul mańyzdy tujyrymnyń dinı aǵymdardyń kóptigin túsinýde de úlken mańyzy bar. Rýhanı jolda árbir dinı aǵym ólsheýsiz Allanyń belgili bir bóligin ǵana tanytady. Osylaı bólik arqyly búkil tolyqty tanyp, Túp Iege qaıtýǵa bolady. Bul Bolmysty túrli dinderge bólip, qoǵamda alaýyzdyq týdyryp júrgenderdiń esinde bolýy kerek. Sondyqtan, qoǵamdy ıslam men táńirshildikke bólip qajeti joq. Túp Iege jetý múmkindigi dinı aǵymnyń túrine emes, Abaı kórsetken «Yntaly júrek, shyn kóńil» deńgeıine baılanysty. Túrli dinder Túp Iege qaıtý joldary, ıaǵnı materııany paıdalanatyn túrli ádister ǵana.
Ne sebepten bólikter men Tolyq Bútinniń qurylymy uqsas?
Onyń sebebi búkil Bolmystyń negizi Allanyń Nury. Allanyń Nury tolyq rýhanı bolǵandyqtan, Ol bólinbeıdi, jáne barshaǵa ortaq. Búkil bolmys Jannyń Rýhynan paıda bolady, Onyń túrli kórinisteri. Negizderi Allanyń Nury bolǵandyqtan, árbir bólikte Alla bar, ıaǵnı, Abaı sózimen aıtqanda, «Alla ǵalamnyń ishinde». Sondyqtan árbir bólik jandy. Áýlıe atamyz Shákárim «Ǵalamda ne bar bolsa, bári jandy» dep jazady. Barlyq bólikterdiń paıda bolý negizi Uly Jan, jáne olar jandy bolǵandyqtan, qurylymdary da uqsas bolyp keledi. Kórinistiń materıaldyq syrtqy kórinisi ǵana túrli bólikterge bólinip, ózgerip otyrady. Sondyqtan, Bolmystyń syrtqy symbaty ártúrli bolǵanymen, onyń ishki syry birdeı, barlyǵyna ortaq. Abaıdyń «Eki túrli nárse ǵoı syr me symbat» degen sóziniń osyndaı máni bar. Jan máńgilikti bolǵandyqtan, ol túrli deneler alsa da, Shákárim sózimen aıtqanda, «Sol jannan tipti «ózimdik» joǵalmaıdy, Esep emes, san ólip, san qaıtqany».
Rýhanı bolmys sanaly. Sanadan erkindik pen qalaý, nıet, qumarlyq týady. Árbir sanaly jan óziniń erkimen qumarlyǵyn qanaǵattandyrǵysy keledi. Qumarlyqty qanaǵattandyrý áreket arqyly bolady. Áreket qozǵalys týdyrady. Sondyqtan, búkil Bolmys ómiri túrli qozǵalystardyń kórinisi.
Bul qozǵalystyń maqsaty men ortaq baǵyty bar ma?
Árıne, bar. Árbir kórinistiń shyqqan kózi, ıaǵnı Túp Iesi bar. Ol sol kózge qaıtadan qaıtý kerek. Sondyqtan, Abaı bul týraly «Túp Iege qaıtpaqsyń, ony oılamaı, basqa maqsat aqylǵa tola ma eken?» deıdi. Bul árbir jan ıesine ǵana emes, barlyq bolmys kórinisterine ortaq maqsat. Sondyqtan, Bolmys ómiri Túp Iege qaraı baǵyttalǵan. Búkil adamzat ómiri de sol maqsatta. Sebebi, ol Bolmystyń rýhanı bóliginen paıda bolǵan materıaldyq bóligine jatady, Bul materıaldyq ómirdi Abaı bylaı dep beredi:
Ómir, dúnıe degeniń,
Aǵyp jatqa sý eken.
Jaqsy-jaman kórgeniń,
Oılaı berseń, ý eken.
Ómirdi aǵyp jatqan sýmen teńeý orystyń uly oıshyl jazýshysy L.N.Tolstoıda da bar. Ol óziniń «Ispoved. V chem moıa vera?» atty eńbeginde ómirdi bylaı dep sýretteıdi:
«Menimen mynandaı jaǵdaı bolǵan tárizdi: qaıyqqa otyrǵyzyp, álsiz qolyma eskek ustatyp, júzý baǵytyn kórsetip, japadan jalǵyz ózimdi qashan jaǵadan ıterip jibergenderi meniń esimde joq. Men eskegimmen bar kúshimdi salyp jumys istep júzdim. Biraq, ózenniń ortasyna jaqyndaǵan saıyn sýdyń aǵyny da jyldamdap, meniń baratyn jerimnen alystatyp, sýmen aǵyp bara jatqan ózim tárizdilerdi jıi kezdestire bastadym. Olardyń arasynda eskegin tastamaǵan jeke júzýshiler, eskegin tastaǵandar; úlken qaıyqtar, halyqqa toly zor kemeler boldy. Olardyń keıbiri aǵynmen qarsy kúresse, al keıbiri eshbir kúressiz aǵynnyń yrqymen ketip bara jatty. Solarmen birge men de aǵynmen tómen aǵyp, aqqan saıyn ózimniń túpki maqsatymdy umyta bastadym. Aǵynnyń ortasynda tómen aǵyp bara jatqan qaıyqtar men kemelerdiń qyspaǵynda men baǵytymdy múlde joǵaltyp, tipti, eskegimdi de tastadym. Qaıyqtar men kemelerdegi oıyn–saýyqqa berilgen tobyrlar basqa baǵyt bolýy múmkin emes dep meni jáne ózderin sendirip meniń qasymnan júzip, tómen qaraı ketip jatty. Men de olarǵa senip, birge aǵa bastadym. Sýdyń aǵynymen alysqa ketkenim sonshalyqty, men endi ózimdi alyp kele jatqan sýdyń quzdan qulaǵan dybysyn estip, basqa qaıyqtardyń qulaǵanyn da kóre bastadym. Sol sátte men esimdi jıdym. Ne bolǵanymdy uzaq uǵa almadym. Men ólimge qarsy júgirip kele jatqanymdy sezip, qatty qorqyp, eshqandaı qutylý jolyn kórmeı, ne isterimdi bilmeı qaldym. Biraq, artyma qarap, jantalasyp aǵynǵa qarsy esip bara jatqan kóptegen qaıyqtardy kórip, baratyn jaǵany, jáne eskekti esime túsirip, ony qaıta qolyma alyp, keıin joǵary qaraı aǵynǵa qarsy jaǵany bettep ese bastadym.
Jaǵa – Qudaı, baǵyt – ıman, eskek – maǵan berilgen jaǵaǵa (Qudaıǵa) jetý úshin berilgen erik. Osylaı ómirlik qýatym qaıta jandanyp, men taǵy ómir súre bastadym».
Osylaı L.N.Tolstoı ómir ózeninen aman ótip, Abaısha aıtqanda, Túp Iege qaıtýǵa bet alǵan. Biraq bul jol bek názik, bek shetin jol. Uly oıshyl áýelde fánı álemniń yqpalyna túsip, nápsige berilse de, onyń ne ekenin, adam ómirine beretin kesapatyn der kezinde kórip, Qudaıdy esine túsirgen. Kópshilik tobyr tárizdi quzǵa qulaǵysy kelmeı, ómirin der kezinde ózgerte alǵan. Osylaı ómiriniń sońynda áýlıelik deńgeıge jetken.
Abaı da aqqan sýdaı ómirdiń aǵymynda uzaq júzip, onyń jalǵandyǵyn der kezinde sezinip, «Súıengen sengen dáýren jalǵan bolsa, Jalǵany joq bir Táńirim keńshilik qyl» dep jalbarynyp, Allaǵa tolyq berilý arqasynda jaǵaǵa jetip Hakim deńgeıine kóterile bildi.
Dosym OMAROV,
abaıtanýshy, teolog
