«ÓMIR BAZAR». ABAIDYŃ ÓLEŃINE TALDAÝ

04 qarasha 2024 472 0
Оqý rejımi

Abaı qazaqta bireý, áıtse Abaıdy qanshalyq tanydyq, aqynyń bir óleńine birge úńilsek:

Bazarǵa, qarap tursam, árkim barar,  

Izdegeni ne bolsa, sol tabylar. 

Bireý astyq alady, bireý - marjan, 

Árkimge birdeı nárse bermes bazar 

Árkimniń ózi izdegen nársesi bar, 

Somalap aqshasyna sonan alar. 

Abaı atamyzdyń osy arada aıtyp otyrǵany kádimgi bazar ma, álde ómirdiń bazary ma? 

Adam shyr etip ómir bazaryna keledi. Adamnyń bári tal besikten tabytqa deıin bazardaǵy saýdager ispetti. Biz kez-kelgen jumys jasasaq sonyń aqysyn dámetemiz, tipti kishkantaı balanyń ózi ákesinen kitabyn ákep bergenine «jaraısyń balam» degen sózdi estigisi keledi. Barlyq isimizden qaıtym kútemiz, bul adam tábıǵaty. Taqýalardyń ózi Alladan jasaǵan qulshylyǵyna Jaratýshynyń dıdaryn kórýdi dámetedi. Búgingi tańda amandasýdyń ózin de eseppen jasaıtyn boldyq, mine naǵyz saýda alańy. Osylaı ómir bazarynda bárimiz saýda jasap júremiz.

Adam adamnan myna úsh nárse arqyly ozady. Áýelde adamǵa Alla Taǵala syılaǵan tegi arqyly keletin týa bitken daryn, talant, erekshe qasıet. Ekinshi orta tárbıesi, otbasy(áke-sheshe, televızor, ınternet) balabaqsha, mektep(dostary, múǵalim) qoǵam tárbıesi. Úshinshi adamnyń sýbektıv jeke tyrysshańdyǵy, kitap qumarlyǵy, izdenimpazdyǵy. Abaı atamyz kádimgi jaı bazardy tilge alatyn jeńil adam emes, oıshyl óleńniń ekinshi jolynda «izdegeni ne bolsa, sol tabylar» dep sózin jalǵaıdy, adam, árıne, bul ómirde neni qalasa Alla Taǵala sony beredi. Soǵan jetetin esikterdi onyń erik qalaýy boıynsha ashyp beredi. Soǵan jeter kúsh-qýat ta beredi. Abaı qara sózinde de adam erki týraly toqtalyp, aýrýdy, túrli jamandyqty jaratqan Alla, al seni aýyrtqan, jaman qylǵan Alla emes qoı dep eskertedi.

Adam erki jaqsy nárse, adam ony jaqsy jaqqa paıdalansa, onyń qu­ny artady, eger ony er­ki­ne ji­ber­se, onyń kók tıyn­dyq ta qu­ny qalmaıdy mysaly, bir bolat te­mir­di jaqsy paıdalana bil­sek, áde­mi qanjar jasaýǵa bolady. Al ony dá­rethananyń ishi­ne tús­ken zatty ilip alatyn il­gish jasasaq ta bolady, odan ary ol túk­ke jaramaıdy. 

Uly Alla pe­rish­te­le­rge aqyl be­rip, náp­si ber­me­gen, al haıýandarǵa náp­si be­rip, aqyl ber­me­gen. Adamzatqa aqyl­dy da, náp­si­ni de teń ber­gen, eger adam náp­si­sin tıyp, Allanyń tıymdaryna boıu­synsa, adamnyń dá­re­je­si pe­rish­te­den de jo­ǵary bolady. Eger aqy­lyn ǵana tańdap, náp­si­si­ne erik ber­se, onyń dá­re­je­si haıýannan da tó­men bolady. Kim­de-kim óz qala­ýyna erik ber­se, eki dúnıe baqytynan aırylǵan adam. 

Ibi­lis aıt­ady eken: «Men adamdardy azǵy­ryp kú­ná jasatyp, tozaqqa tarta be­rem. Sol kez­de olar Alladan ke­shi­rim ti­lep jal­ba­rynady. Alaıda, men olarǵa óz náp­si­le­ri arqy­ly kú­ná jasa­tam, adamdar óz er­ki­ne (náp­si­si­ne) myqtap baǵynǵan sát­ten bas­tap aqıqattan (týra joldan) adasady. Óz qala­ýyna erip, me­ni­ki du­rys jol dep oılap, Alladan ke­shi­rim suramaıt­yn bolady». 

Óleńniń úshinshi jolynda «Bireý astyq alady, bireý – marjan» deıdi, nege Abaı atamyz «kıim, tamaq, kólik, kitap, qaryndash» demeı «astyq pen marjandy» aıtyp otyr, kezdeısoqtyq emes, kóp oılanyp, tereń tolǵanǵan ǵulama «astyq pen marjandy» tańdaǵan. Astyq ol nan, qara eńbekpen keledi, adamnyń bir toby dene eńbegimen jan baǵady, al endi bir toby sý túbinen marjan súzgendeı aqylmen ımanyn joldas etip, aqyl oı eńbegimen ómir súredi deıdi. Bundaǵy astyq tán azyǵy, marjan jan azyǵy. Bireý tánine azyq izdese, bireý bul ómirdiń bazarynan janyna azyq izdeıdi degendi meńzep tur. 

Shy­nynda, siz ózi­ńiz­di aqyl­dy, parasatty adammyn dep oılaısyz ba? Onda siz ózińdi joqtan bar etken, bir tamshy lat suıyqtyqtan, úıǵan qanǵa odan bir kesek etke aılandyryp, jan salǵan Allany ta­nı­syz, Oǵan bas ıip sáj­de­ge ke­le­siz. Adamdy Alla eki túr­li Ele­me­nt­ten jaratty: et pen súıekten já­ne rýhtan(jannan). Olar eshqashan bir-bi­ri­nen bó­lin­beıdi (bólingende adam óledi). Osy ekeýi­niń qaje­ti úshin adam ómir sú­re­di. Eger tándi azyqtandyrmasa ashtan óle­di, al eger rý­hyn azyqtandyrmasa malǵa aınalady. Mine Abaı atamyz osyny meńzep astyq pen marjandy aıtyp otyr. «Árkimniń ózi izdegen nársesi bar, Somalap aqshasyna sonan alar» dep Abaı atamyz árkim beıimdigine qaraı, shamasyn shamalap mamandyq tańdaıdyEl zańger bopty, men de zańger bolam, el ákim bopty, men de ákim bolam deme deıdi. «Árkimge birdeı nárse bermes bazar» dep oıyn sabaqtaıdy. Aqshasy bar adam jaı bazarda el alǵan jaqsy zatty negizi ala berýine bolady, al Abaı atamyz ómirdiń bazaryn aıtyp, taǵy esimizge kóp nárse salady. Ómir bazary seniń erkińe kónbeıdi, qalaǵanyń ár kez bola beremeıdi.

Bireý uqpas bul sózdi, bireý uǵar, 

Baǵasyn paıym qylmaı ań-tań qalar.

Sózdi uǵar osy kúnde kisi bar ma? 

Demeımin jalpaq jurtqa birdeı jaǵar. 

Adamzattyq masshtabta jazatyn aqyn, óz sóziniń asa salmaqty ekenin aıtyp, ishki mánine, tereń astaryna boılaı alatyn, uǵyna alatyn adam bar ma dep alańdaıdy, árıne, shyn qalamger ózi jasaǵan ǵasyrdan alda júredi, óz dáýiri túsine bermeıdi, keler urpaq, tipti odan keıingi ǵasyr adamdary tanıtyn bolady, óz dáýiriniń bıiginde turyp, keleshekke jazady. Mine Abaı atamyz bul óleńin bizge jazyp ketkendeı. Ia, barlyq adamǵa jaǵý, kúlli adamzatty moıyndatý degen nárseniń joq ekenin taǵy aıtyp fılosof tolǵanady.

Jazǵan soń jerde qalmas tesik monshaq, 

Bireýden bireý alyp, elge tarar. 

Bir kisi emes jazǵanym, jalpaq jurt qoı, 

Shamdanbaı aq, shyraqtar, uqsań jarar. 

«It marjandy ne qylsyn» degen sóz bar, 

Sáýlesi bar jigitter bir oılanar. 

Mynaý joldary arqyly aqyn keleshek urpaqqa senim artady, bireýden bireý alyp elge taraıtynyna shyn senedi. Sóz qadirin túsinbegenderge «shynymen de ıtke marjan ne kerek»,-dep tolǵaıdy. 

Bir usta shákirtine: « Jurt jaqsy bile bermeıtin qymbat baǵaly asyl tasty bazarǵa aparyp satyp kel»,- deıdi. Shákirt bazarda júrgen qara nópir adamdardyń ortasyna aparyp saýdalaıdy, eshkimde onyń narqyna jetpeı, az aqshaǵa suraıdy, ustazynyń aıtqan baǵasyn estigende elder mazaqtaıdy. Renjigen shákirt ustazyna keledi. Ustazy: «Asyldy tanyǵan alady, sen bazardyń arǵy jaq shetindegi zergerge apar»,- deıdi. Shákirt barǵanda zerger bir kórgennen «Meniń qolymdaǵy barlyq aqsham, bar zatym seniki bolsyn, maǵan sat»,-  dep jabysady. 

Berisi Qazaqtyń, arysy adamzattyń mańdaıyna bitken naǵyz aqyndardyń biri, kósem sózshi Abaı sóz zergeri, sáýlesi bar jigittiń jalpaq jurtta bar ekenine senip, qalyń elge topyraq shashpaıdy. «Óleń- sózdiń patshasy, sóz sarasy, qıynnan qıystyrar er danasy. Tilge jeńil, júrekke jyly tıip, tep-tegis jumyr kelsin aınalasy...» degen aqynnyń ár sózinde tereń mán jatqany shyndyq.

 

 Nurhalyq Abdyraqyn, JAZÝShY

 

 

Pіkіrler Kіrý