O dúnıelik ómirdiń mańyzdylyǵy men qajettiligi

24 jeltoqsan 2020 5905 0
Оqý rejımi

Kúndelikti tirshiliktiń pánı ekendigin bárimiz moıyndaımyz. Sebebi, osy ýaqytqa deıin qanshama mılıardtaǵan adam bul dúnıege qonaq bolyp ketti jáne áli de qanshamasy kelip keteri sózsiz. Adam bul pánı dúnıege ózin jaratqan Uly Jaratýshyǵa qulshylyq etý úshin kelgen bolsa, («Zarııat» súresiniń 56-aıatyn qarańyz) ǵumyryn qulshylyqpen ótkizip, Allanyń synaǵynan ótýdi basty maqsat dep bilý tıis. Olaı bolsa, osy dúnıe aqyret ómiriniń egistik alqaby ispetti. Osy ómirde adam balasy ne ekse, aqyrette sonyń jemisin, ıakı jazasyn kóredi. Ómirdegi synaqtan ótý úshin Alla adamǵa aqyl men tańdaý erkin berip, durysty burystan aıyrsyn dep paıǵambar men sharıǵat jiberdi.

Bul pánıge eshbir maqsatsyz, oıymyzǵa ne kelse sony jasaý úshin jiberilmedik. Aıatta buny bylaı dep keltiredi: «Rasynda Biz senderdi bosqa jaratpadyq. Tipti Bizge qaıtarylmaımyz dep oılaısyńdar ma? Shynaıy patsha Alla óte joǵary. Odan basqa Táńir joq. Ol ardaqty ǵarshynyń Rabby»[1]. Dúnıe tirshiligindegi ólim men ómirdiń maqsuty pendeniń synaqtan ótýi ekendigin Alla myna bir aıatymen ashyq túrde eskertedi: «Ol qaısybiriń anaǵurlym ıgi hám saýapty is ister eken dep, bárińdi synap kórý úshin ólim men ómirdi jaratty. Ol − Azız (bárinen ústem ári uly), Ǵafýr (quldarynyń kúnálary qansha jerden aýyr bolsa da táýbelerine kelgen jaǵdaıda olarǵa óte keshirimdi)»[2].

Pende bul dúnıede iship-jegen, jıǵan-tergen búkil ryzyq-nesibesi úshin o dúnıede mindetti túrde esep beretindigi de basy ashyq másele: «Sol kúni (dúnıede berilgen) ár nyǵmetten álbette suraqqa tartylasyńdar»[3].

Álemdegi ómir súrý qaǵıdasy yqylym zamannan beri ózgermeı keledi. Kúshti álsizdi ezip, bılik ıesi qol astyndaǵylarǵa bilgenin istetip, qala berse, aqysyn jep, quqyǵyn taptap ǵumyr keshýde. Qanshama jazyqsyz jandar óltirilip, bas bostandyǵynan aırylýda. Mundaı jaıttardy aıta bersek kóp. Degenmen ádildik bolý kerek qoı? Jábir shegýshiler bul dúnıede óziniń muńyn aıta almaı, aqysyn ala almaı, ishki jan dúnıesi bulqan-talqan bolyp, janyn qoıarǵa jer tappaı, sharasyzdyqtan ne isterin bilmeı, ishteı tynady. Biraq aqyrette mundaı ádiletsizdik bolmaıdy. Sebebi, ádilderdiń ádili Alla Taǵala árkimniń jasaǵan amalyna qaraı syıy men jazasyn beredi. Pendeniń bul ómirde ala almaǵan aqysyn, quqyǵyn o dúnıede Alla Taǵala qaıtadan ornyna keltiredi. Eger o dúnıede de ádildik bolmasa, pende Rabbysynyń quzyrynda: «Ia, Rabbym Alla! Eki dúnıede de ádildik bolmasa meni nege jarattyń? Nege bizge shynaıy dara jolyńdy úırettiń? Eger de aqyrette onyń aqysyn ala almasam, jasaǵan amalymnyń nátıjesin kórmesem, tek aq jolyńdy ustanyp, eshkimniń aqysyn jemeýge tyryssam, Seni Ádil Jaratýshy dep tanyp, ıman etsem, biraq ta munyń eshbiriniń sıyn kórmesem, nege meni jazalamaqsyń?» – dep ýáj aıtary sózsiz.

Árıne, bul máseleniń de Quranda qısyndy jaýaby daıyn. Alla Quranda jaqsy amal jasap, ıman keltirgenderge syı retinde jánnatty, kesir amal jasap, kúpirlikke boı aldyrǵandardy jaza retinde tozaqty daıyndaǵanyn aıattarynda soqyrǵa taıaq ustatqandaı etip baıandaýmen qatar, o dúnıede pendege ádil baǵa beretindigin aıtady: «Allaǵa shyn kóńilden taǵzym etip, Oǵan qarsy kelýden barynsha saqtanǵandar úshin Rabbylarynyń dárgeıinde (qısapsyz hám kóz kórip, qulaq estimegen nyǵmetterge toly) jánnat baqshalary bar. Biz Allaǵa shyn júrekten moıynsunǵandar men kúnáǵa belshesinen batqan azǵyndarǵa birdeı qaraımyz ba?! Senderge ne bolǵan, qalaı-qalaı úkim shyǵarasyńdar?!»[4].

Demek, Allanyń ádildigine kúmán joq, pendege jasaǵan amalyna qaraı ádil baǵasyn beretini haq. Aıatta bul anyq aıtylady: «Qııamet kúni týralyq tarazysyn qoıamyz. Sonda eshkim ádiletsizdikke ushyramaıdy. Eger bir uryq túıiriniń salmaǵyndaı bolsa da ony ákelemiz. Esep kórýde jetkiliktimiz»[5].

«Nemese jamandyqtardy istegender, ózderin ıman keltirip, izgi is istegender sııaqty qylatyndyǵymyzdy, tirshilikterinde, ólimderinde teń bolaryn oılaı ma? Olardyń bergen úkimi nendeı jaman. Negizinde, Alla kókterdi ári jerdi shyndyq boıynsha jaratty. Árkim jasaǵan tabysyn alady. Sondaı-aq olar ádiletsizdikke ushyramaıdy»[6].

Hazireti Paıǵambarymyz da bul máselede kóptegen hadıs aıtyp ketken.

«Ant etemin, qııamet kúni búkil haqtar mindetti túrde ıesine qaıtarylady. Tipti múıizsiz bir qoı úshin múıizdi bir qoıdan qysas jasalyp ósh alynady»[7].

«Kimniń qolynda din baýyrynyń namysyna ıakı malyna qandaı da bir jolmen jasalǵan jábirlik, zulymdyq jáne aqysy ótken bolsa, dınar men dırham (altyn men kúmis aqsha) bolmaıtyn kún kelmeı turyp keshirim alsyn. Eger zalym adam keshirim almastan ólse, onyń jaqsy amaly bolsa jasaǵan zulymdyǵy mólsherinde jaqsy amaly alynyp jábirlenýshige beriledi. Eger onyń jaqsy amaly bolmasa, jábirlenýshiniń kúnálaryn alyp, zalymnyń moınyna iledi»[8].

Bul dúnıe pánı, o dúnıe baqı. Baqılyq ómirge sengen adamda uly jaýapkershilik bolady. Mysaly, bastyqtyń aldyna esep berýge daıyndalǵan qyzmetker men kóshedegi bir adamnyń sol kezdegi ishki sezimin salystyrý múmkin emes. Biri alasuryp ne aıtyp, ne qoıam, qalaı bolady eken degen sezimmen alyp-ushyp tursa, ekinshisi eshteńeden habarsyz, túk bolmaǵandaı jaıbaraqat kúıinde turady. Mine, sol sııaqty aqyretke ıman etken adam o dúnıede istegen isi úshin Alla Taǵala aldynda esep beretindigin bilgendikten, bul ómirde oıyna kelgenin istemesi anyq. «Bul ómirden ótken soń, ekinshi ómir joq, bári bitti, shirip joq bolamyz», - degen ózin aldaıtyn jyltyr qaǵıdany ustana almaıdy. Al Quran aıattary álgindeı bos qaǵıdalardyń birden tamyryn shaýyp tastaıdy: «(Aqıretti joqqa shyǵaratyn kápirler): «Bizdiń tirshiligimiz osy dúnıedegi tirshilikpen ǵana shekteledi. Birimiz ólemiz, birimiz ómir súremiz, endi birimiz dúnıege kelemiz. Bizdi tek zamana aǵymy ǵana birjolata qurtyp, joq qylady», – dep kókıdi. Dese de, bul máselede olardyń ilimi joqtyń qasy. Olar ózderinshe solaı ton pishedi, odan basqa túk te emes. Olarǵa aqırettiń haq ekenine qatysty aıqyn aıattarymyz ashyq túrde oqylǵanda, olardyń aıtqan bar ýájderi: «Eger aıtqandaryń ras bolsa, qane, ata-babalarymyzdy (kórlerinen tiriltip) ákelińdershi, kóreıik», – deý ǵana bolǵan edi. Endeshe, olarǵa: «Senderge ómir syılaıtyn, sodan keıin jandaryńdy alatyn hám sodan soń ornaıtyndyǵynda esh kúmán bolmaǵan qııamet kúni bárińdi qaıta tiriltip, (ǵarasat maıdanyna) jınaıtyn bir Alla», – dep, aıt. Alaıda, adamdardyń kóbi osynaý aqıqatty bilmeıdi. Kúlli aspan álemi men jerdiń bar bıligi men sheksiz ıeligi bir Allaǵa tıesili! Qııamet-qaıym ornaıtyn kúni, ıá, dál sol kúni jalǵannyń soıylyn soǵyp, aqıqatty joqqa shyǵaryp júrgender orasan zor zııanǵa ushyraıdy»[9].

Smaıyl Seıtbekov


[1] «Mýmınýn» súresi, 115-116-aıattar.
[2] «Múlik» súresi, 2-aıat.
[3] «Tákássýr» súresi, 8-aıat.
[4] «Qalam» súresi, 34-36 –aıattar.
[5] «Ánbııa» súresi, 47-aıat.
[6] «Jásııa» súresi, 21-22-aıattar.
[7] Sahıh Mýslım.
[8] Sahıh Býharı.
[9] «Jasııa» súresi, 24-27-aıattar.

Pіkіrler Kіrý