Nyǵmet ataýlynyń eń abzaly – salıqaly áıel

28 mamyr 2020 10182 0
Оqý rejımi

Asyl dinimiz Islamda áıelge aıryqsha mártebe berilgen. Imandylyq, izettilik, qaıyrymdylyq, janashyrlyq jolyn ustanǵan halqymyz qyz-kelinshekti qurmetteýdiń úlgisin kórsetken. Qyzdy qurmetteýge kelgende ony tipti tórge shyǵarǵan, al tárbıesine kelgende qyzdy qyryq úıden tyıǵan. Osy tyıymnyń bári áıeldiń ımany men qurmetin, ary men uıatyn qorǵaıdy.

Qasıetti Quranda áıelderge arnalǵan arnaıy súreler bar. Olar «Nısa», «Márııam» dep atalady. Budan bólek, Alla Taǵala «Talaq», «Tahrım», «Ahzab», «Nur», «Mumtahına» súrelerinde de áıeldiń mártebesin, onyń quqyqtary men mindetterin ashyq baıandaǵan. Biz bul súreler men aıattardan Islam dininiń áıel balasyna qanshalyqty kóńil bóletinin anyq ańǵaramyz.

Jaratýshy Iemiz «Nısa» súresiniń 19-aıatynda: «Áıelderińmen jaqsy turyp, jaqsy qarym-qatynasta bolyńdar», – dep buıyrǵan. Al, sońǵy paıǵambar Muhammed (s.ǵ.s.): «Iman turǵysynan múminderdiń eń kámili – minez-qulqy eń jaqsy bolǵandar. Senderdiń eń ardaqtylaryń − jarlary men balalaryna jaqsy qaraǵandaryń. Aralaryńda januıasyna eń jaqsy qaraıtyn menmin»,  – dep, sózimen de, isimen de úlgi-ónege kórsetip ketken.

Ókinishke qaraı, bizdiń qoǵamda áıeline qol kóterý, ony shetteı bala-shaǵasymen tastap kete salý, qyz-kelinshekterdiń quqyqtaryna mán bermeý sekildi áreketter kórinis taýyp jatyr. Tipti, osyndaı oqıǵalar kún saıyn oryn alyp, úırenshikti jaǵdaıǵa aınalyp bara jatqandaı. Áıeline aýyr soqqy bergen keıbir er azamattardyń erkekke jaraspaıtyn álsiz áreketteri bizdiń de júregimizdi aýyrtady. Shirkin-aı, solar «áıel – er-azamatqa amanat» degen uǵymdy júregimen uǵynsa deısiń...

Adam balasy jamandyq ataýlyny ózine áste qalamaıdy. Moıyndaıyqshy, óz qyzymyzdyń turmysta qorlyq kórgenin qalamaımyz ǵoı? Olaı bolsa, qalaısha bireýdiń aıalap ósirgen qyzyna zııan tıgizýge arymyz ben uıatymyz tosqaýyl bolmaıdy? Ádildik qaıda? Hákim Abaı Qunanbaıuly: «Ádildik – izgiliktiń irgetasy. Kimde-kimniń ádildigi joq bolsa, onyń uıaty da joq», – degen eken. Demek, halqymyz: «Uıaty joqtyń – ımany joq», – dep bosqa aıtpaǵan...

Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Múmin er adam esh ýaqytta múmin áıeldi jek kórýshi bolmasyn. Eger de qandaı da bir múmin áıeldiń áldebir minezi kóńiline jaqpasa, basqa bir qasıetin unatar», – deıdi.

Rasymen de, adamnan kemshilik izdeý ońaı. Al onyń jaqsy jaǵyn kóre bilý – adamgershilikten. Beınelep aıtqanda, áıelimizdiń bolmysynan neni kórgimiz keledi, sony árqashan baıqap qoıa beredi ekenbiz. Al paıǵambarymyz aıtqandaı, onyń minezinde kóńilge unamsyz nárse bolsa, onyń basqa sıpatyn, qabiletin, ustamdylyǵyn jaqsy kórip qalýymyz ábden múmkin. Sondyqtan áıeldiń jaqsy minezin kóre bilip, álsiz tusyn emdeýge, tárbıeleýge tyrysýymyz tıis.

Taǵy bir aıta keter jaǵdaı, Qudaı qosqan qosaǵymyzdyń kemshiligin betine basa berý de – úlken qatelik. Kemshilik aıtýmen ketpeıdi eken. Ony ketiretin nárse – tárbıeleý, jaqsy minezin kóbirek aıtý. Itiń jaman dese, renjip qalatyn qazaq emespiz be? Bireýge mineziń jaman deseń, kerisinshe, máseleni odan saıyn ýshyqtyryp alamyz.

Amr ıbn ál-Ahýas ál-Jýshamı (r.a.) bylaı degen eken: «Paıǵambarymyz qoshtasý qajylyǵynda Alla Taǵalaǵa maqtaý aıtyp, shúkirshilik bildirgen soń jamaǵatqa bylaı dep nasıhat aıtqanyn estidim: «Áıelderińe jaqsy qarańdar, óıtkeni sender shyn máninde olarǵa jaýaptysyńdar. Anyq arsyzdyq jasamaıynsha (kúıeýine opasyzdyq jasamaıynsha nemese boısunýdan bas tartpaıynsha), olarmen tek jaqsy qarym-qatynasta bolýǵa tıissińder. Sender úshin budan basqa jol joq...». Bul hadısti ári qaraı táptishtep túsindirip jatýdyń qajeti joq shyǵar.

El arasynda qaljyń retinde aıtylyp júrgen: «Jaman áıel jaman erkekten shyǵady», – degen sóz bar. Rasynda, áıeldi jaqsylyqqa da, jamandyqqa da úıretetin – ózimiz. Ózimiz qandaı bolsaq, jarymyz da solaı bolmaq. Ǵalymdardyń aıtqan danalyq sózi bar: «Bala-shaǵany túzeýden buryn áýeli ózińdi túze». Sol sekildi, áıeldi tárbıeleýden buryn áýeli ózimizdi tárbıelep alǵanymyz abzal. Ózgeden bir nárseni talap etýden buryn oǵan birinshi sol nárseni berý qajet degen qaǵıda bar. Demek, tárbıe berýshi adamnyń ózi tárbıeli bolý qajet, sol iske birinshi ózi úlgi bolýy shart.

Bizder, er kisiler áıelimizdiń moraldyq hám materıaldyq haqylaryn bermesek, onyń quqyqtaryn qyzǵyshtaı qorǵamasaq, ózine jarasa mártebesin ardaqtamasaq, onda qalaısha olardan óz mindetterin talap etemiz?! Áıeldiń tabysyna ortaqtasýdyń ózi – deni saý er-azamattarǵa úlken syn emes pe? Óıtkeni, hadıste: «...jubaılaryńnyń senderdiń aldaryńda belgili mindetteri bolǵany sekildi, senderdiń de olardyń aldynda atqarar mindetterińniń bar ekenin umytpańdar. Olardyń mindeti – jaryna adal bolýy jáne sender qalamaǵan adamdy bosaǵadan attatpaýy. Al senderdiń mindetteriń – olardy kıim-keshek jáne as-aýqatpen qamtamasyz etý», – dep aıtylǵan.

«Senderdiń áıelderiń sender úshin kıim sııaqty, al sender olarǵa kıim sııaqtysyńdar…» («Baqara» súresi, 187-aıat) degen Allanyń sózi adam úshin qandaı ǵanıbet deseńshi?! Kıim adam úshin qandaı mańyzdy ról atqarýy múmkin? Birinshiden, kisiniń áýretin jabady, ekinshiden, jaılylyq syılaıdy, úshinshiden, qaýipsizdikti qamtamasyz etedi, tórtinshiden, sýyqtan, ystyqtan qorǵaıdy, besinshi, bóten kózdiń suqtanýynan saqtaıdy... Kıim týraly aıta berse áńgime kóp. Erli-zaıyptylar bir-biriniń ary men uıaty, qamqorshysy, janashyry, qorǵany, tárbıeshisi, t.b.

Halqymyz: «Otan – otbasydan bastalady» degen. Kez kelgen qoǵamnyń mańyzdy ınstıtýttarynyń biri – otbasy. Al otbasy men qoǵamnyń turaǵy ol – áıel. Balanyń ımandy, er-jigittiń ustamdy bolýyna áıeldiń áseri óte kóp. Erteń eldi basqaratyn, halyqty jaqsylyqqa bastap, ımandylyqqa uıytatyn tulǵalardyń ómirge kelýine áıelder úlken sebepker bolady.   

Al Abdýllah ıbn Amr ál-As (r.a.) jetkizgen hadıste bylaı delingen: «Bul dúnıe (men onyń ishindegi nyǵmetterdiń bári de) ýaqytsha berilgen. Ondaǵy nyǵmet ataýlynyń eń abzaly – salıqaly áıel».

Áıel salıqaly bolsa, otbasy túzeledi. Otbasy túzelse, el túzeledi. El túzelse, ımandylyq, izgilik, qaıyrymdylyq, janashyrlyq, adamgershilik sekildi qundylyqtar saltanat qurady. Imandylyq saltanat qurǵan qoǵamnyń berekesi men birligi, jaqsylyǵy artady. Jaqsylyǵy artqan el baqytty ómir súredi.

Alla Taǵala barshamyzǵa baqytty ómir súrýdi násip etkeı! Ámın!

Pіkіrler Kіrý