Қаз Рус Qaz
Bas mufti Наурызбай хадж Таганулы
Islammen tanys
Aýdıo Barlyq aýdıo
Виртуальный тур по мечети
  • Maqalalar
  • NAÝRYZ MEIRAMY TÝRALY QYZYQTY MÁLIMETTER

NAÝRYZ MEIRAMY TÝRALY QYZYQTY MÁLIMETTER

18 naýryz 2024 1582 0
Оqý rejımi
  1. Naýryz – álemdegi eń kóne meıramdardyń biri. Orta Azııa elderi ony 5000 jyldan asa ýaqyt atap ótip keledi. Naýryz meıramy zamanaýı dinder men kóptegen memleketter paıda bolǵanǵa deıin shamamen 5 myń jyl buryn paıda boldy. 
  2. Bul ejelgi mereke kúnádan tazarý, kıim-keshekterdi tazartý, úıdi tazartý, jamandyqtan jáne óshpedilikten tazarý merekesi retinde atap ótiledi. Ol adamdardy basqalardyń kúnálary men jamandyqtaryn keshirýge shaqyrady. Sondaı-aq, bul kúni shyǵys elderi eki aradaǵy kez-kelgen soǵysty toqtatqan. Al qazaq aqsaqaldary merekede arazdasqan rý-taıpalarmen tatýlasatyn bolǵan. 
  3. Naýryzdyń shyǵý tarıhy belgisiz. Iran mıfologııasyna sáıkes, osy kúni Turan hany Afrasıabtyń qolynan qaza tapqan ataqty  Saıaýysh batyr jer qoınyna tapsyrylǵan. Bul ańyzdyń Avestada aıtylǵany belgili.
  4. Naýryz – kóktemgi kún men túnniń teńeletin kúni. Bul kúni jer shary alańdaryn qospaǵanda, búkil jer betinde kún men tún teńesedi. XI ǵasyrdyń ózinde uly ǵalym ári aqyn Omar Haııam juldyzdar men shoqjuldyzdardyń tolyq tsıkldy aıaqtaǵannan keıin, óziniń bastapqy júrý núktesine kelip, jańa joldy – sheńberdi qaıta bastaıtyn baıqady. Bul baqylaýynyń negizinde Haııam sol kezde bılik etken Djalal ad Dın Málik Shah ıbn Ál-Arslan Seljúktiń qurmetine «Málik kúntizbesi» dep atalatyn jańa kúntizbe qurastyrdy. Onda jańa tsıkldyń bastalýy 22 naýryzǵa – kóktemgi kún men túnniń teńeletinin kúnine túsedi. Bul kúntizbe qazir paıdalanyp júrgen kúntizbege qaraǵanda, áldeqaıda dálirek boldy. Óıtkeni, 365 kún bar kúntizbege qaraǵanda, jylyna 324 kúndi quraıtyn Málik astronomııalyq kúntizbesindegi qatelik 0.0002 kún jáne odan kem.
  5. Naýryz – kópshiligi oılap júrgendeı, dinı mereke emes. Sonymen qatar, kóptegen ıslam elderinde bul merekeni atap ótýge tyıym salynǵan. Sırııada jáne Iranda Naýryz meıramy toılanbaıdy, al Túrkııada merekeni 1991 jylǵa deıin atap ótýge tyıym salynǵan bolatyn. Shamasy, naýryz meıramyn musylman merekesi retinde qabyldaý halyqtyń Etnıkalyq tamyrymen tyǵyz baılanysty. Osy ýaqytqa deıin Orta Azııanyń negizgi baıyrǵy halqy, ıaǵnı qazaqtar, qaraqalpaqtar, ózbekter, qyrǵyzdar, tájikter jáne túrkimender Etnıkalyq musylmandar retinde sanalady. Jáne sonyń nátıjesinde, bul halyqtardyń barlyq ulttyq merekeleri musylman merekesi retinde qabyldanady. 
  6. Bul mereke kezinde ıslam dini tarapynan qýdalaýǵa ushyrap, Keńes Odaǵy kezinde atap ótilýge tyıym salynǵanyna qaramastan, qazaq halqynyń eń mańyzdy merekeleriniń biri bolyp qaldy.
  7. Qazaqtyń tól merekesin ózine qaıta syılaǵan – áıgili qazaq aqyny Muhtar Shahanov. Qazaqstanda 1926 jyldan bastap Naýryzdy toılaýǵa tyıym salynǵan bolatyn. Tek 1988 jyly Muhtar Shahanov kommýnıstik partııanyń Ortalyq Komıtetiniń birinshi hatshysyna hat jazyp, osy merekeni qaıta jandandyrýdy suraǵan edi. Hat mátininde: «Gennadıı Vasılevıch jeltoqsan oqıǵalary eki el arasynda jik qaldyrdy. Qazaqtar sizge jek kórinishpen qaraıdy. Eger siz Naýryz meıramyn jandandyrýǵa kómektesetin bolsańyz, onda barlyq qazaqtar sizge basqa kózqaraspen qaraıtyn bolady» delingen. Sonda Kolbın Gorbachevty kóndirýge ýáde berdi. Sóıtip, sol jyldan bastap Qazaqstan Naýryz meıramyn qaıta toılaı bastady.
  8. 2010 jylǵy 19 aqpandaǵy BUU Bas Assambleıasynyń 64-sessııasynda «Álem mádenıeti» baǵdarlamasynyń 49-tarmaǵyna sáıkes «Halyqaralyq Naýryz merekesi» dep atalatyn qarar qabyldandy. Sóıtip, mereke BUU-men moıyndaldy.
  9. Naýryz - Qazaqstanda, Qyrǵyzstanda, Ózbekstanda, Túrikmenstanda, Túrkııada, Tájikstanda, Iranda, Ázerbaıjanda, Albanııada, Aýǵanstanda, Iraktyń Kúrdistanynda, Úndistan jáne Makedonııada memlekettik mereke bolyp tabylady. Ony Tatarstan, Bashqurtstan, Qytaı jáne tipti Japonııada da «jergilikti deńgeıde» atap ótedi. Al 2010 jyldan bastap Naýryz Grýzııada ulttyq mereke bolyp jarııalandy.
  10. Parsy tilinde Naýryz «jańa kún» dep aýdarylady. Túrki halyqtary, zamanaýı qazaqtardyń ata-babalary Naýryz meıramynda aq kıimderin kıip, shashtaryn qyryp, alyp tastaıtyn. Bul kúni turǵyndar bulaq, bastaý, sý qoımasy men qudyqtardyń betin ashyp, tazartady. Sondaı-aq, meıramda úıde mindetti túrde qymyz, shubat, súzbe sekildi dám tatanyn sút taǵamdary, ıaǵnı aq bolý kerek. Eger sút bolmasa, ydys-aıaqty bulaq sýymen toltyryp qoıatyn bolǵan. Olar osy kúni Jańa jyldyq dastarhannyń sánin keltiretin mindetti taǵam – Naýryz kóje daıyndaıdy. 
  11. Qasıetti jetilik. Naýryz meıramynyń basty taǵamy – Naýryz kóje. Ol 7 ıngredıentten daıyndalady: sý, súrlengen nemese keptirilgen et, tuz, maı nemese janýar maı, jarma, aıran. Al Naýryz kóje ishken adamdarǵa sáttilik kúlimdep, densaýlyǵy jaqsaryp, otbasy qýanysh pen molshylyqqa keneledi delinedi.
  12. Mereke qarsańynda 22 naýryzdyń túni qazaqtar qıyl-ǵajaıyp ańyzdardaǵy beıne – Qyzyr atany kútedi. Naýryz qarsańy Qyzyr túni nemese «bata túni» dep atalady. Qazaqtar bul túni Qyzyr atany kútip, uıyqtamaýǵa tyrysatyn. Al turmysqa shyqpaǵan qyzdar ózderi unatatyn jigitterge arnap, soǵymnyń sońǵy etin ýyzǵa salyp pisirip, «uıqyashar» dep atalatyn erekshe taǵam ázirleıdi. Jigitter men bozbalalar bolsa, qyzdardyń qonaqasynyń qarymtasyna aına, taraq, ıis sýdan turatyn «selt etkizer», «dir etkizer» syılyqtaryn  usynady. Jáne boıjetkender terezeni sál ashyp, ústelge un salynǵan ydys qoıǵan. Eger úı taza jáne úı ıeleriniń júregi meıirimge toly bolsa, Qyzyr Ata baq qonǵan úıge batasyn beredi dep esepteledi. 
  13. Naýryz túrli elderdiń ulttyq erekshelikterine baılanysty ártúrli ótedi. Biraq, olardyń bárine ortaq bir erekshelik bar. Bul jeti Elementten, negizinen ósimdik ónimderinen turatyn arnaıy taǵamdy daıyndaý rásimi. Alaıda, bul ónimder ózgeshe bolýy kerek. Sondaı-aq, bul taǵamnyń ataýynda da aıyrmashylyq bar. Eger ózbekter bul taǵamdy «súmalaq» dep atasa, qazaqtar - «Naýryz kóje» deıdi.
  14. Batys Qazaqstan turǵyndary Naýryzdy 14 naýryzdan, «kórisý» saltymen bastap atap ótedi. Bunyń sebebi, Uly dala kóshpeli álemniń damý úrdisterinen uzaq ýaqyt oqshaýlanǵandyqtan jáne Mańǵystaý kóshpelileriniń Ońtústik eginshilik rýhanı mádenıeti eleýli ózgeristerge ushyramaǵannan. Sondyqtan, búgingi kúnge deıin tek osy óńir turǵyndarynyń ǵana órkenıettiń bastaýyna bar tamyrymen kirip ketken nanym-senimderdi saqtap qalǵandary baıqalady. Osy sebepten, jergilikti adaı qazaqtar Naýryz meıramyn 14 naýryzdan bastap atap ótý kerek degen erekshe dástúrdi saqtap otyr.
  15. Naýryz meıramy múmkindiginshe kóńildi jáne shýly etip atap ótiledi. Ejelde meıram 13 kúnge jalǵasqan. Sonda adamdar aýyl-aýyldy aralap, naýryz kójeden dám tatyp, «Naýryz» ánin aıtyp, bir-birin jańa jylmen quttyqtap, jaqsylaqtar tileıtin. Burynǵyda bul kúni týystar men dostarǵa baryp, jańalyqtarmen bólisý jáne jańa birlesken jumys bastaý dástúr bolǵan. Dástúrge aınalý sebebi, qysqy kezeńde eldi mekender arasynda habar taratyp, arada baılanys ustaý qıyn bolǵannan bolyp otyr. Merekede halyq túrli oıyn-saýyq oıyndaryn uıymdastyryp, at jarystyryp, altybaqan tepken.
  16. Búrkenshik at. Naýryzda týylǵan balalar joǵary kúsh, juldyzdardyń ornalasýymen belgilenetin bolady dep esepteledi. Sondyqtan, esim berilý kezinde olarǵa merekege baılanysty at qoıylǵan. Osyndaı uqsas atpen atalǵan kóptegen batyrlarymyz bar ekeni belgili. Solardyń biri Naýryzbaı Qutpanbaıuly (1706-1781), Naýryzbaı Qasymuly (1822-1847). Altyn Ordany da Naýryz han bılegen. Sondaı-aq, el arasynda Naýryzgúl, Naýryzbek, Naýryzáli jáne basqa da esimder kóp taralǵan.
  17. Eski nanym.  Halyq arasynda adamdar naýryzdyń 13 kúninde jasaǵan is-áreketterin jyl boıyna jasaıdy degen senim bar. Sondyqtan, bul kúnderi eshkimmen keńespeı, bir-biriniń qaryzyn keshirý, barlyǵymen beıbit qatynas jasaý ádeti qalyptasqan. Halyqtyń nanym-senimine súıensek, bul merekede kóp nárse úıge kelgen birinshi adamǵa baılanysty. Jańa jyldyń birinshi qonaǵy meıirimdi, jaıly minezdi, bedeldi, ázil-qaljyń túsinetin adam, eń bastysy qadamy sátti, úıge sáttilik ákeletin jan bolýy kerek.
  18. Barlyǵyna ortaq meıram. Bul urpaqtar birligi men sabaqtastyǵy kúni. Qazaq halqy bul merekege Ulystyq uly kúni degen ekinshi ataý bergen. Naýryz merekesi zamanaýı ómirge úılesimdi túrde ózgertilip kelip, qoǵamda dostyq pen kelisimniń nyǵaıýynda úlken ról atqara bastady. Zamanaýı Naýryz - «ýaqytty baılanystyrý», Qazaqstannyń tarıhy men qazirgi zamanyndaǵy mańyzdy baılanysy bolyp tabylady.
  19. Naýryz meıramynda halyqtyq oıyndar men saýyqtyq keshter uıymdastyrylady. Bul kúni ulttyq-oıyndar men kóńildi keshter ótedi. Mysaly, qyz qýý, altybaqan qurý, ulttyq bıler, kókpar, báıge jáne t.b.
  20. Sondaı-aq Naýryz qarsańynda qaryz qaıtarý, aradaǵy renishti keshirý jáne barlyq qıyndyqtardy eski jyly qaldyrý kerek dep esepteledi. Jańa jyldy jańashyldyqpen bastaý úshin mereke aldynda úıdi tazalap, qajetsiz zattardan qutylyp, qoqystardan tazartý kerek.
  21. Naýryz batasy. Osy kúngi dástúrge saı aqsaqaldar halyqqa jaqsy tilek aıtyp, bata beredi. Bul jaqsy tilek: «Halyq gúldene bersin! Aq mol bolsyn! Bul kún molshylyq ákelsin! Búkil jamandyq pen barlyq qara is jer betinen joıylsyn! Ata-babamyzdyń rýhy bizge árdaıym qoldaý kórsetsin!» degen sózdermen aıaqtalady.
  22. Eger Naýryz meıramynda qar jaýsa, bul jaqsylyqtyń belgisi. Erte zamannan beri qyzdardyń sulýlyǵyn Naýryz meıramynda jaýǵan qarmen salystyrǵan. Aq, taza, jumsaq, úlpildek qar sulý hanymdardyń asqan sulýlyǵyn beıneleıdi. 
  23. Ejelgi zamanda Naýryzdy barlyq turǵyndar tańdy qarsy alýǵa shyǵýmen bastaǵan. Sonymen birge, halyq arasynda kójeni qaryn toıǵansha ishse, kelesi jyl jemisti bolady degen senim bar. Eger kójeni jeti úıden tatsa, onda jyl sáttilik ákeledi.
  24. Túrkııada kóktemgi kúnniń teńelýine deıin eki-úsh apta buryn bıdaı egý dástúrge aınalǵan. Jap-jasyl sabaqty táttilermen, jaǵylǵan shyraqtarmen jáne boıalǵan jumyrtqalarmen birge podnosqa salyp, dastarhanǵa qoıady.
  25. Ázirbaıjanda merekelik dastarhanǵa jeti taǵamnan turatyn as qoıylady jáne olardyń ataýy «S» árpinen bastalýy kerek. Sondaı-aq, Ázerbaıjanda jáne Iranda Naýryz meıramynda jumyrtqa boıaıtyn ejelgi dástúr bar.

 

 

 

 

Pіkіrler Kіrý

Хиджра

Namaz ýaqyttary
aılyq jyldyq
Bir kúnde bir aıat