NAMAZ OQÝDYŃ MÁNI
Bútkil jaratylys, myna álem - Allanyń bar ekendiginiń dáleli. Soǵan oraı júgirgen ań, ushqan qus, taý-tas, ózen-kól - Allaǵa tasbıh aıtyp, zikir salyp turady. Óz uǵymymyzǵa úılestirsek, namaz oqyp turady. Nege namaz oqıdy? Sebebi, Allany tanıdy, ıaǵnı, ıman keltiredi.
Ózimizge keleıik. Allany tanydyq. Bul - ıman. Bes paryzdyń basy. Ekinshi - namaz. Qalaı ıman keltirdiń, namaz oqý paryz bolady. Osy jerde ıman keltirýdiń búkil jaratylyspen úndesý ekendigi málim bolady. Adam balasy ıman keltirgende, ıaǵnı bútkil jaratylyspen úndesken kezde, ańnyń da, qustyń da, taýdyń da, tastyń da tilin túsinedi. Naqtylasaq, barlyq jaratylystan Allany kórip turady. Sebebi olar, joǵaryda da aıtqanymyzdaı, Allanyń bar ekendiginiń dáleli. Soǵan oraı namaz - Allany kórgen soń oqylady. Bul jáıt dinı tilde ıhsan dep atalady. Ókinishke qaraı, ıhsandy qabyl almaǵandar biz aıtqan bul halaýattardy sezine almaıdy.
Namazǵa keleıik. Sonymen namazdy qaı tilde oqyǵan lázim? Qustyń, taý-tastyń, úf etken samaldyń tilinde me, joq álde ózimizdiń tilimizde me?
Imandy da, ań-qus tiliniń de qaı til ekenin shamaly sezingendeı boldyq. Túsiniksizi - ózimizdiń til. Ózimizdiń til dep otyrǵanymyz, barlyq ulttardyń tili. Eger baıybyna barsaq, ıslam dinin ustanatyn musylmandardyń deni namazdy osy tilde oqıdy. Olardyń qatarynda arabtar da, namazdaryn arab tilinde oqyp jatqan ózge ult ókilderi de bar. Sebebi, ıman júrekke ótpeı, tek tilde ǵana qalyp qoıǵan. Basty kinárat - kálıma shahadatty araptyń tili degen túsinikte. Al ol til emes, kálám. Al paıǵambarlar sol sózdi júrekke ótkizý úshin keledi.
Sonymen kálıma shahadatty júrekke ótkizdik delik. Demek, ıhsan mánin túsindik. Durysy - qabyl aldyq. Qalaı qabyl aldyq, Allany kórip, qus tilin túsine bastadyq. Jaraıdy, áýeli Allanyń kórip turǵanyn sezindik deıikshi. Al ony qalaı sezindik? Jaýap aıqyn. Ózimizden.
Iá, biz ózimizdi tanı bastadyq. Tanyǵanda, ózimizdiń jaratylys ekenimizdi bildik. Al qaı jaratylys ta Allanyń qasynda joq. Sondyqtan joqqa tán nárse Allamen mámile qylýǵa jaramaıdy. Demek qaı til de ǵıbadat quraly emes. Biz oǵan óz-ózimimizben mámilelesý, ıaǵnı ózimizdi taný barysynda kóz jetkizdik. Sonda biz óz-ózimimizben qaı tilde mámilelestik? Durys. Qustyń tilinde. Al ol til ıman keltirgenderge násip bolady.
Qustyń tiline keleıik. Ol - Allanyń kálámy (sózi, tili). Quran - sol til. Al arab árpi - Alla kálámynyń ydysy. Soǵan oraı Allaǵa ıman keltirgender, naqtylasaq, ıhsandy qabyl alǵandar - Allanyń kálamyn, al ıhsandy qabyl almaı, tek tilmen ǵana ıman keltirgender - arabtyń tilin kóredi.
Uǵynyqtylyq úshin "Álmısaq ýádesin" qaperge alaıyq. Sol kezde adam balasynyń rýhy Allamen tildesken. Sol til bizdiń rýhymyzǵa tán. Al ol "Fıtrattaǵy ıman" dep atalady. Mán bersek, bul jerde de ıman men til úndesip tur. Tap osyndaı úndestik ań-qus, taý-tas ımany men tiline tán. Quran da sol til.
Taǵy bir sóz. Rýhanı álemmen úndesken kezde adam balasy "musylman", "kápir" dep eki topqa bólinedi. "Kimniń mıllátynansyń? (dininensiń) degen saýal soǵan oraı qoıylady. Bul saýalǵa musylmandar Ibrahım Halılýllanyń mıllatynanbyz" dep jaýap beredi. Demek shynaıy álemde ulttarǵa tán til óz mánin joǵaltady.
Barshańyzǵa qustyń tilin bilý násip bolsyn!
Qudııar BILÁL
