Namaz – kózimniń nury

10 qarasha 2020 6302 0
Оqý rejımi

Quran Kárimde: «إن الصلاة كانت على المؤمنين كتابا موقوتا» maǵynasy: «Rasynda namaz ıman keltirgen musylmandar úshin ýaqyty bekitilgen paryz»,[1] –dep, Alla Taǵala buıyrady. Ýbada ıbn Somıt (r.a.) jetkizgen hadıs shárıfte Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Bes ýaqyt namazdy Alla Taǵala pendelerge paryz etti. Endi, kimde-kim bul namazǵa nemquraılyq tanytpaı, zaıa ketirmesten qııamet kúni Allanyń aldyna alyp kelse, onda ol adamdy jánnátqa kirgizýge Allanyń ýádesi bar. Al endi, kimde-kim alyp kelmese, onda ol adamǵa Allanyń ýádesi joq. Alla ózi qalasa ol adamdy azaptaıdy, qalasa jánnátqa kirgizedi»,[2] – dep aıtqan.

Bul namaz – dinniń tiregi. Óıtkeni qııamette pendeniń eń alǵash suralatyn suraǵy namaz týraly bolmaq. Sondaı-aq, dúnıede de isterdiń basy. Bul jaıynda Quran Kárimde: «إن الصلاة تنهى عن الفحشاء و المنكر» maǵynasy: «Rasynda, namaz arsyzdyq pen uıat isterden qaıtarady», – dep aıtylǵan. Imam Buharı óziniń kitabynda «Namaz oqýshy Jaratýshysymen syrlasady» degen taqyryp qoıyp, hadıs jazǵan. Ǵulamalarymyzdyń bylaı dep aıtqan sózderi bar: «Kimde-kim Allanyń sózin tyńdaǵysy kelse, Quran oqysyn. Al eger, ózi Allamen tildeskisi kelse, namaz oqysyn». Osy úshinde bolar, súıikti Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bos ýaqytyn namazben ótkizetin bolǵan. Al túnderde bolsa, keıde jarty tún demalyp, jarty túnin namazben ótkizetin, keıde túnniń sońǵy úshinshi bóliginde namazǵa turatyn edi, keıde quptan namazynan tań namazyna deıin kóz ilmesten namazben ótkizetin edi. Ár nárseniń mánin túsinip, ushyna jetken kezde adam sol nársemen shuǵyldaný arqyly lázzáttanady. Bul lázzát – tilmen de, qalam men de jetkize almas sezim. Imam Ábý Hanıfa  quptanǵa alǵan dáretimen tań namazyn oqıtyn edi, ıaǵnı túni boıy ǵıbadat-namazda bolatyn edi. Namazda turyp Jaratýshysyna qatty berilgendikten jylaǵan daýysyn kórshiler estip, aıap ketetin edi. Halıfa Omar (r.a.) tań namazynda ımamdyqqa ótip turǵan kezinde Alladan qorqý sezimi kúsheıgendikten jylaǵan daýysyn meshittegi eń sońǵy sapta turǵan adamdar da estıtin edi. Bizdiń tarıhymyzda namazdyń lázzatyn sezinip, kóziniń qarasyndaı namazǵa muqııat bolǵan tulǵalar sansyz óte kóp. Olardyń barlyǵyn sanap shyǵý múmkin emes.

Alla Taǵalaǵa jaqyndaýdyń jáne rıza qylýdyń qansha joldary bolsa, solardyń ishinde eń alǵashqysy da, eń mańyzdysy da – paryzdar. Al, sol paryzdardyń biri – namaz. Eger pende tozaqtan qutylyp, jánnátqa kirgisi kelse, onda jánnattyń kilti – namaz ekenin bilsin. Al egerde jasaǵan kúná-qatelikteri keshirilýin qalasa, onda namaz kúnálárdy jýyp-shaıyp tastaıtyndyǵyn bilsin. Bir hadıste: «Bes ýaqyt namaz bireýdiń esiginiń aldynda aǵyp jatqan tereń, tushy sý sekildi. Eger sol sýǵa kúnine bes ret shomylsa, onyń denesinde kir qalady ma!?» – dep Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) surady. Sonda janynda otyrǵan sahabalar: «Joq, esh nárse qalmaıdy», – dep jaýap berdi. Sonda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Sý denedegi kirdi ketirgeni sekildi. Bes ýaqyt namaz da kúnálardy ketiredi»,[3] – dep aıtqan. Ekinshi bir rıýaıatta: «Eger adam úlken kúnálardan saqtansa, onda eki namaz ortalarynda bolǵan kúnálardy jýyp shaıady», – dep kelgen. Qonaq bolý kez kelgen adamǵa jaǵymdy. Al eger, Jaratýshy Alla pendeni qonaq qylsa, onda pende úshin odan asqan baqyt bar ma eken!? Ýáde bar: kimde-kim namaz úshin meshitke barsa, árbir barǵan saıyn Alla Taǵala  oǵan qonaq bolatyn oryn daıyndaıdy. Bul týraly Buharı men Mýslımniń rıýaıatynda hadıs kelgen.

Alla Taǵala barshamyzdy namazǵa muqııat pendelerdiń qataryna qosyp, ýáde etken syılyqtardyń barlyǵyn násip etsin!

Ashat Sálimgereıuly
«Ál-Ǵanı» meshitiniń ustazy

 

 


[1] «Nısa» súresi, 103-aıat.
[2] Ábý Dáýid, Násáı, ıbn Májá, ıbn Hıbban
[3] Mýslım

Pіkіrler Kіrý