MUSYLMANDYQ MEKTEP JAŃǴYRMAQ

24 qańtar 2024 2025 0
Оqý rejımi

Jýyrda Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń Tóraǵasy, Bas múftı Naýryzbaı qajy Taǵanuly óziniń 2024 jylǵa arnalǵan Baǵdarlyq baıandamasyn jarııalady. Bıylǵy Baǵdarlyq baıandamada kezek kúttirmes birqatar mańyzdy jobalardy júzege asyrý josparlanyp otyr. Sonyń biri – ǵylymı-zertteý ortalyǵyn ashý.

Bul jóninde «Bıyl Dinı basqarma janynan ǵylymı-zertteý ortalyǵyn ashamyz. Atalǵan ǵylymı ortalyqty ashýdaǵy negizgi maqsat – elimizdegi dinı ahýalǵa tıisti taldaý jasap jáne qazaq topyraǵynan shyqqan din ǵalymdarynyń eńbekterin zerttep, ony jaryqqa shyǵarý. Sonymen qatar qazaq aqyn-jazýshylarynyń, jyraýlarynyń eńbekterindegi din taqyryptaryn jınaqtap, halqymyzǵa jetkizý» dep málimdedi Bas múftı.

Bul aýqymdy jáne mańyzdy jobada ultymyzdyń rýhanı qundylyǵy kórinis tapqan dıdaktıkalyq-fılosofııalyq mazmundaǵy moraldyq-Etıkalyq uǵymdar men ádeptilik jáne minez-qulyq máseleleri jan-jaqty, keń kólemde qalam terbegen qazaq dalasy danyshpandarynyń qundy dinı eńbekteri zerttep-zerdeleý jáne oqyrmanǵa usyný kózdelgen. Atap aıtqanda, álemniń ekinshi ustazy Ábý Nasyr Ál-Farabıdiń «Izgi qala turǵyndary» traktatynan tarqata otyryp, Hákim Abaıdyń «Qara sózderi» ǵaqlııasyndaǵy hıkmetter, Júsip Balasaǵunıdiń «Qutadǵý biliginen» Máshhúr Júsiptiń shyǵarmalaryna deıin danalyqtar, Qarahan memleketiniń din qaıratkeri Ahmet Iúınekıdiń «Hıbat ýl-Haqaıyqynan» bastap, Shákirimniń «Musylmandyq sharty» sharıǵı shyǵarmasyna deıingi, sondaı-aq sopylyq mekteptiń irgesin qalaýshy Qoja Ahmet Iasaýı,  Pir Beket, Maral ıshan syndy qazaqtyń dinı ǵalymdarynyń týyndylaryn jalpy oqyrmanǵa usyný maqsatynda qajyrly jumys kútip tur degeni. Sonymen qatar, sonaý Móńke bı men Tóle bı babamyz men Bóltirik sheshennen bastap, bı-sheshenderdiń ómirbaıany men ósıetteri, Buqar jyraýdan bastaý alatyn jyraýlardan kelip jetken rýhanı muralardy jańǵyrtý qolǵa alynady. Bul halqymyz kútken

Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev asyl dinimizdi halyqqa durys jetkizý jóninde: «Halqymyzdyń dúnıetanymyna saı dástúrli ıslamdy dáripteý asa mańyzdy. Onyń ǵylymı-teorııalyq negizin damytý qajet. Óskeleń urpaqtyń rýhanı tárbıesin nazardan tys qaldyrýǵa bolmaıdy. Shyn máninde bul óte mańyzdy másele...» degen bolatyn.

Atalmysh ortalyq halqymyzdyń dúnıetanymyna saı dástúrli ıslamdy ǵylymı túrde dáriptep, qazaq dalasyndaǵy musylmandyq mektepti zerdelep, buhara halyqqa usynady dep úmit etemiz.  

Qazaq oıshyl ǵulamalary ıslam ǵylymynyń damýyna ózindik úles qosqany málim. Islam órkenıetinde bizdiń ata-babamyzdyń rýhanı murasynyń orny erekshe. Demek, endigi kezekte babalar murasyn jandandyrý, óskeleń urpaqqa jetkizý siz ben bizdiń asyl boryshymyz.

 

Tólebı Ospan,

Almaty qalasynyń bas ımamy 

 

Pіkіrler Kіrý