Muhammed (s.ǵ.s.) – adamzatqa ortaq tulǵa
«Alladan ózge tabynýǵa laıyqty qudaıdyń joqtyǵyna jáne Muhammedtiń Onyń quly ári elshisi ekendigine kúálik etemin» degen maǵynadaǵy «Áshhádý án lá ıláhá ıllállahý ýá áshhádý ánná Mýhammádán abdýhý ýá rasýlýh» degen kálımany tilimen aıtyp, júregimen bekitken kez kelgen adam múmın-musylman bolady. Adamdy Islam nuryna bóleıtin bul qasıetti kálıma eki negizgi túsinikti qamtıdy:
1. Allanyń barlyǵy men birligi
2. Haziret Muhammedtiń Allanyń quly ári elshisi ekendigi
Paıǵambar – Allanyń quly. Joǵarydaǵy kálımada «Allanyń quly ári elshisi» delinip Onyń quldyq fýnktsııasy birinshi kezekke qoıylyp otyr. Ardaqty elshi bir hadısinde: «Meni tıisti deńgeıimnen asyra maqtamańdar. Sebebi, Alla meni elshi etpes buryn, aldymen Ózine qul qylyp aldy», – deıdi. Bul jerde Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) qarapaıymdylyǵy baıqalady. Muhammed paıǵambardy adamzattyń ardaqtysy dep maqtasaq, bul áste astamshylyq emes. Astamshylyq bolar edi, eger ony jaratýshy Allanyń dárejesine shyǵarar bolsaq. Haq taǵalanyń ózi qasıetti Quranda: «Biz seniń dańqyńdy asqaqtattyq», – dep, paıǵambarymyzdyń Allanyń aldyndaǵy mártebesiniń bıik ekendigin shegelep aıtqan-dy.
Bir aqyn aıtqandaı:
Men óz sózimmen Muhammedti maqtaı almadym,
Muhammedtiń esimin aıtý arqyly óz sózimdi maqtadym.
Muhammed – búkil adamzattyń baqytyna oraı týylǵan uly perzent.
Frantsııanyń saıası qaıratkeri, jazýshy Alfons de Lamartın: «Adamdyqtyń uly ólshemderimen sanasa otyryp myna suraqty qoıǵym keledi: Muhammet paıǵambardan da artyq tulǵa bar bolýy múmkin be? («Túrkııanyń tarıhy», HI tom, 276-277 bb. Parıj – 1854 jyl) deı otyra ardaqty elshiniń aldynda bas ııýde.
«Júz uly tulǵa» atty kitabynyń eń birinshi tulǵasy retinde Muhammed paıǵambardy jazǵan Maıkl Hart bylaı deıdi: «Muhammed – adamzat tarıhyndaǵy eń uly adam» («Júz uly tulǵa» kitabynan).
Paıǵambarymyzdyń tarıhtaǵy júz uly adamnyń ishindegi alǵashqy oryndy ıelenýi beker emes. Ataqty frýntsııalyq psıholog, áleýmettanýshy, antropolog ári tarıhshy Gıýstáv Lebón «Arab órkenıeti» dep atalatyn kitabynda: «Muhammed – tarıhı tulǵalardyń ishindegi eń ulysy» dese, AQSh-tyń jazýshysy, tarıhshy, fılosof Ýılıam Djeıms Dıýrant «Órkenıet tarıhy» atty kitabynda: «Muhammed – tarıhtyń eń uly tulǵasy» dep bul aqıqatty kámil moıyndaǵan.
Úndiniń uly oıshyly Mahatma Gandı bir gazetke bergen suhbatynda bylaı deıdi: «Muhammet esh talassyz mıllıondaǵan adamnyń júregin jaýlap aldy».
Aǵylshyn jazýshy, tarıhshy Tomas Karlıl paıǵambarymyzǵa arnaıy «Muhammed – eń uly ónege» atty kitap jazyp, onda mynany aıtady: «Men Muhammedti óte jaqsy kóremin. Sebebi, ol Rım patshalary men Irannyń shahanshahtaryna óziniń batyl da ashyq sózderin aıta bilgen kisi».
Brıtandyq jazýshy, pýblıtsıst Gérbert Djordj ÝÉlls: «Muhammed – ádildik pen toleranttylyqqa negizdelgen memleketti qura bilgen uly tulǵa», – dep, paıǵambarymyzdyń saıasatkerlik qyryna álem nazaryn aýdartty.
Áıgili shyǵystanýshy Jozef-Fransýa Mısho: «Muhammedtiń taǵylymdarynyń arqasynda musylmandar ózge din ókilderine syı-qurmet tanytty» deıdi «Kresttik joryqtardyń tarıhy» atty kitabynda.
Bebitshilikti tý etken, I, II dúnıejúzilik soǵystardy synap, jalpy soǵys ataýlyǵa qarǵys aıtqan, ótkir de shynaıy týyndylarymen álem jurtshylyǵynyń esinde qalǵan aǵylshyn jazýshysy Bernard Shoý bir sózinde: «Álem Muhammed sııaqty oılaı biletin adamǵa asa muqtaj», – dese, Isa másihti qudaıdyń uly dep sanaǵan qart Eýropada ómir súrse de Bernard Shoý adamzattyń ardaqtysy jaıly mine bylaısha oı órbitedi: «Men Muhammedti birden bir adamzatty qutqarýshy dep bilem. Ári ol sııaqty adam myna álemniń tizginin qolyna alsa kúdiksiz adamzattyń problemalaryn tolyqtaı sheshýge qol jetkizip, ǵalamǵa beıbitshilik pen baqytty ornatatynyna senimim mol. Qazirgi tańda adam balasy beıbitshilik pen baqytqa qanshalyqty muqtaj deseńizshi!» – deıdi «Muhammed» atty kitabynda.
Alla Taǵalam barshamyzǵa Allanyń súıiktisin súıip, adamzattyń ardaqtysyn ardaqtaı bilýge jazǵaı!
