Men ondaı áıel emespin

02 sáýіr 2019 10160 0
Оqý rejımi

Erterekte Qudaıǵa degen qulshylyq qaza qylmaǵan, tiri janǵa zııany joq taqýa bir jigit ómir súripti. Jigit er jetkende ákesi úılený týraly sóz kóterse, ol qashqalaqtaı beredi eken. Sebebi ol erkektik qýattan maqurym bolatyn. Bul jaǵdaıdan múlde habary joq ákesi balasynyń qarsylyǵyna kónbeı, bir qyzdy taýyp, nekelestirip, úılendirip qoıady. Toı ótip, eki jas jeke qalǵan shaǵynda álgi jigit qalyńdyǵyna: «Sen meni keshir, seni baqytty ete almaımyn, saǵan teń jar emespin», – dep aǵynan jarylyp, aıybyn aıtady. Qalasa, erteń-aq ketýine ruqsat beredi. Ata-anasyna sebebin ózi túsindiretinin bildiredi. Sonda álgi jas kelin: «Ortamyzda neke oqyldy, men sizdiń sharıǵı áıelińiz boldym, endi aramyzda bir-birimizden eshqandaı syr bolmaýy tıis. Sizdiń syryńyz – meniń syrym, kúıeýiniń syryn áshkere etken áıeldiń eki dúnıesi de qarań bolady, ol ártúrli azap-qıynshylyqtarǵa dýshar bolady. Men ondaı áıelderden emespin, sizdiń syryńyzdy ashyp, esh pendeniń aldynda masqara etpeımin», – dep sol úıde qyzmetin istep qala beredi.

Aradan jeti jyl ótip, «bedeý» degen jaman atqa qalsa da, kúıeýiniń syryn ashpaıdy. Barlyq qıynshylyqtarǵa sabyr etip, kúıeýimen ómir súre beredi. Bir kúni nemere súıgisi kelgen jigittiń ákesi, balasyn shaqyryp alyp: «Qashanǵy bul týmas kelinmen ómir súrip, jastyq shaǵyńdy ótkize beresiń? Sen áke, men ata bolýym kerek emes pe? Jeter endi, bul kelinniń ruqsatyn berip jiber, men saǵan basqa kelin alyp beremin», – deıdi. Jigit óte qıyn jaǵdaıǵa túsedi. Ózin janynan jaqsy kórgen, kemshiligine kóz juma qaraǵan áıeline qalaısha ket dep aıtpaq? Mine, sondaı ári-sári kúnderiniń birinde áıeli: «Bekzadam, sońǵy kúnderi júris-turysyńyz ózgerip, qınalyp júrsiz, menen birdeńeni jasyratyn sııaqtysyz. Aıtyńyz, sizdi qınap júrgen máseleni birge sheshermiz», – dep aıtpasyna qoımapty. Sońynda jigit ákesiniń sózderin áıeline aıtýǵa májbúr bolady.

Ózine qatysty qanshalyqty ashy sózderdi esitkende kózderine jas tolyp turyp, kúıeýine ashýlanbaı názik daýyspen: «Jaraıdy, men razymyn! Biraq, bir ótinishim bar: men ketken kúnnen bastap qyryq kún ótkizip baryp úılenińiz», – deıdi de, ata-anasynyń úıine jol tartady. Óz áke-sheshesiniń úıine kelgen soń olarǵa: «Men qyryq kún boıy óz bólmemde otyryp, Allaǵa ǵıbadat-qulshylyq jasaımyn, maǵan eshkim kedergi jasamasyn», – deıdi. Ol qyryq kún boıy Allaǵa jalynyp-jalbarynyp, kúıeýiniń aqysyna duǵa etip, ony aıyby ashylýynan, masqara bolýynan saqtaýyn suraıdy. Bul arada jigit úılenip, basqa áıelimen nekesi qıylypty. Eki ot arasynda qalǵan jigit qatty qaıǵyrady. Bir jaǵynan birinshi halal pák bolǵan áıelin oılasa, ekinshi jaǵynan aıybynyń barshaǵa aıan bolatynyn oılap kúıinedi. Sonda ol ózi úshin sońǵy shara ólimdi abzal kórip, ý iship janyna qastandyq jasaıdy. Jańadan kelgen jas kelin bólmesine kirgende, jigit esinen tanyp qalady. Sonda Allanyń keremetimen qyryq kúnnen beri kúıeýiniń tileýin tilegen birinshi jubaıynyń duǵasy qabyl bolyp, jigit ishken ý shıpaǵa aınalady. Kóp jyldan beri erkektik qýatsyz bolǵan jigitke Alla Taǵala erkektik qýat berip, masqaralyqtan saqtaıdy. Erteńgi kúni jańa kelin kúıeýiniń bir top áıel týystarymen tórkinine bara jatyp, jolda kenetten dúnıe salady. Marqum bolǵan kelinniń janazasy shyǵarylyp, jerlengennen eki-úsh kún ótken soń, jigitti ákesi shaqyryp alyp: «Balam, bul da mańdaıyńa jazylǵan eken, kóp qaıǵyrma, biraz ýaqyt ótsin, taǵy da úılendiremiz», – deıdi. Sonda jigit ákesine kópten beri jasyryp júrgen derti bolǵanyn aıtyp, odan qalaı aıyqqany týraly baıandap jatqanynda, ákesi sózin sońyna deıin tyńdaýǵa shydamaı burynǵy kelininiń úıine betteıdi. Úıine kirgende aldynan kelini shyǵyp qarsy alady. Sonda jigittiń ákesi kelininiń mańdaıynan súıip, kózine jas alyp, úıine ertip kelgen eken.

Nurseıit OMAROV

Pіkіrler Kіrý