Máýlitti Muhammedti súıgender merekeleıdi

29 qazan 2020 6759 0
Оqý rejımi

Qasıetti Qurannyń «Ahzab» súresi, 21-aıatynda Alla Taǵala: «Rasynda, sender úshin, Alladan, aqyret kúninen úmittengender men Allany eske alyp turatyndar úshin Alla Elshisinde (Muhammed paıǵambarda), álbette, tamasha ónegeler bar», – dep uqtyrady. Iá, múmin-musylmandar úshin din jolynda, bes kúndik jalǵan dúnıede Muhammed paıǵambar (s.ǵ.s.) tamasha úlgi-ónege. Sondyqtan shynaıy musylmannyń ómirdegi bas maqsaty – paıǵambarymyzdyń súnnetine elikteý.

Adam balasy árqashan óz ómirine ónege bolatyn uly tulǵany izdeıtini ras. Óıtkeni, adamzat túzý jol nusqaıtyn uly tulǵalarǵa muqtaj. Osy muqtajdyqty eskergen Alla Taǵala pendelerine joǵarydaǵy aıatty baıandaǵan. Muhammedti (s.ǵ.s.) barsha álemniń Rabbysy – Alla tárbıelep, adamzatqa arnaıy paıǵambar etip jiberdi. Paıǵambarymyz da (s.ǵ.s) bir hadısinde: «Meni eń kórkem úlgide tárbıelegen – Rabbym», – dep aıqyndap bergen.

Imam Buharı (r.h) rıýaıat etken hadıs-sháribinde Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Eshbir adam meni óz balasynan, ákesinen jáne barlyq adamzattan artyq kórmeıinshe, (kámil) ımandy bola almaıdy», – degen. Bul hazreti Muhammedti (s.ǵ.s.) jaqsylap tanyp, bil degendi bildiredi. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) nurly beınesin siz ben biz meshit minberinen sóıleıtin ımamdardyń aýzynan estidik, kitap sórelerindegi dinı ádebıetterden oqydyq. Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) ómir tarıhyn baıandaıtyn eńbekter «sıra» dep atalady. Osy «sıra» kitaptary úsh negizge súıenip jazylǵan: qasıetti Quran kitaby, hadıs sháripter jınaqtary jáne tarıhı kitaptar. Qasıetti Quran – Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) ómirine qatysty keıbir jaǵdaılardy túsinýde óte mańyzdy rol atqarady. Degenmen, Quran kárim kitaby Paıǵambar (s.ǵ.s.) tarıhyn tolyq qamtymaıdy. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s) hadısterinde de Onyń ómiri keń kólemdi ári egjeı-tegeıli túsindirilgen. Biraq, Muhammedtiń (s.ǵ.s.) dúnıege kelgeninen bastap ólgen kúnine deıingi ómirin hadısterden tolyq túsine almaımyz. Óıtkeni, hadıs sháripter negizinen sharıǵı taqyryptarǵa arnalyp jazylǵan. Paıǵambarymyzdyń ómir tarıhyn baıandaıtyn qaınar kóz – tarıh kitaptary.

Ibn Hıbban (r.a.) sahıh jınaǵynda rıýaıat etilgen hadıs sháripte Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Meniń ǵasyrym – adamdardyń eń jaqsysyniki. Munan keıin olardyń sońyndaǵylar, sonan soń olardan keıingileriniki, sosyn olardan keıin kelgenderdiki», – dep aıtqan. Sahabalar – eń jaqsy ǵasyrlarda ómir súrgenderdiń alǵashqylary. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) ónegelerin keıingi urpaqqa qaz-qalpynda jetkizgen de osy sahabalar. Óıtkeni, olar Paıǵambar (s.ǵ.s.) ómiriniń qas-qaǵym sátterin qalt jibermeı, árbir sátin, sheshimin, áreketin muqııat qadaǵalady, kózimen kórdi, jaqsy bildi. Sodan keıin sahabalar alǵashqy bop ózderinen keıingi musylmandarǵa úlgi bolǵan. Olardyń dáýirinde Muhammed (s.ǵ.s.) paıǵambardyń tarıhy týraly jazbasha dúnıe bolǵan emes, aýyzeki rıýaıattar arqyly ǵana baıandalatyn. Sahabalardyń arasynda Paıǵambardyń (s.ǵ.s.) ómirine, tipti árbir is-áreketine mán beretin sahabalar bolǵanymen, eshbiri rıýaıattardy bir kitap etip jınaqtamapty. Munyń ózindik sebebi bolsa kerek. Óıtkeni, Qasıetti Quran kitabynyń ózi Muhammedtiń (s.ǵ.s.) tirisinde kitap shákiline keltirilmegen, tek Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) dúnıe salǵannan soń ǵana Osman ıbn Affan halıfa bolǵan dáýirge kelip, qajettilikten kitap bolyp basyldy. Keıin kele hadıster jınaqtaldy. Sosyn Quran, hadısten týyndaıtyn ár túrli pánder, Paıǵambar (s.ǵ.s) ómiri týraly «sıra» kitaptar jazyla bastady.

Joǵarydaǵy hadıstegi qaıyrly dep tabylǵan ekinshi ǵasyrdyń adamdary, sahabalardyń kózin kórgender «tabıǵınder» dep atalady. Óz kezeginde, tabıǵınder sahabalardy kórmegen biraq, ózderimen zamandas bolǵandarǵa ıaǵnı, tabaǵa-tabıǵınderge ustazdyq etti. Eń jaqsy dáýirdiń úshinshi tobyndaǵy qaýym – tabaǵa-tabıǵınder.

Ýaqyt talabymen, Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) ónegelerin bolashaq urpaqqa nasıhattaıtyn «sıra» atty oqýlyq kitaptar ómirge keldi. Bul Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) ómirbaıany arqyly Quran kárim men hadıs sháripterdi keń túsinýge, aıat-hadıs úkimin durys amalǵa asyrýǵa, ıslamdy durys ári jaqsy bilýge úıretedi. Paıǵambardyń (s.ǵ.s.) ómir tarıhyn jınaqtaýdy alǵash ret tabıǵındar qolǵa alǵan. Olardyń qatarynan Urýa bın áz-Zubaıyr (92 h), Ában bın Usman (105 h), Ýahb bın Munabbıh (110 h), Shurahbıl bın Saǵad (123 h), Ibn Shıhab áz-Zuhrılardi (124 h) ataýǵa bolady. Ókinishke oraı, bulardyń jazǵan eńbekteriniń biri de bizdiń zamanymyzǵa jetpedi, tek keıbir bólimderi ǵana jetken. Ýáhb bın Munabbıh eńbekteriniń keıbiri qazir Germanııadaǵy Haıdelberg qalasynda saqtaýly eken. Bulardan keıin Paıǵambar (s.ǵ.s.) tarıhyn Muhammed bın Ishaq (152 h), Ýaqıt (207), «Tabaqatýl-Kýbra» atty kitaptyń avtory Muhammed bın Saǵad (130 h), Ibn Hısham degen atpen barsha musylman jurtyna áıgili Ábý Muhammed Abdýlmalık ıbn Hısham jazdy. Sońǵysynyń kitaby – Paıǵambar (s.ǵ.s.) týraly eńbekterdiń eń senimdisi hám eń kúshtisi. Ibn Hıshamnyń shyǵarmasy Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń maquldaýymen qazaq tilinde jaryq kórgen.

Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) ǵumyrtarıhyn keıingi tarıhshylar da jazdy. Olardyń keıbiri Paıǵambardyń (s.ǵ.s.) bar ǵumyryn qamtýǵa tyryssa, keıbiri Isbahannyń «Dalaılýn Nýbýýá», Termızıdiń «Ásh-Shamaıl» jáne Ibn Qaıımnyń «Zadýl-Maǵad» kitaptary sııaqty belgili bir tustaryn ǵana baıandady.

Paıǵambar (s.ǵ.s.) týraly jazylǵan alǵashqy «sıra» kitaptarynda Muhammedtiń (s.ǵ.s.) tegi, týýy, balalyq shaǵy, er jetýi, úılenýi, tán túzilisi, minez-qulqy, paıǵambar bolýy, din nasıhaty, hıjraty, ǵazattary, sharıǵı amaldary, istegen isteri, taǵy basqa da barlyq taqyryptar tolyq tártippen jazyldy. Buǵan qosa, avtory árbir málimetti muqııat jaýapkershilikpen zerdelep, tekserip, qaıdan alǵanyn, nege súıenip jazǵanyn qosa túsindirdi. Alǵashynda bul taqyryptaǵy kitaptar birneshe tomdyq edi. Sondyqtan jáı halyq munyń bárin oqyp úırenýge taǵaty jetpedi. Sodan keıin ǵalymdar Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) ónegesin nasıhattaý, ómirbaıanyn halyqqa tanystyrý ońaı bolý úshin qysqa da nusqa baıandaıtyn shýmaqtar, óleń, jyrlar, dastandardy dúnıege keltirdi.

Paıǵambarǵa jyr arnaý dástúri kózi tiri kezinde de bolǵan. Mysaly, Kab bın Zýhaıyr atty aqyn oǵan «Banat Sýad» atty poEmasyn arnaǵan. Bul shyǵarma «Qasıdat Býrda» «Shekpen dastany» dep te atalady. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) ózi týraly jazylǵan óleńdi ózine oqyp bergende rızalyǵyn bildirip, ústindegi shekpenin sheship, oqyp bergen kisige japqan eken. Mine, osy aqynǵa eliktep kóptegen shaıyrlar da qos dúnıe sárýaryna (s.ǵ.s.) óz jyrlaryn baǵyshtady. Degenmen, mundaı jyrlarda Rasýlýllanyń (s.ǵ.s.) keıbir jaqsy qasıetteri ǵana aıtylǵan-dy. Al tabaǵa-tabıǵınderdiń kezinde jazylǵan óleń shýmaqtarda qara sózben jazylǵan «sııar» kitaptaryndaǵy barlyq taqyryptar basynan aıaǵyna deıin qamtyldy. Sol ǵasyrdaǵy din ǵulamalary Paıǵambar (s.ǵ.s.) ónegesin nasıhattaý maqsatynda ol týraly qysqa da nusqa óleńderdi halyqtyń ishinde oqyp, nasıhattaýdy jaqsy ádetke aınaldyryp edi. Muhammedtiń (s.ǵ.s.) ómirbaıany tolyq qamtylǵan dastandardy halyq «máýlit» dep ataǵan. Óıtkeni, ol shyǵarmalar kóbine Paıǵambar (s.ǵ.s.) týylǵan aıda oqylatyn. Rabıúl áýýal aıynyń ekinshi aty máýlit bolyp ketýi sondyqtan. Máýlit degen sóz ómirge osylaı kelgen.

Máýlittiń qazaqsha maǵynasy «týylǵan ýaqyt» degendi beredi. Iaǵnı, máýlit hazreti Muhammedtiń (s.ǵ.s.) dúnıege kelgen aıyna qoldanylady.

Máýlit meıramyn toılaý jóninde ǵalymdar arasynda qaıshylyq bary ras. Al, Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) tolyq ómirbaıany týraly aıtylatyn «máýlit» atty dastan kitaptardyń ýaǵyzdalýyna eshkimniń qarsylyǵy bolmaǵan. Óıtkeni, tom-tom kitaptardy oqyp este saqtap qalýdan, «máýlit» óleńderin oqyp, jattap alý jeńil ári ońaı. Demek, «máýlit» – qasıetti Qurandy oqý sııaqty emes, ol – Paıǵambarymyzdan (s.ǵ.s.) ǵıbrat alý úshin, tamasha ónegelerin úırený úshin oqylatyn kitap. 

Máýlit aıynda elimizdegi meshitterde 1317 jyly qaıtqan, Madına Mýnáýýara qalasynyń múftıi Jaǵfar ıbn Ismaǵıl ıbn Zaın ál-Abıdın ıbn Muhammed ál-Barzanjı (r.a) jazǵan «Ál-Kaýkab Ál-Ánýar ǵala ǵaqdıl jaýhar fı máýlıd án-nabıı ál-Azhar» kitaby oqylady. Munda avtor birinshi bólimde «máýlit» jazbaqshy nıetin, ondaǵy maqsatyn, qandaı jol, qaǵıda ustanǵanyn aıtady. Keıingi bólimde Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) ata-tegi, anasynyń Muhammedke júkti bolýy, týylýy, ákesiniń erte dúnıe salýy, er jetýi sııaqty oqıǵalarǵa toqtalady. Sodan keıin qarapaıym, jaqsy qasıetterin baıandaıdy.

Ǵasyrlar boıy kópshilik, ıslam ǵulamalary Máýlittiń oqylýyn bir aýyzdan quptap keldi. Arabsha máýlit kitabtaryn kóp ult óz tilinde jyrlap, dástúrine aınaldyryp ta úlgergen. Qazaq tilinde de jazylǵan máýlit kitaby joq emes, Qudaıǵa shúkir, birneshe túri bar. Sonyń biri – belgili ǵulama Sadýaqas qajy Ǵylmanı jazǵan «Máýlit» kitaby. Onda Paıǵambarymyz Muhammedtiń (s.ǵ.s.) týǵanynan dúnıe salǵanǵa deıingi ómiri shýmaqtardan turatyn óleńge syıǵan.  Máýlittiń keminde birneshe shýmaǵyn jattap júrý – ótkenderdiń ónegesi.

Sádýaqas Ǵylmanı:

Paıǵambarǵa mahabbat, ımannyń asyl tiregi.
Esil dertiń sol úshin, bekisin nyq bop júregiń.
Jaqsy kórý belgisi – salaýat aıtý ár mezgil.
Qurmetti zatty ulyqtap, baılansyn nyq bop shyn kóńil, – dep, ár kez salaýat oqyp júrý Muhammedti (s.ǵ.s.) jaqsy kórgendiktiń belgisi ekenin nasıhataıdy. Óıtkeni, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Kim bir nárseni kóp jaqsy kórse, ony kóp aıtatyn bolady», – deıdi.

Alla Taǵala «Ahzab» súresiniń 56-aıatynda: «Álbette, Alla da, Onyń perishteleri de paıǵambarǵa (Muhammedke) salaýat (duǵasyn) aıtady. Eı, múmınder! Sender de Oǵan (Alla Elshisi Muhammedke) salaýat jáne sálem joldańdar», – dep buıyrady. Demek, Allanyń Ózi de jáne perishteleri de salaýat aıtady. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir hadısinde «Naǵyz sarań – janynda atym atalǵan kezde, maǵan salaýat oqymaǵan», – degen. Osy hadısti Ǵylmanı bylaı shýmaqtapty:

Paıǵambar aıtqan sózinde, ósıet qylyp biz úshin.
Sarańnyń eń sarańy, estise menen bir esim.
Salaýat aıtpaı qalǵan jan, qor bolar degen hadıste,
Mundaı aýyr zor sózdi, saqtaý ǵoı paryz zor este.

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) jiberilmegende biz Uly Jaratýshyny barlyq kemel sıpattarymen tanyp, qatesiz túsine alatyn ba edik? Islammen qaýyshpaǵanda, bizge jetkizbegende, adal men aramdy, dúnıe men aqyretti, tozaq pen jumaqty, adamdyqtyń asyl qasıetteri men qundylyqtaryn, týra jolda júrýdi kimnen úırenetin edik? Osynyń bárin bizge taza kúıinde úıretken hazreti Muhammedke (s.ǵ.s.) salaýat aıtý – Oǵan degen sheksiz alǵysymyz ben súıispenshiligimizdiń rámizi. Ánas (r.a) rıýaıat etken hadıste Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Kimde-kim maǵan bir ret salaýat aıtsa, Alla Taǵala oǵan on salaýat aıtady. Hám on kúnási keshirilip, dárejesi on ese kóterilmek», – deıdi. Allanyń Elshisi (s.ǵ.s.) taǵy bir hadısinde: «Úsh kisi qııamet kúninde meniń júzimdi kórmeıdi: áke-sheshesine qarsy kelgen, meniń súnnetimdi tastaǵan, menim atym atalǵan kezde salaýt aıtpaǵan», – depti.

Búginde «máýlit – bıdaǵat» dep, oǵan jolaǵysy kelmeıtinder joq emes. Musylmandardyń bilimin arttyrýdy kózdeıtin, Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) týǵanynan qaıtqan kúnine deıingi ómirbaıanyn nasıhattaıtyn kitapty oqymaý, bıdǵatqa balaý nadandyq qoı. Máýlittiń ne ekenin bilmeı, dúmshelikke salyný – bul. Minez-qulqy nashar adam ǵana hadıste aıtylǵanyndaı, ata-anaǵa qarsy shyǵady, paıǵambar súnnetin oryndamaıdy, salaýat oqymaıdy.  

Buryndary ata-babalarymyz máýlitti jibermeıtin, aıdyń kelýine oraı saýaby Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) tısin degen nıetpen sadaqa taratatyn, as berip, dastarqan jaıatyn, dastarhan basynda ımam-moldalar Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) ómiri týraly shýmaqtar oqyp, ónegeli ǵumyrynan ýaǵyzdar aıtatyn. Muny keıingi jurt hrıstıandar Isa (ǵ.s) paıǵambardyń týylǵan kúninin toılaǵandaı, «Muhammedtiń (s.ǵ.s.) týǵan kúnin toılaý» deıtin boldy. Árıne, toıdyń toıdan aıyrmashylyǵy bar. Musylmandardyń máýlitti atap ótýi, Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) týǵan aıy men kúnin bilýi, qýnanyshty kúnmen birin-biri quttyqtaýy, birlesip salaýat, salem jáne duǵa oqýy, árıne, ıslam sharıǵatynyń sheńberinde.

Paıǵambardyń (s.ǵ.s.) máýlitin oqý barysynda musylman kóptegen ıslamı ilim men mádenıetke qanyq bolady. Óıtkeni, Paıǵambar (s.ǵ.s.) – Islamnyń pikirleri men erejelerin óz boıynda tolyq qalyptastyrǵan jalǵyz ári jandy órnek. Álbette, bilim men mádenıet – aqıda, senim, kórkem minez jáne úkimderden quralady.

Ás-Sırıı: «Kim paıǵambarymyzǵa máýlit oqylatyn jerge (ıaǵnı, paıǵambarymyz týraly ǵıbratty áńgime qozǵalatyn jerge) bet alsa, jannattyń baqshalarynyń birine bet alypty. Óıtkeni, ol jerge tek Alla Elshisin súıgendikten barady», – deıdi. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Kim meni súıse, menimen jannatta birge bolady», –degen. Sondyqtan máýlit jıyndaryna qatysý – quptarlyq is! 

Ál-Hafız ás-Sýıýtıdiń pátýá kitabynda: «Máýlit durys. Óıtkeni, halyqtyń basy qosylady, qasıetti Qurannan aıat oqylady, paıǵambarymyz týǵanda bolǵan oqıǵalar men paıǵambarlyq týraly jetken áńgimeler ýaǵyzdalady, ysyrapqa jol berilmeı dastarhan jaıylyp, as beriledi, paıǵambarymyz qurmetteledi, birin-biri quttyqtasyp qýanyshpen taralady», – degen joldar bar. Otanymyzda da Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń basshylyǵymen máýlit aıy obylys, aýdan jáne aýyldarǵa deıin atap ótilýde, Muhammedtiń (s.ǵ.ý) úlgili ónegelerine arnalǵan ǵylymı-paraktıkalyq bosqosýlar, shyǵarmashylyq báıgeler uıymdastyrylyp, meshitterge jınalǵan jamaǵat salaýat oqyp, ǵıbrattar aıtýda. Bul Hazireti Muhammedtiń (s.ǵ.s.): «Kóp musylmandar bir isti jaqsy dep sanap jatsa, ol is Allanyń quzyrynda da jaqsy is bop tabylmaq», – degenine saıady. 

Baqtybaı BEISENBAEV

Pіkіrler Kіrý