MÁŃGILIK ÓMIR ÓLIMNEN KEIIN BASTALADY

21 tamyz 2024 1581 0
Оqý rejımi

«Árbir tiri jan ólimniń dámin (áıteýir bir) tatady».

Sózdik maǵynasy osy ómirdiń qarama-qarsysy, taýsylyp bitý, sezimsiz qalý, tereń uıǵyǵa ketý, bir álemnen basqasyna ótý jáne rýhtyń deneden aıyrylýy sekildi túrli túrli maǵynalar berse de, Alla Elshisiniń aıtqanyndaı adamzattyń balasynyń týǵannan sońǵy kózi jetetin tek shyndyǵy – ólim. Negizinde ólim – tek adamzattyń ǵana emes dúnıedegi  barlyq jandy nárseniń ortaq taǵdyry. Bar bolý sahnasynda jaratylǵan nárse kúnderdiń birinde óletinine úkim etilgen.

Quran Kárimniń aıattary men men Muhammed (s.a.s.) paıǵambarymyzdan jetken hadısterde de ólim týraly kóptep baıandalady.

Ibn Omardan (r.a) jetken hadıste: «Alla Elshisimen (s.a.s.) birge edim. Ansardan bir adam kelip Paıǵambarymyzǵa (s.a.s.) sálem berdi. Sodan keıin bylaı dedi: «Ýa, Allanyń elshisi, Musylmandardyń qandaıy jaqsy?» Paıǵambarymyz (s.a.s.): «Minez-qulqy kórkem bolǵany» dedi. Sodan keıin adam: «Musylmandardyń qandaıy aqyldyraq?» – dep surady. Paıǵambarymyz (s.a.s.): «Ólimdi eń kóp eske alǵany jáne ólimnen sońǵy ýaqyt úshin eń jaqsy ázirlengeni. Mine, olar eń aqyldylary dep jaýap bergeni» baıandalady. (Ibn Maje, Zýhd, 31)

Ánás ıbn Malık (r.a.) jetkizgen hadıste: «Eshbiriń basyna túsken aýyrtpalyqqa bola ózine ólim tilemesin. Eger odan basqa amaly qalmasa: «Ýa, Alla taǵalam! Eger men úshin ómir súrý qaıyrly bolsa, ǵumyr bere ǵór! Al, eger ólim qaıyrly bolsa, (amanat etken) janymdy alǵaısyń», – dep aıtsyn» – delingen (Buharı, Marda, 19)

Quran Kárimde: «Únemi qashyp júrgen ólimińizge mindetti túrde jolyǵasyz...»[1] jáne «Qaıda bolsańdar, bolyńdar myqty jáne kúsheıtilgen qamaldar ishinde bolsa da ólim sizge jetedi»[2] – dep, ólimniń qashyp qutylýy múmkin emes shyndyq ekendigin basa kórsetken.

Tipti Uly Alla bul jaǵdaıdyń jer betindegi búkil jandylarǵa qatysty ekenin «Árbir tiri jan ólimniń dámin (áıteýir bir) tatady» dep Quran Kárimniń ártúrli súrelerinde qaıtalap otyrady».[3] Ólim, Uly Jaratýshynyń zańy jáne de ony ózgertýge Odan basqa eshkimniń qudyreti jetpeıdi: «Arańyzda ólimdi taǵdyr etken – bizbiz. Jáne Bizge eshteme qarsy tura almaıdy»[4]

Ólimdi «Mindetti túrde sen de ólesiń, olar da óledi»[5] dep Paıǵambarymyzǵa (s.a.s.) jáne onyń úmbetiniń esine salyp turǵan da Alla taǵalanyń  Ózi. Basqa jaǵynan Alla taǵala dúnıe ómiriniń bir synaq ekenin jıi nusqap otyrǵan. Kuran Kárimde ««Árbir tiri jan ólimniń dámin (áıteýir bir) tatady. Bir synaq retinde jaqsylyqpen de, jamandyqpen de synaımyz. Tek bizge qaıtasyńdar»[6]. Osyndaı sózdermen bastalatyn basqa bir aıatta dúnıede jasalǵandardyń qarymtasynyń qııamet kúni beriletini jóninde bylaı bildiriledi:

«Árbir tiri jan ólimniń dámin (áıteýir bir) tatady.Tek qııamet kúni jasaǵandaryńnyń qarymtasynyń barlyǵy túgelimen beriledi. Kim jahannamnan alystatylyp jannatqa qoıylsa, ol shynymen de qutyldy. Bul  ómir  aldamshy dúnıeden basqa eshnárse emes».[7]

Sondyqtan ólimdi eske alý – sondaı-aq, adamnyń jaratylý maqsatyn jáne aqyrettegi esebin eske alý degen sóz. Bul eske alý múminniń ómirin qalaı ótkizýi týraly máseleni únemi oılanýdy kerek qylady.

Alla elshisi (s.a.s.)  úmbetine ólim jaıly eske alyp, ár múmkindikte eskertip otyrǵan. Bul týraly sahaba Ibn Omar bylaı dep áńgimeleıdi:

«Alla elshisimen (s.a.s.) birge otyrǵanda ansardan bir adam kelip Paıǵambarymyzǵa (s.a.s.) salem berdi. Sodan keıin bylaı dep surady: «Ýa, Alla elshisi, Múminderdiń jaqsysy qandaılary?» Paıǵambarymyz (s.a.s): «kórkem-minezdi bolǵandar» – dedi. Sodan keıin adam: «Múminderdiń qandaıy aqyldyraq? – dep suraıdy. Paıǵambarymyz (s.a.s.): «Ólimdi eń kóp eske alatyndar jáne ólimnen sońǵyǵa eń jaqsy ázirlenetinder. Mine, olar eń aqyldy bolatyndar» – dep jaýap berdi»[8].

Úmbetin óte jaqsy kórgen jáne sondyqtan da únemi úmbeti úshin qolyn jaıyp Allaǵa duǵa jasaǵan ardaqty Paıǵambarymyz[9] (s.a.s.) olarǵa ólimnen keıingi jaǵdaılarynyń jaman bolmaýy úshin Allanyń buıyrǵanyndaı ómir súrýge keńes bergen. Úbeı ıbn Qaǵyb mynalardy aıtqan: Paıǵambarymyz (s.a.s.) túnniń úshte ekisi ótkennen keıin turyp bylaı deıtin:

«Ýa adamdar! Allanyń bar ekenin oılaryńyzdan shyǵarmańyzdar. Búkil jany barlarǵa ólim ákeletin sýrdyń alǵashqy úrlenenin ýaqyty keledi, munyń artynan da bútin jany barlardy tiriltetin úrleý keledi. Ólim ár túrli azaby men aýyrtpalyqtarymen  mindetti túrde keledi; ólim mindetti túrde barlyǵyna jolyǵady».[10]

Paıǵambarymyzdyń (s.a.s.) eskertken bul shyndyǵy Quran kárimde bylaı bildirilgen: «Úlken silkinis bolatyn sol kúnde ol silkinistiń artynan  basqa silkinis qaıtalanady. Ol kúni keıbir júrekter (qoryqqan halde) qatty soǵady. Olardyń kózderi (qorqýmen) shyǵady» [11].

Ábý Hýraıra (r.a) jetkizgen hadıste Alla elshisi (s.a.s.) ólimniń jalǵan dúnıeniń qyzyǵynan tejeıtin jaǵyna kóńil aýdartqan jáne «(Jalǵan dúnıeniń) lázzatyn umyttyratyn (ólimdi) jıi esterińe alyńdar»[12] degen.

Bir kúni namazǵa kirgen ýaqytta keıbir adamdardyń qatty kúlip turǵandaryn  kórgen Paıǵambarymyz (s.a.s.) adamdardyń áreketterinde ólshem bolý kerek ekenin esterine salý maqsatynda bylaı dep nasıhat aıtqan: «Negizinde sizder ólimdi kóp eske alǵan bolsańyzdar myna kórgen jaǵdaıda bolmas edińiz. Olaı bolsa (jalǵan dúnıeniń) lázzatyn umyttyratyn (ólimdi) jıi esterińe alyńdar»[13]

Alla elshisiniń (s.a.s.) ólim týraly jasaǵan eskertýlerinde eń basa kóńil bóletin máselelerden biri – ólim ýaqytynyń belgili bolmaýy jáne  áp-sátte kelýi múmkin ólimge daıyndalýda kesh qalmaý kerektigi. Anasymen birge úıiniń dýalyn laımen sylap jatqan Abdýlla ıbn Amrǵa «Abdýlla, ne istep jatyrsyń?» dep suraıdy. Abdýlla da, «Úıimizdi jóndep jatyrmyz, ýa Alla Elshisi» – dep jaýap beredi. Buǵan Paıǵambarymyz (s.a.s.) «Ólim bul dýaldyń jyǵylýynan  jyldam»[14] degen. Paıǵambarymyz (s.a.s.) bul sózi arqyly ólimniń ár adamǵa kútpegen jerde keletinin jáne oǵan ázir bolý kerek ekendigin eske salyp otyr.

Adam balasy jaratylysynan dúnıeni jaqsy kórýge, aqyretti oıynan shyǵarýǵa beıim.[15] Adam balasynyń ólimdi jaqsy kórmeýiniń, odan shoshyp qashýynyń kóp sebepteri bar. Dúnıege ashkózdilik, aqyrettiń umytylyp ázirlik jasalynbaýy, máńgilik qalaýy, kúná men astamshylyq qarańǵylyǵynda aqıqat sáýlesin kóre almaý sekildi osyndaı jaǵdaılar ólimnen qashýǵa sebep bola alady.

Alla Elshisiniń (s.a.s.) bul jóninde eskertýi óte aýyr: «…(ǵapyldyqqa) batqan, kúlip-oınaǵan, qabirlerdi jáne topyraq astynda shirýdi umytqan qul ne degen baqytsyz! Azǵyndaǵan, shekten shyqqan, qaıdan kelgenin jáne qaıda baratynyn umytqan qul qandaı baqytsyz!..[16]

Keıbir adamdar ólimdi joq bolý dep uǵady. Ólimge barlyq nárseniń bitýi, joq bolý, ydyrap shashyrap ketý, topyraq bolý kózqarasymen qaraıdy jáne sondyqtan da onymen betpe-bet kelýdi múldem qalamaıdy. Áıtpese ólim ony kóńilden tanyp jaqsy kórgen jáne «Eı tynyshtyqqa qaýyshqan adam! Sen Odan rıza, ol da senen rıza bolyp Rabbyńa qaıt. (Tańdaýly) quldarymnyń arasyna qosyl jáne jannatyma kir!»[17] degen shaqyrýdy alǵan bir rýh úshin múldem joq bolý jáne joqtyq bolmaǵany sekildi, qabir de bir topyraqqa aınalý shuqyry emes. Ólimdi maǵynaly qylǵan ólimnen sońǵy aqyrettiń bar bolýy.

Uly Alla aqyret ómirine jáne ol jerdegi esepke ıman keltirip ómir súrip, Alla taǵalaǵa jaqyn bolyp ólgen múmindi «biraq (ólgen kisi Allaǵa) jaqyn bolǵandardan bolsa, oǵan jan tynyshtyǵy, jaqsy ryzyq jáne Naım jánnaty bar» [18] dep súıinshileıdi.

Adamzat qanshalyqty ólimdi jaqsy kórmese de, ólimdi qalamasa da keıbireýleri bastaryna kelgen  qıynshylyqtar sebepti bul ózgermeıtin ómirdiń bitýin tileý jaǵdaıyna barady. Bul jaǵdaıǵa túskenderge Alla elshisi (s.a.s.) mynadaı keńes beredi: «Eshbiriń basyna túsken aýyrtpalyqqa bola ózine ólim tilemesin. Eger odan basqa amaly qalmasa: «Ýa, Alla taǵalam! Eger men úshin ómir súrý qaıyrly bolsa, ǵumyr bere ǵór! Al, eger ólim qaıyrly bolsa, (amanat etken) janymdy alǵaısyń» – desin[19].

Alla elshisin (s.a.s.) ómirlerindegi eń mańyzdy úlgi retinde qabyldaǵan sahabalar onyń buıryqpen keńesterin  óte sezimtaldyqpen oryndaıtyn. Bulardan biri, alǵashqy musylmandardan bolǵan jáne múshirikterdiń sansyz zorlyq-zombylyqtaryna tap bolǵan, Paıǵambarymyzdyń (s.a.s.) janynda Bádir jáne Uhyd soǵystaryna qatysqan Habbab ıbn Arat edi.[20]

Habbab qaıtys bolardyń aldynda kóptegen  márte emdelse je jazyla almaǵan. Aýrýy shydap tura almaıtyndaı bolǵan. Kóńilin surap kelgen dostaryna, «Aýrýym sozylyp ketti. Alla elshisiniń (s.a.s.) «Ólimdi suramańdar» degenin estimegen bolǵanda, Allaǵa jalbarynyp, ólimdi suraıtyn edim» [21] degen, Habbab jan shydatpas aýrýyna  qaramastan Alla Elshisiniń (s.a.s.) keńesin oryndaýǵa tyrysqan. Osylaısha ımandy adamnyń janyn qıyp ózin óltirýdi  bir sheshim retinde kórýi múmkin emes jáne Alla taǵalaǵa qarsy keletin sózderdi de aıtpaý kerektigin  kórsetken.

Ólim – aqıqat, barlyǵyna bir kún tap keledi. Ólim úshin jas-kári, áıel-erkek, bala sekildi bir kezek týraly aıtý múmkin emes. Alla taǵalanyń belgilegen ajaly kelgende, árbir adam rýhyn Rabbysyna táslim etedi. Alla elshisi sahabalaryna bireýdiń ólim sátine kýá bolǵanda ne isteý kerektigi jóninde keńester bergen.

Paıǵambarymyz (s.a.s.) óletini belgili bolǵan kisilerge kálıma aıtqyzýdy, «Óleıin dep jatqandarǵa «La ılaha ıllalah sózin kóńiline salyńdar, «Sońǵy sózi «La ılaha ıllalah» degen jannatqa barady» hadısimen baılanysty sıpattaıdy jáne munyń mańyzyna ısharat jasaǵan. Alla elshisi «Iasın» súresi týraly, «Ony ólgenderińizdiń (ólim aýzynda jatqannyń) janynda oqyńyz» degeni aıtylady.

Ár ýaqytta jaqsylyq aıtýǵa keńes bergen Alla elshisi ólim aýzynda jatqan adamdardyń janynda da mindetti túrde jaqsy nárseler aıtylýy  kerektigin, sebebi aıtylǵandarǵa perishtelerdiń «amın» deıtinderin aıtady.[22]

Alla elshisiniń (s.a.s.) basqa eskertýi ólgen kisiniń kózderiniń jabylýymen baılanysty. «Ólgenderińizdiń janynda bolǵan kezde, (ólgende) kózin jabyńyz. Sebebi kóz rýhtyń artynan júredi…» degen. Paıǵambarymyzdyń bul keńesinen keıin ólgenderdiń kózderin jabý jáne jaǵyn baılaý ádet bolǵan.

Ólgen kisiniń qaıtyp keri kelmeıtini, bul aıyrylý álbette, sol adamdy súıgenderdi jáne jaqyndaryn muńǵa bóleıdi. Onsyz da meıirimdi adamnyń osyndaı jaǵdaıda qaıǵylanbaýy múmkin emes. Biraq ólim jaǵdaıynda qatty ketpeý, Alla taǵalany jáne taǵdyrdy kinálaý áreketterinen alys turý kerek.

Árbir týylǵan jan – sonymen birge ólimniń habarshysy. Tiriniń árbir tynys alýy – ajalǵa basqan qadamdary. Ólim keri qaıtpaıtyn ótkel sekildi. Ólim – shoshytsa da,  shyndyqty qabyldap, ár sát kózimizdiń aldynda bolatyn, kóńil-kúıimizdi qashyratyn jaǵdaıǵa daıyn bolý mańyzdy.

Mysaly – ishimizdegi ólimdi óltirý. Sol ýaqytta shoshynatyn nárse qalmaıdy. Jasaǵandarynyń esebin beretinine ıman keltirmegen adamnyń ómiri Alla taǵalanyń qalaǵan jolda júrýin oılaý múmkin emes jáne sondaı bir adam ólimge tap kelýdi esh qalamaıdy.

Buǵan kerisinshe, ár qadamynda o dúnıede Alla taǵalaǵa oıynda júretin, ár is-áreketinde o dúnıede esep berý sanasymen áreket jasaǵan adam úshin ólim – joq bolý emes, Alla elshisiniń (s.a.s.) sońǵy deminde Eń uly Dosqa barý tilegin aıtqanyndaı qaýyshýdyń, máńlilik ómirdiń  bastamasy.

 

Balǵabek  MYRZAEV

 

[1] Jýma,62/8.

[2] Nısa,4/78.

[3] Ál-ımran, 3/185; Ankebýt, 29/57; Ánbıa,21/35.

[4] Ýaqıǵa,56/60.

[5] Zúmer,39/30.

[6] Ánbıa,21/35.

[7] Álı-ımran, 3/185.

[8] ıbn Majá,zúhd, 31.

[9] Ábý Dáýit, jıhad, 162.

[10] Tırmızı,sıfatýl-kıam, 23.

[11] Nazıat,79/6-9.

[12] Nasaı, janaız, 3.

[13] Tırmızı,sıfatýl-kıam, 26.

[14] Ábý Dáýd, ádáb, 156,157; ıbn Maaj,zýhd, 13.

[15] Kıamet,75/20-21.

[16]Tırmızı,Sıfatýl-kıame,17.

[17] Fájr,89/27-30.

[18] Bakıa,56/88,89.

[19] Býharı,márda, 19.

[20] Ibn Asır,úsbýl-gabe, II,147.

[21]Tırmızı,sıfatýl-Kıame, 40.

[22] Mýslım, Janaız, 6.

 

Pіkіrler Kіrý