KIM ZIIaLY?

22 sáýіr 2024 1545 0
Оqý rejımi

Mundaı saýaldy el basshysy da ózine qoıýy yqtımal. Óıtkeni, zııalylyq bıik laýazymmen ólshenbeıdi. Tipti, osy saýaldy taýyq soıatyn jumysshy da, aıaqkıim jamaıtyn etikshi de ózine qoıýǵa qaqysy bar. Sebebi, zııalylyq adamnyń kásibimen baǵalanbaıdy. «Ǵylymnyń shyńyna shyqtym» degen akademık te osy saýalmen júzdespeı tura almaıdy. Nege deseńiz, zııalylyq tek bilimmen ǵana belgilenbeıdi. Keıde, bul saýaldy qaıyrshynyń da eske alýy ábden múmkin. Óıtkeni, zııalylyqty – kúnkóristiń kórsetkishi deý, ábestik. Aqshany shyr aınaldyrǵan dáýlet ıesiniń de zııalylyqtan jurdaı bolýy ǵajap emes…

Gáptiń bári – osynaý alýan túrli adamdarǵa bul saýaldy ózge emes, ózi qoıatyndyqtan da, oǵan «sen zııalysyń» dep te, «sen zııaly emessiń» dep te eshkim aıta almaıdy. Buǵan árkimniń óz ar-ojdany ǵana tóreshi.

Sonymen, zııaly kim? kim zııaly? Ony da árkim óziniń óresimen ólshemek. Pende ózgeniń basynan sekirgenimen, óz basynan sekire almaıdy. Másele, otbasyndaǵy eki-úsh balasyna ıe bola almaı otyryp esik kúzetshisi saıasatkerdi synap otyrady. Mınıstr sheneýnikterdi jınap alyp, jerden alyp, jerge salýdyń onsha qıyndyǵy joq, al sol dókeıdiń ózin egin jınaýshylardyń brıgadıri ete qoısa, ne isterin bilmeı sasatyny sózsiz.

Sonda... ózgeni synaý, óńgeni mineý – eń ońaıy, ózińdi synaý eń qıyny bolǵany ǵoı. Olaı bolǵanda, zııalylyǵyńdy bilý úshin ózińdi-óziń synaý shart eken. Osyǵan kelissek qana zııalylyqty teksererlik suraqtardy tabý qıyn emes.

Zııalylyqtyń tórt tuǵyry ıakı tórt ólshem.

Eń áýeli, óz ana tilińdi bilesiń be? Bilip qana qoımaı, óz ana tilińde kúlesiń be? Osy tilde muń keship, osy tilde tús kóresiń be? Iakı, kúlli adamı bolmysyń osy tilde somdalǵan bolsyn!

Ekinshi, ana tilin bilgen adam, sol til arqyly týǵan halqynyń arǵy-bergi tarıhy men óz ata-tegin bilmeı turmaıdy.

Úshinshi, tarıhy men tegin bilgen kisi - óz jurtynyń ozyq dástúr-saltyn, ónegeli óneri men qymbat qundylyqtaryn boıyna sińiredi.

Tórtinshi, tilin, tarıhyn, dástúr-saltyn, tól mádenıetin bilgen adam oqý-bilimge qushtar bolyp, sanasy ashyq, oıy tereń, aqyly alǵyr bolǵandyqtan, kásibı bilimniń shyńyna jetpeı qoımaıdy. Olardy «kásibı maman» dep ataıdy.

... Kásibı biliktilikke maman-ǵaryshkerden isker daıashy, ne bolmasa yspar sypyrýshyǵa deıingi aralyqtaǵylar túgel kiredi. Iskerlik dárejemen emes, sheberlikpen baǵalanady. Keıde bilimsiz mınıstrden góri bilikti júrgizýshiniń eldiń yqylasyna bólenetini sodan.

... Osy tórt ólshemdi zııalylyq tuǵyrynyń tórttaǵany dese de bolady: biri kem bolsa, aqsaıdy. Ekeýi joq bolsa – qulaıdy. Úsheýi bolmasa – ornynan turmaıdy.

Iaǵnı, zııaly adam syn saǵatta da, jaı saǵatta da halqyn satpaıdy. Ultyn shyn súıý – elbasyna da, etikshige de ortaq qasıet bolsa, munyń ekeýi de – zııaly. Zııalylyqtyń jalań bilimmen de, paıdasyz laýazymmen de ólshenbeıtini sodan. Zııalylyqqa jetken elbasy qara basynyń qamyn umytyp, halqy úshin kúńirenedi, zııaly etikshi óz otbasynyń tirshiligi úshin nege de kúıedi. Óıtkeni, bireýi úlken Otannyń ıesi bolsa, bireýi kishi Otannyń ıesi. Úlken otan men kishi otannyń ıeleri zııalylyqqa qatar jetkende Eldik ornaıdy, eldik ornaǵan jerde Otan degen ortaq namystyń týy jelbireıdi. Ondaı elde otaǵasy otbasynyń ár múshesiniń tilin, dástúrin, dilin tárbıeleýdi basty mindetim dep túsinse, elbasy ár otbasynyń osylaı bolýyna áleýmettik jaǵdaı jasaýdy ózimniń basty maqsatym dep, bilmek. Bul eń qarapaıym, eń tabıǵı ólshem ǵana.

Iá, endi árkim osy tórt ólshemniń aldynda jaýap berip kórsin! 

Zııalylyqtyń kemeldenýi

Kemeldik pen kemeldený degen ne? Ózin-ózi tolyq taný, ózin-ózi tanýǵa úzdiksiz umtylý. Ózin taný degen ne? Árkim óz týmysyna, óz shama-sharqyna kóz jetkizý degen sóz. Munyń sharttary tómengideı:

Birinshi, el basqarýshylar ıakı ákimder halqyna bıikten nemquraılyqpen emes, ishine enip janashyrlyqpen kóz salady. Eldiń turmysyn baıdyń emes, jarlynyń sanymen baǵalaıdy.

Ekinshi, maqtansúıgish emes. Maqtaýshyny dos, synaýshyny jaý demeıdi. Óz minin bilgen - áýlıe.

Úshinshi, dańqqumarlyǵy joq. Ózin-ózi jarnamalaýdy ar kóredi. Dilgir máseleniń tóbesine shyǵyp alyp, óziniń atyn shyǵarýdy aqymaqtyq sanaıdy. Búkil isi – rııasyz. 

Tórtinshi, ataqqumarlyqtan ada. Akademıkti – arman, Halyq jazýshysyn maqtan etpeıdi. Ondaıdyń qaǵaz táj, jalǵan jańǵyryq ekenin biledi.

Besinshi, syılyqqumarlyqtan saý. Memlekettik marapattan aty syzylǵanda júrek talmasy ustap, azapty kúıge túsýdi qorlyq sanaıdy.

Altynshy, mansapqorlyqtan alys. Laýazymǵa jetýdi dosyna jetistik, dushpanyna qysastyq etip kórsetýdi topastyq dep biledi. Laýazym – halyqqa qyzmet kórsetý quraly ǵana.

Jetinshi, óz otbasyna qamqor, bireýi aýyrsa janyn alyp júgiredi, sharshasa kómek qolyn sozady. Otbasy – janynyń jartysy.

Segizinshi, týǵan-týystaryna baýyrmal. Olarǵa tek, paıdam tısin, zııanym bolmasyn degen nıette júredi. Týysshyldyq – basqa halyqtan bólek eldigimizdiń bir eren belgisi.

Toǵyzynshy, kemshilik kezikse sózben emes, ispen túzegish. «Aýzymen egin orǵannyń beli aýyrmaıdy» degendi biledi.

Onynshy, topshyl emes, kópshil. Ár múddeni, azdyń emes, kóptiń kózimen qaraıdy.

On birinshi, sóılegish emes, tyńdaǵysh. Iakı, sózimen emes, isimen úlgi.

On ekinshi, ózgeniń emes, óz minin izdegish.

On úshinshi, ózgeniń syrtynan dattamaıdy, ózin-ózi maqtamaıdy.

On tórtinshi, bilim men ónerin jetildirýden sharshamaıdy. Óz shamasyn bilimsizdermen emes, bilimdi-danalarmen ólsheıdi.

On besinshi, artyq dáýletin toıshyldyqqa emes, kemshin-miskinderge arnaıdy.

On altynshy, qumarlyqtyń bárinen qashyq júredi. Araqty – haram dep, nasybaı-temekini – nastyq dep, ondaıdan boıyn aýlaq ustaıdy.

On jetinshi, tán saýlyǵy úshin eń jaqsy úlgini ustanady.

On segizinshi, adamdardy laýazym, baılyǵymen emes, adamshylyǵymen baǵalaıdy.

On toǵyzynshy, ózin ózgelerden joǵary da, tómen de emes teń ustaıdy. Iakı, tákapparlyq pen bısharalyqty min sanaıdy.

«Osy kisilik qasıetter meniń boıymda bar ma? Bar bolsa, qanshasy bar, qanshasy joq?»

Osy saýaldardyń jaýaby sizdiń boıyńyzdan tolyq tabylsa, onda Abaı hakim aıtqandaı «tolyq adamsyz», Shákárim eskertkendeı «kemel kisisiz», Máshhúr Júsip bilgendeı «kámil musylmansyz», zamanymyzdyń ǵulamasy Aqjan Mashanı jazǵandaı «dana babalar amanatyn jalǵaǵan ardagersiz».

Osynyń bári túgendelgen tulǵa bolsa, ol jalpaq jurtty ádildikpen basqarýǵa laıyq ákim bolar edi. Eń az degende, osy qasıetterdiń úshten biri bolǵanda, óz otbasyna ózi ıe, azamat degen atqa saı bolmaq.

Ondaı bıikke jetýdiń qandaı joly, qandaı amaly bar? Osy adamshylyq qasıettiń báriniń túp-tamyry ımandylyqtan bastaý alatynyn baıqaımyz. Uly Jaratýshynyń barlyǵy men daralyǵyna sengen, pánı dúnıeniń ótip, máńgi dúnıede Uly soty bolatynyna júregimen ılanǵan adam osy qasıetterdi boıyna darytýǵa umtylmaı qoımaıdy. Maqtan úshin emes, kúlli ǵalam men ózin jaratqan Qudiret ıesiniń razylyǵyn alý úshin. Olaı bolǵanda, zııalylyq degenimiz – kemel zııalylyq pen azamattyq zııalylyqtyń arasyn qamtıtyn úlken rýhanı ólshem eken.

Imandylyqqa jetpeı, shyn adamshylyq qasıetke jetý qıyn. Adamshylyq qasıetke jetpese, ulttyq sananyń jetilýi ekitalaı.

Zııalylyqtyń túp-tamyry – ımandylyq bolsa, tuǵyry – ulttyq sana, tiregi – adamdyq qasıetter. Birinsiz biri joq ıakı birinsiz biri kem.

Mysaly, Qudaısyz akademık bıik ataq jolynda ana tilin satýy, ana tilin bilmeıtin «belgili bilgir» el-jurtyn balaǵattaýy bek, múmkin. Osylaı desek, kemel zııaly eli úshin, shyn zııaly otbasy úshin janym qurban demek. Árbir azamaty osyndaı bolǵan el de ósken órkendi el bolmaı qoımaıdy. 

 

  Abaı MAÝQARAULY

Pіkіrler Kіrý