KEREMET AITYLǴAN EKEN!

04 maýsym 2024 1374 0
Оqý rejımi

Júreginde ımany bar, aýzynda kəlımasy bar jan bolǵyń kelse:

-Qazirgi zamanda adamnyń qandaı ekenin bilý ýshin qolyna aqsha men bılik berý kerek.

-Eshqashan bıik shyńǵa shyqtym dep asyp tasýdyń keregi joq, aıaǵyń sál taıyp ketse jerden tabylasyń.

-Kimniń kim ekenin basyńa is túskende bilesiń.

-Eshqashan eshkimnen kek alma, jáı ǵana keshire sal. Alla Ózi biledi oǵan qandaı jaza bererin.

-Qıyndyqtar - ótken ómirińniń jazasy emes, jarqyn bolashaǵyńa berilgen synaq.

-Kóp adamdardyń betinde - kórinbeıtin maska bar.

-Adamdy kedeılik nemese baılyq qurtpaıdy, kórealmaýshylyq pen qyzǵanshaqtyq qurtady.

-Ózgeni tómendetkennen óziń bıik bop qalmaısyń.

-Janyń aýyryp tursa da, kúlimde. Seniń jaǵdaıyńdy ózińnen basqa eshkim túsinbeıdi.

-Adamnyń sáttilike jetýin onyń qansha jetistikke jetkenimen emes, onyń osy jolda qansha qıynshylyqtan ótkenine qarap baǵalaý kerek!

-"Adamdar ne oılaıdy?" degen suraq eń sońǵy orynda turýy kerek. Bárine báribir. Ómir — seniki ǵoı.

-Ózin ózgeden joǵary qoıǵan adamdardy taǵdyrdyń ózi tómenge túsiredi.

-Baǵyń janyp, tasyń órge domalasa, arzanqol dostar men dushpandaryń kóbeıedi

-Eshqashan aqtalma. Dostaryń aqtalýyńdy talap etpeıdi. Dushpandaryń báribir senbeıdi.

-Ýaqyttyń qadirin ólim túsindiredi, Ómirdiń qadirin kóriń túsindiredi. Sezimniń qadirin senim túsindiredi. Sózinńiń qadirin bilim túsindiredi. Bardyń qadirin joǵyń túsindiredi. Baqtyń qadirin soryń túsindiredi

-Jaqyndaryńyzǵa aıtqan aýyr sózderińiz olardyń júregine shegedeı qaǵylatynyn bilińiz. Ol shegeni keshirim surap alyp tastasańyz da, ornynda oıyq qalady. Sondyqtan shyn jaqsy kóretin adamdarǵa kóńiline tıetin sózder aıtpańyz.

-Ómirdiń qıyndyǵyn kóp kórgen - kóp nársege qol jetkizedi.

Ómirdiń ashysyn kóp tatqan adam - táttiniń qadirin biledi.

Ómirde kóz jasy kóp tógilgen adam - shynaıy kúle alady.

ÓMIR - eń úlken ustaz.

-Eger Qudaı basyńa qıynshylyq berse - seniń jeńe alatynyńa sengeni.

-Bireýdi ósektemes buryn, onyń kıgen aıaq-kıimiń kıip, onyń júrgen jolymen júr. Onyń joldaǵy shalynǵan ár tasyna shalyn. Onyń bar aýyrtpalyǵyn sezin. Sondan keıin ol týraly ósek aıt.

-Men álemdegi eń keremet ananyń perzentimin

"Ana" – árbir adamnyń jaryq dúnıedegi eń jaqyny, janashyry, qadirlisi, qamqorshysy aq sútin berip aıalaǵan janyn da aıamaǵan ardaqtysy.

-Eger sizdi ósektese, qamyqpańyz. Bilińiz - qurttar tek dámdi jemisterge jabysady!

-Nelikten jylaǵan kezde, adam jeńildep qalady?! Sebebi kóz jastarmen birge qaıǵy, ókpe men renish shyǵyp ketedi.

Renish ketedi, ashý basylady. Biraq kóńiliń eshqashan baıaǵydaı bolmaıdy.

-Aýyzdan shyqqan árbir sózge ıe bol.Ol sóz - bireýdiń keýdesin teser oq bolsa, endi bireýge jan-jarasyn emdeıtin shıpa bolady.

Adamnyń sanasy qanshalyqty tómen bolsa, ol murnyn sonshalyqty aspanǵa shúıiredi.

-Ulyń bolsa urynyń ústinen kúlme!

Qyzyń bolsa jezóksheniń ústinen kúlme!

Kedeıge kúlme, saqaýǵa saýal berip, kúlip jaýap kútpe! Kereńdi kereń deme, jyndyǵa tas atpa, qaıtymy bolady, kúnáǵa batpa!

Jylap júrgen beısharaǵa kúlme, aldyńnan kelýi ǵajap emes.

-Shyn nıetpen jaqsylyq jasa, qaıtymyn kútpe!

Bireýdiń kıimine qarap óz baǵańdy kóterme, múmkin onyń jan dúnıesi baǵaly shyǵar!

Seni jaratqan Alla ony da jaratqanyn esińnen shyǵarma!

Eshkim eshkimnen artyq emes!

Bireýden jábir kórgen jannyń duǵasyn Alla qabyl etedi!

Eshkimge tilińmen de, is-áreketińmen de zııanyńdy tıgizbe!

+Shyndyǵynda keremet aıtylǵan eken.Eger unap jatsa jaqsy kóretin, óziń jaqsylyq oılaıtyn adamdarmen bólise otyryńyzdar.

 

Pіkіrler Kіrý