«Káhf» súresiniń 10 qupııasy

Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.) «Káhf» súresin («Úńgir») nelikten ár juma saıyn oqýdy nasıhattady dep oıladyńyz ba?! «Úńgir» súresiniń qupııasy nede jatyr?

Bul súrede birneshe oqıǵalar syry kórinis tabady. Atalmysh súreniń qupııasyna oı júgirte otyryp, aıtylmysh qupııadan qandaı sabaq alatyndyǵymyzdy qarastyraıyq.

1. Úńgirdegi adamdar

Bul – qudaısyzdar qaýymyndaǵy Allaǵa senetin jas jigitter jaıynda. Olar Allaǵa senetin adamdar bolǵandyqtan, sol qaladaǵy ımansyzdardyń zulymdyǵynan dinderin saqtaý maqsatynda Allanyń razylyǵy úshin qashyp shyǵyp, úńgirdi panalaıdy. Alla jastarǵa raqymyn tógip, olardy úńgirde kúnniń sáýlesinen jasyrady. Uly Jaratýshyǵa senim bildirgen ımandy jastar 300 jyl ótkennen soń ǵana uıqydan oıanyp, dinsizder turǵan óz qalasyna qaıta oralady.

Osydan alynatyn sabaq: bizdiń ımanymyz synaqtar arqyly synǵa túsedi.

2. Eki baqshanyń ıesi

Atalmysh oqıǵada Alla Taǵala eki tamasha baqsha syılap, nyǵmetke bólegen adam jaıynda órbigen. Osynshama ıgilikke bólense de, ol adam Uly Jaratýshyǵa alǵys aıtyp, shúkirshilik etýdiń ornyna, ólimnen keıingi suraqqa tartylýdyń, eseptiń barlyǵyna shúbá keltirip, Jaratýshyǵa qarsylyq bildiredi. Munyń jazasy retinde Allanyń ámirimen shúkirsiz pendeniń baqshasy tas-talqan bolady. Ol adam artynan ókinishke urynady, degenmen, onyń ókinishi eshqandaı paıda ákelmeıdi.

Osydan alynatyn sabaq: adamdar baılyqpen de synalady.

3. Musa (ǵ.s.) men Qydyrdyń (ǵ.s.) oqıǵasy

Birde Musa paıǵambardan «Jerdegi adamdardyń ishindegi eń bilimdisi kim?» dep suraǵanda, ol ózin álemdegi ómir súrip jatqan eń bilimdi paıǵambarmyn dep sanaıdy. Alla Taǵala oǵan Musadan (ǵ.s.) da artyq bilimge ıe basqa bir adamnyń (Qydyrdyń) bar ekendigin habarlady. Musa paıǵambar (ǵ.s.) Alla meńzegen adamdy kórip, onymen tanysý úshin saparǵa attanady. Jaı adamdar syrt kózge baıqaı bermeıtin ári nashar dep sanaıtyn keıbir isterde Allanyń hıkmetiniń jasyryn jatqandyǵyna kózin jetkizedi.

Budan alynatyn sabaq: adamdar bilim arqyly synalady.

4. Zulqarnaıynnyń oqıǵasy

Uly Alla Taǵala bilim men bılik bergen áıgili patshanyń oqıǵasy týraly baıandaıdy. Ol kúlli álemdi saıahattap, adamdarǵa kómektesedi, qoǵamda aqıqat men meıirimdiliktiń taralýyna kúshin salady. Zulqarnaıyn Iajýj ben Majýjdyń tutqynynan adamdardy qorǵap, bóget jasaıdy, berik qorǵan ornatady. Zulqarnaıyn myzǵymas qorǵandy tipti olardyń tilin de túsinbeıtin adamdarmen birlese otyryp jasady.

Budan alynatyn sabaq: adamdar bılikpen de synalady.

Súreniń ortasynda Alla Ibilisti mysalǵa keltirip, bul synaqty kimniń qalaı qabyldaıtynyn kórsetedi. (Muhammed s.ǵ.s.) sol ýaqytta perishtelerge: «Adamǵa sájde qylyńdar!» degen edik. Ibilisten basqa búkil perishteler sájde qylǵan edi. Jynnan bolǵan ol, Rabbynyń ámirinen bas tartty. Sonda da Menen ózge ony jáne urpaqtaryn dos etip, alasyńdar ma? Olar bolsa, senderge dushpan. Zalymdar úshin nendeı jaman ózgeris!»[1]

Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) kóptegen hadısterinde: «Kimde-kim «Káhf» súresiniń aıatyn oqıtyn nemese jattap alatyn bolsa, Dájjáldan qorǵalynady», – delingen. Ábý Dárda (r.a) jetkizgen Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) hadısinde bylaı baıandalǵan: «Eger kimde-kim «Káhf» súresiniń alǵashqy 10 aıatyn jattap alsa, Dájjáldan qorǵalynady». Al, Mýslımniń jetkizgen basqa rıýaıatynda sońǵy 10 aıaty jaıly aıtylǵan. Barlyǵyn Alla bilýshi!

Endi «Káhf» súresi men Dájjáldyń ózara baılanysyn qarastyraıyq. Dájjál Qııamet kúnine deıin paıda bolyp, adamdardy 4 túrli synǵa alady:

a) Dájjál adamdardy Allaǵa emes ózine tabynýǵa shaqyrady. Bul – ımannyń synǵa túsýi.

b) Ol orasan zor bılikke ıeger bolady: tipti jańbyrdy da toqtata alady ári ony jaýdyra alý múmkindigine de ıe. Dájjál kópshilikti óziniń baılyǵymen qyzyqtyrady. Bul – baılyqpen synalý.

v) Ol adamdardy ózindegi jańa bilimmen eliktiredi. Bul – bilimmen synalý.

g) Dájjál búkil jer áleminde ulanǵaıyr aımaqty basqarý bıligin qolyna alady. Bul – bılikpen synalý. Biz osy synaqtardy qalaı jeńemiz?!

Sondyqtan bul súrede óte mańyzdy belgiler bar. Dájjál ony únemi oqyp, oılanatyn adamdy adastyra almaıdy. Alla aıtylmysh súrede osy aıtylǵan syndardy qalaı jeńý qajettiligin de túsindirgen.

5. Týra joldaǵy, izgi jandardyń aınalasynda bolý

«(Muhammed s.ǵ.s.) tańerteń, keshke Rabbylaryna, Onyń dıdaryn izdep, jalbarynǵandarmen birge óziń de sabyr et. Dúnıe tirshiliginiń sánin qalap kózińdi basqaǵa aýdarma. Sondaı-aq biz, júregin, bizdi eske alýdan kápersizdengen, áýesine ergen jáne isi shekten asqan bireýlerge baǵynba»[2].

6. Bul álem týraly shyndyqty bilý

«(Muhammed s.ǵ.s.) olarǵa dúnıe tirliginen mysal ber: (Dúnıe tirligi) kókten biz jaýdyrǵan jańbyr arqyly jerdiń ósimdikteri bir-birine aralasyp, qulpyryp, odan qurǵaq úgindige aınalyp, ony jelder ushyryp ketken tárizdi. Sondaı-aq, Alla, ár nárseden ústem kúsh ıesi»[3].

7. Kishipeıil bolý

(Musa ǵ.s.): «Alla qalasa, meni sabyrly tabarsyń. Sondaı-aq saǵan eshbir iste qarsy kelmeımin», – dedi[4].

8. Shynaıy bolý

«Shynynda, men de sender sııaqty adammyn. Maǵan Táńirleriń bir-aq Táńir ekendigi ýahı etilýde. Sondaı-aq, kim Rabbyna jolyǵýdy úmit etse, sonda túzý is istep, Rabbyna istegen qulshylyǵynda, Oǵan eshkimdi ortaq etpesin», – de[5].

9. Allaǵa ǵana bet burý

«Rabbyńnyń Kitabynan saǵan ýahı etilgendi oqy. Onyń sózderin eshbir aýystyrýshy joq. Ári Odan ózge panalaıtyn oryn da taba almaısyń»[6].

10. Aldaǵy kúndi eske alý, aqyrǵy kúnge daıyndyq

«Qııamet kúni, taýlardy júrgizemiz de jerdi jap-jazyq kóresiń. Jáne de adam balasyn olardan eshkimdi tastamaı jınaımyz. Olar, Rabbyńnyń quzyryna qatarlanyp keltiriledi. Olarǵa: «Bastapqyda jaratqanymyz tárizde keldińder, tipti senderge bir ýádeli merzim belgilemedik dep, oıladyńdar» (delinedi). Amal dápteri aldaryna qoıylady. Sonda kúnákarlardyń odan qoryqqanyn kóresiń. Olar: «Apyrym-aı! Bizge nendeı ókinish! Myna kitapta kishkeneni de, úlkendi de tastamaı-aq túgendepti»,- deıdi. Sondaı-aq, olar istegenderin daıyn túrde tabady. Rabbyń eshkimge ádiletsizdik qylmaıdy»[7].

Endeshe, Alla Elshisi (s.ǵ.s.) baıandaǵan «Káhf» súresiniń biz bilmeıtin hıkmetteri tym tereńde jatyr eken. Sondyqtan árbir juma kúni bul súrege nemquraıly qaramaı,  júregimizdi ashyp, aıattardy kóńilimizge toqyp, Allanyń razylyǵy úshin oqysaq, ımanymyz kemeldene túsetini aqıqat.