Islamdaǵy «ǵylym» termıni jáne ǵylym úırenýdiń mańyzy

18 maýsym 2021 7907 0
Оqý rejımi

Arab tilinde bilý maǵynasyna keletin «ǵylym» sózi kóbinese bilim, maǵlumat degen maǵynalarǵa keledi. Bir nárseni naqty úırenip senýdi ǵylym deımiz. Bilimsizdiktiń, nadandyqtyń antonımi bolyp tabylatyn «ǵylym» sózinen ǵalym, maǵlumat, muǵalim jáne taǵy basqa sózder shyqqan[1]. Islam ǵalymdary ǵylymdy «Kisiniń aqyl jáne sana sezimine syıymdy maǵlumat» dep túsindiredi. «Ǵylym bir nárseniń óz keıpinde tanylýy».

Ǵylym ekige bólinedi, birinshisi – «Qadım ǵylymy (O bastan bar bolǵan ǵylym)». Ekinshisi – keıinnen berilgen «Hadıs ǵylymy». Qadım ǵylymy – Alla Taǵalanyń zaty jáne sıpatyna baılanysty ǵylym. Ol jaratylǵandardyń ǵylymyna uqsamaıdy. Tek qana Alla Taǵalaǵa tolyq maǵynada Alım dep aıta alamyz. Ótkeni tek qana Jaratýshymyz barlyq nárseni tolyq bilýshi. Hadıs ǵylymy – Jaratylǵandardyń ǵylymy, ıaǵnı Alla Taǵalanyń jaratqandaryna bergen ǵylymy. Ol ekige bólinedi.

Birinshi – «Qajetti ǵylym». Ol adamnyń izdenip úırenýi qajet etpeıtin, ózdiginen paıda bolatyn ǵylym. Mysaly, náresteniń anasyn emýi, júrýi, jep-ishýi, sóılep-kúlýi, neniń úlken, neniń kishkentaı ekendigin, neniń jumsaq, neniń qatty ekendigin bilýi sııaqty.

Ekinshisi – «Nazarı jáne Istıdlálı» ǵylym. Nazar – sózdikte qaraý, kórý, oılaný, zertteý nátıjesinde sheshim berý degen maǵynaǵa keledi[2]. Istıdlál bolsa dálelge súıený, dálelder keltirý degen maǵynada. Nazarı jáne Istıdlálı ǵylym adamdardyń qalaýymen ıaǵnı qaraý, kórý, oılaný nátıjesinde saǵattar, kúnder tipti jyldar boıy izdenip dáleldeýi arqyly paıda bolǵan bilimi. Mundaı bilimge qul, qalaý jáne izdený arqyly jetetindigi úshin biz oǵan Iqtısadı (eńbek arqyly qol jetkizilgen) ǵylym dep ataımyz. Alla Taǵala Quran kárimde «Zúmár» súresiniń toǵyzynshy aıatynda «Bilgender men bilmegender teń bola ma?» – deıdi. Taǵy bir aıatta «Senderden ıman keltirgenderdiń, ǵylym bergenderdiń dárejelerin kóteredi», – delingen. Paıǵambarymyz da bilim úırenýdiń musylmandar úshin óte mańyzdy paryz ekenin kórsete otyryp, bylaı deıdi: «Kimde-kim bilim izdeý jolyna tússe Alla Taǵala oǵan jánnatqa barý jolyn jeńildetedi. Perishteler ǵylym izdeýshiniń talabyna razy bolyp, onyń aıaǵynyń astyna qanattaryn jaıady. Shyn máninde, ǵalymǵa kóktegiler jáne jerdegiler, tipti sýdaǵy balyqtarǵa deıin jarylqaý tileıdi».

Adamdy azǵyryp týra joldan taıdyrýshy ázázil shaıtan úshin de sharıǵatty jetik meńgergen ǵalym, bilimi shamaly qatardaǵy qarapaıym myń musylmannan áldeqaıda qorqynyshty eken. Dinimizdi neǵurlym bilip tanı túsken saıyn azǵyrýshydan alystap, taqýalyqqa jaqyndaı túsemiz. Hadıste: «Bir faqıh (Sharıǵatty jetik meńgergen ǵalym) shaıtanǵa myń qarapaıym musylmannan qorqynyshtyraq» delinedi. Dinı ǵulamalyq Alla Taǵalanyń súıikti pendesine ǵana násip bolmaq. Sol násipten úmit etýshi árbir musylmanǵa qoıylar talap: «Kimde-kim bilimdi úırense, Rabbysynyń razylyǵyna laıyqty bolýy úshin úırenýi tıis. Al, kerisinshe, tek qana dúnıeni ıelený, baılyq, mansap úshin úırengen bolsa, ol pende qııamet kúni jánnattyń ózi turmaq ıisin de sezbeıdi», «Ilim úırený – musylman erkek pen  áıelge paryz»[3].

Dinimizdiń osy ámirlerine sáıkes atalarymyz bilimge asa mán berip, ilim adamdaryna qurmetpen bas ıgen. Túrik bıleýshisi Iavýz Sultan Sálim Mysyrdan qaıtyp kele jatqan kezinde janynda ataqty din ǵalymy Ibn Kemalmen birge balshyqty jerden ótip bara jatady. Ibn Kemaldyń astyndaǵy attyń aıaǵynan shashyraǵan balshyq Iavýzdyń kıimderin lastap, Ibn Kemal qysylyp uıalady. Ustazdyń qysylyp, qymtyrylǵanyn kórgen Iavýz Sultan Sálim: «Qysylma, ustazym! Ǵalymnyń atynyń aıaǵynan shashyraǵan balshyq – biz úshin sándi áshekeı. Bul kóılek osy balshyǵymen saqtalyp, ólgende tabytymnyń ústine qoıylsyn» dep ósıet aıtyp, ǵalymdarǵa degen qurmettiń úlgisin kórsete bilgen[4].

Haziret Alı (r.a.) Kúmeıilge: «Ǵylym – baılyqtan qaıyrly. Óıtkeni maldy sen qorǵaısyń, al ǵylym bolsa seni qorǵaıdy. Ǵylym baǵyndyrýshy, baılyq baǵynýshy. Baılyq, berseń azaıady, bilim, berseń kóbeıedi» degen eken.

«Bir ǵalymnyń dárejesi aýzy berik bolsa da soǵysqa qatysyp, túnin ǵıbadat etýmen ótkizgen mýjahıd quldan joǵary». «Bir ǵalymnyń óliminen keıin Islam áleminde qańyrap qalǵan bos oryn, sol sııaqty ǵalym ósip jetilmegenshe tolyqtyrylmaıdy».

Ábýl Ásýad: «Ǵylymnan baǵaly nárse bolmaıdy. Óıtkeni sultandar adamdarǵa basshy, al ǵalymdar sultandarǵa basshy» – deıdi.

Fáthı Mýsyly: «Ǵylym jáne hıkmetten (Alla Taǵalanyń súıikti quldaryna beretin ǵylymy) maqurym júrek iship-jeı almaıtyn aýrý sııaqty, ólimge dýshar boldy degen sóz óte oryndy. Óıtkeni deneni jep-ishý arqyly saqtaımyz, al júrektiń asy – ǵylym jáne hıkmet. Júrek osy ekeýimen ómir súredi. Ǵylymsyz júrek ólimge jaqyn» degen.

Hasan Basrı: «Ǵalymdardyń qalamy sheıitterdiń qanymen tarazyǵa tartylady jáne aýyr basady».

Ibn Masǵud (r.a.) «Ǵylym joq bolmastan aldyn oqyńdar. Ǵylymnyń joǵalýy ǵalymdardyń ólimimen bolady. Janym qolynda bolǵan Allanyń atymen ant etemin, Alla razylyǵy úshin ólgen sheıitter ǵalymdarǵa berilgen joǵarǵy dárejelerdi kórgende, ǵalym bolý úshin dúnıege qaıta kelýdi tileıdi» deıdi.

Ibn Abbas (r.a.): «Men úshin túnniń az da bolsa bóligin ǵylym úırenýmen ótkizý túni boıy ǵıbadat etýden joǵary» deıdi.

Hasan Basrı «Baqara» súresiniń 201-aıatyndaǵy: «Ýa, Rabbymyz! Bizge bul dúnıede jaqsylyq ber jáne aqyrette jaqsylyq ber» degen aıatta bul dúnıedegi jaqsylyq bizge ǵylym jáne ǵıbadat, al aqyrettegi jaqsylyq jánnatqa kirgiz degen maǵynada aıtylǵan duǵa» deıdi.

Zúbáır ıbn Ábý Bákir: «Ákem Irakta júrgendegi hatynda maǵan bylaı dep jazdy: «Oqy, óıtkeni ǵylym – joqshylyǵyńda baılyq, baılyǵyńda sán bolar».

Haziret Luqman (ǵ.s.) ulyna bergen nasıhatynda bylaı degen: «Ulym! Ǵalymdardyń májilisine qatys. Kóktem jańbyrymen jerdi kógertetin Alla hıkmet nurymen musylmandardyń júregin toltyrady». «Ǵalymnyń ólimine teńizde balyqtar, kókte qustarǵa sheıin ár jaratylys joqtap jylaıdy» delingen de sóz bar.

Iahıa ıbn Mýaz (r.a.): «Ǵalymdar musylman úmbetine áke-sheshelerinen de meıirimdi. Óıtkeni áke-shesheleri olardy dúnıedegi ottan qorǵaıdy, al ǵalymdar aqyrettegi ottan qorǵaıdy».

Hasan Basrı: «Ǵalymdar bolmasa, adamdardyń basqa jan ıelerinen aıyrmashylyǵy bolmas edi. Óıtkeni olardyń oqytýymen adamdar adamdyq dárejege jetken» deıdi[5].

Baqytjan Ótkelbaev

 


[1] Durak Pýsmaz, Islam Ansıklopedısı, Ilım. M. HIII t. Stambýl 2000.
[2] Ibn Manzýr, Ábýl Fazl Jamalýddın Mýhammed ıbn Mýkarram, Lısanýl-Arab, «Tahqıqýl-Taras» baspasy, Baırýt/Lýbnan 1993, 66 b.
[3] Náýáýı Ábý Zákárııa Iahıa bın Sháráf, Rııazý-s Salıhın, aýdarma jáne túsinikteme: (Iashar Kandemır, Ismaıl Lıýtfı Chakan, Rashıt Kúchúk), I-VIII, Stambýl 1997.
[4] Ǵusman Keskiuly, Sııar – Nábı, 227 b.
[5] Býharı, Saým, 13 b. Múslım, Sııam, 98 b.

 

Pіkіrler Kіrý