Islam tarıhyndaǵy alǵashqy azan

28 qazan 2019 10511 0
Оqý rejımi

«Azan» sózi arab tilinen tikeleı aýdarǵanda – «habar berý», «bildirý» degendi bildiredi. Al termındik maǵynasy paryz namazdarynyń ýaqyttaryn bildirý úshin aıtylatyn sózderdiń jıyntyǵy. Jalpy Islam tarıhynda alǵashqy azandy Medıne qalasynda haziret Bilál aıtqan.

Mekkede júrgende, musylmandar ǵıbadattaryn jarııa túrde oryndaı almaı, namazdaryn jasyryn túrde, eshkimge kórinbeı ǵana oqıtyn edi. Osyǵan baılanysty ol kezde halyqqa jar salyp, ashyqtan-ashyq namazǵa shaqyrý oıǵa da kirip shyqpaıtyn nárse edi. Al, Hıjretten keıin, ıaǵnı, musylmandar Mádınaǵa kóshkennen keıin jaǵdaı kúrt ózgerdi. Budan bylaı halyqta dinı bostandyq bar edi. Musylmandar esh qysylmastan ǵıbadat-qulshylyqtaryn jasaı alatyn boldy. Burynǵydaı kápirlerdiń zorlyq-zombylyqtarynan qutylyp, jandary jaı taba bastaǵan edi.

Kópshiliktiń kúshimen Paıǵambar meshiti de turǵyzylyp qoıǵan edi. Alaıda namaz ýaqyty kirgende halyqty meshitke jınaıtyndaı bir shaqyrý túri áli belgilenbegen bolatyn. Musylmandardyń bir bóligi meshitke erte kelip, namaz ýaqytynyń kirýin kútip otyramyz dep, basqa isteri bitpeı qalyp júrdi. Endi bireýleri namazǵa keshigip, qapyda qalyp júrdi.

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir kúni sahabalaryn jınap, namazǵa shaqyrý túrin belgileý úshin májilis qurady. Keıbir sahabalar hrıstıandar sııaqty qońyraý shalýdy usynsa, endi bireýler evreıler tárizdi syrnaı tartýdy alǵa tartty. Tipti, otqa tabynatyn májýsıler qusap, namaz ýaqyty kirgende ot jaǵýdy eske alǵandar da boldy. Biraq Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bulardyń eshqaısysyn qabyldamady.

Osy tusta haziret Omardyń (r.a.) utymdy usynysy qabyldanyp, halyqty namazǵa shaqyrý úshin arnaıy bir adam taǵaıyndalatyn boldy. Bul jaýapty mindet Bilál ıbn Rabah (r.a.) esimdi sahabaǵa júkteledi.

Osydan kóp uzamaı-aq Abdýllah bın Záıd (r.a.) atty sahaba bir tús kóredi. Túsinde oǵan azannyń dál qazirgi túri úıretilip jatyr eken.Abdýllah tań atar atpastan qýanyshy qoınyna syımaı, kórgen túsin Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) kelip, búge-shigesine deıin baıandady. Paıǵambar (s.ǵ.s.) ony muqııat tyndap, azandy sol qalpynda aıtýdy laıyq kórdi de bul tústi halyqqa jetkizip, azan mátinin Bilál ıbn Rabahqa (r.a.) úıretti. Sol sátten bastap Bilál óziniń ásem daýsymen azan aıtyp, Mádına qalasynyń aspanyn jańǵyryqtyrdy.

Islam dini jer júzine jaıyla bastaǵan kúnnen bastap, azan bir sátte aıtylmaı qalǵan emes. Sondaı-aq, qııamet kúnine deıin álemniń túpkir- túpkirinde azan daýsy jańǵyryp, óz mindetin atqara bermek.

Tazabek Ismaılov
«Áziret Sultan» meshitiniń azanshysy

Pіkіrler Kіrý