ILIM ALÝDA TABANDYLYQ, UDAIYLYQ JÁNE ÚLKEN MAQSAT KEREK

04 qańtar 2024 2274 0
Оqý rejımi

Bilim alýshyǵa tabandylyq, udaıylyq asa qajet. Buǵan qatysty Quranda mynadaı silteme bar:

«Áı, Iahııa! Kitapty myqty usta...» (Marııam súresi, 12-aıat).

Jáne Alla taǵala:

«Sondaı jolymyzda kúreskenderdi, álbette, týra jolymyzǵa salamyz...». (Ǵankabýt súresi, 69-aıat)

Sondaı-aq, «Kimde-kim bir nárseni maqsat etip, tabandylyq tanytsa, muratqa jetedi, al kimde-kim esikti qaǵyp kútip tursa, ishke enedi», – dep aıtylǵan. «Qansha qınalsań, sonsha armanǵa qol jetkizesiń» – deıdi. Bilim jáne tálim alýda úsh adamnan tabandylyq talap etiledi: shákirt, ustaz jáne kózi tiri bolsa áke, –delingen. Sheıh ımam ustaz Sadıdaddın Shırazı (r.a.) ımam Shafıǵıge: 

Tabandylyq uly isti jaqyndatar,
Tabandylyq aldyńnan esik ashar.
Áttegen-aıǵa laıyq Alla quly,
Maqsaty bar, alaıda tar turmystyń,
Qıyndyǵyna tap bolyp qalǵan quly.
Jaratqan taǵdyrynyń bir aıǵaǵy,
Aqyldynyń taryǵyp, aqymaqtyń
Tarlyq kórmeı, salatyn jyn-oınaǵy.
Kimge aqyl berilse, baılyq bolmas,
Bul eki zat ózara jaqyn turmas.

Demek, baılyq pen aqyl bir-birinen alys eken. Alaıda, bilimdi ári aqyldy adam baı bolmaýy kerek degen uǵym emes. Ábý Bákir jáne Abdýrahman ıbn Aýf syndy sahabalar óte baı kisiler bolǵan. Bul oraıda, aıtylyp turǵan jaıt bilim jolyndaǵy shákirtterdiń dúnıeni armandamaýy úshin aıtylǵan óleń joldary. Óıtkeni baılyq izdegen baılyqtyń artynan ketedi. Ilim izdegen bilimdi bolmaq. Sondyqtan da aqyn baılyq pen bilim ekeýi bir-birimen úılespeıtin dúnıeler deýde.

Bilimdi nemese taqýa adamnyń baı bolýy durys emes degen oı paıda bolmaýy kerek. Alaıda, baılyqtyń sońyna túsip alyp, dindi umytyp keter bolsa, ondaı
baılyqtan eshbir qaıyr joq. Taǵy bir óleń joldarynda:

Uly faqıh bolýǵa maqsattysyń,
Qıyndyqsyz qalaısyń jaqsy atty shyn.
Jyndylar da bolady-aý túrli, sirá,
Beınetsiz baq kelmeıdi turmysyńa.
Sol úshin de tózedi adam oǵan,
Qıyndyqsyz bilim de jolamaǵan.

Saýda-sattyq jasaımyn degen adam uzaq joldardan azyp-tozyp taýar tasyp kásip etedi. Al, endi bilim qalaısha mashaqatsyz bolsyn?! Adam balasyn eki dúnıede de baqytqa jeteleıtin bilim qalaısha beınetsiz bolmaq?! Mal ekesh, maldy tabý úshin, bir tabys tabý úshin beınet etesiń. Al, bilim qalaısha, ońaı mashaqatsyz ıgerilsin?! – deıdi aqyn. Ábý Taıb:

Kórgen joqpyn adamdar ishinde men,
Eń soraqy aıypty túsinbegen.
Jete tura shamasy, sharýasyn
Aıaǵyna jetkizip bitirmegen.

Máselen, myna kitapty oqyp bitirýge shamasy jete tura, kejegesi keri tartyp kitapty kem etip tastap ketedi. Buny adamdar aıybynyń ishindegi eń úlkeni dep
bildim deıdi aqyn.

Bilim izdegen shákirtke túnderin uıqysyz ótkizgeni lazym. Aqynnyń myna óleńindegi:

Beınetke jarasa, bıik te baǵynar.
Talapty jan túnde uıyqtamaı saǵynar.
Bilimdi qalaısyń, tek túnde uıyqtaısyń,
Injýdi izdeseń, teńizden shyqpaısyń.
Maqsattyń ulyǵy – bıik bir mártebe,
Qadirli adamdar uıyqtamas áste de.
Uıqyny tárk ettim, ýa, Rabbym, túnderde,
Razylyǵyń Ózińniń bolsynshy bizderge.
Mashaqat kórmesten mártebe qalaǵan,
Tym alys zatty izdep ómiri joǵalǵan.
Ýa, Alla bilimniń sátin ber quldarǵa,
Meni de jetkizshi tym bıik shyńdarǵa.

Keıbir danyshpandar: Túndi túıe etip minseń, jetesiń onymen muratqa, – degen eken.

Avtor (Alla taǵala oǵan razy bolsyn): osy maǵynaǵa saı oıyma:

Kim qalasa maqsaty men armany,
Bolsyn dese kóp kúttirmeı aldaǵy.
Túıe qylyp minsin túnin árdaıym,
Tamaqty azaıt, uıyqtamaýǵa bol daıyn.
Bilmek bolsań kemeldiktiń mán-jaıyn, – degen uıqas sózder keldi.

«Kimde-kim túndi uıqysyz ótkizse, júregi kúndiz qýanady», – delingen eken taǵy bir danalyqta. Bilim izdeýshi udaıy dáris oqýy, sondaı-aq, túnniń áýelgi jáne sońǵy ýaqytynda dárisin qaıtalap otyrýy kerek. Óıtkeni aqsham men quptan arasy jáne sáresi ýaqyty berekege tola. Osy maǵynada mynadaı óleń joldary bar:

Eı, talapker, taqýa bol árkezde,
Qoı uıqyny, toqtyqtan da saqtanǵyn.
Dárisińdi jalǵastyr da, qol úzbe,
Bilim, sirá, qolynda ǵoı tapqannyń, – delingen.

Bilim izdeýshi jastyq shaǵy men kúsh-qaıraty bar keziniń qadirin bilýi qajet. Myna óleń joldarynda:

Qalaǵanyń beriler, qalaı eńbek etesiń?!
Úlken maqsat bar bolsa, túnde uıyqtamaı
jetesiń.
Jastyq shaqtyń qadirin bilmeı júrseń, sol qaıǵy,
Óıtkeni ol jastyq shaq máńgi-baqı bolmaıdy, – dep aıtylǵan.

Shákirt ózin qınaı bermeýi de kerek. Qajyr-qaıratyn baıaýlatatyndaı dárejede ózin qaljyratpaýy tıis. Kerisinshe, ózine jumsaqtyq tanytqany jón. Óıtkeni jumsaqtyq – barlyq nárseniń úlken negizi. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.):

«Bul din berik. Oǵan jumsaqtyqpen boılańdar jáne Alla taǵalaǵa qulshylyqty ózderińe aýyrlatyp almańdar. Óıtkeni qınalǵan jan jolda da júre almaıdy, kólikti de jaýyr (óltiredi) qylady», – degen. Sol sııaqty, paıǵambar (s.ǵ.s.): «Nápsiń – seniń kóligiń, oǵan jumsaq bol», – degen.

Úlken maqsat

Munymen birge, bilim izdeýshiniń úlken maqsaty bolýy kerek. Óıtkeni úlken maqsaty bar adam qus sekildi qos qanatymen ushqandaı samǵaıdy. Ábý Taıb: 

Nıetke saı maqsat ta oryndalar,
Qal-qadiri adamnyń sodan bolar.
Usaq-túıek kózine kishilerdiń
Úlken bolyp kóriner, túsiner kim?
Al úlkenniń kózine ister úlken
Kishi bolyp kórinip, túspes múldem.

Óleń joly: 

Árbir ilimge qushtar bol, kemeldikke jetersiń,
Jalqaý bolyp, shektelme bir ilimmen sen.
Bal arasy jınaıdy ár jemisten,
Osy aqıqatty bil, sham men baldy.
Shamnyń berer shýaǵy bar,
Bal – shıpa, emdeıdi naýqasty.

Eı, bilim izdeýshi! Sen atqa mingen adamsyń, qalǵandary jaı jaıaý jandar. Seniń ilimiń qorǵaýshyń. Adamdar qııamet kúni jalańash kúıde tiriledi. Al, sen bilim nuryna oranǵan (kıingen) bolasyń. Ár nárse úshin bir minber qoıylady, al ǵalym Arshynyń astynda otyrady.

Eı, bilim izdeýshi! Taqýalyq jolyn usta, Tamaqty azaıt, uıqyny qoı, – dep aıtylǵan eken.

Eı, bilim izdeýshi! Túnde jáne kúndiz yntaly bol. Óıtkeni bilim alý ynta-jiger jáne dáristi qaıtalaýmen ıgeriledi. Shyn máninde, ár nárseniń túbine jetetin apaty bar. Bilimniń apaty – ynta-jiger men dáristi qaıtalaýdy tárk etý.

Bir nársege qol jetkizýdiń negizi – tabandylyq pen úlken maqsatta jatyr. Kimde-kim Muhammed ıbn Hasannyń (r.a.) barlyq kitabyn jattap alýdy maqsat qylsa, sondaı-aq, maqsatyna saı tabandy da talapty bolsa, ol kitaptardyń barlyǵyn nemese jartysyn jattap alady. Al, kimde-kimniń úlken maqsaty bolyp, biraq tabandylyǵy jetpese, nemese tabandy bola tura, úlken maqsaty bolmasa, tek az ǵana bilim úırenedi.

Sheıh ulyq ımam ustaz Radıýaddın Nısabýrıdiń (r.a.) «Makarım Ahlaq» kitabynda: «Zulqarnaıyn jerdiń shyǵysy men batysyn jaýlaýǵa attanbaq
bolǵanda, ol óz danyshpandarymen keńesip: «Men nege mundaı patshalyq úshin attanamyn? Dúnıe az ári ótkinshi, al dúnıeniń múlki eleýsiz dúnıe. Bul uly maqsatqa jatpaıdy», – deıdi. Danyshpandary: «Siz dúnıemen qosa aqyret múlkin alý úshin attanyńyz», – deıdi. Sonda Zulqarnaıyn: «Mine, bul (maqsattyń) eń
jaqsysy», – degen eken. Alla elshisi (s.ǵ.s.): «Rasynda Alla taǵala ulyq isterdi súıedi. Al, qor isterdi
unatpaıdy», – degen.

Is etkende asyǵystyq tanytpa,
Baıyppenen jalǵastyra bergeısiń.
Qısyq ósken aǵashty tek úzdiksiz
Áreketpen ǵana bálkim túzeısiń
, – deıdi.

Ábý Hanıfa Ábý Iýsýfke (Alla taǵala ekeýine de raqym etkeı): «Sen jattaý qabileti tómen shákirt ediń. Seni (bul maqamǵa) tabandy áreketiń alyp shyqty», –
degen eken.

Jalqaýlyq

Eı, shákirt! Jalqaýlyqtan saq bol! Jalqaýlyq – baqytsyzdyq ári úlken bále. Sheıh ımam Ábý Nasyr ál-Saffarı ál-Ansarı (r.a.):

Eı, nápsi! Eı, nápsi! Amaldy toqtatpa!
Jaqsylyq, ádildik, izgilik bar ýaqta.
Izgilik etýshi jetedi jeńiske,
Jalqaýlar qulaıdy shyńyraý eńiske, – dep aıtqan.

Meniń aıtar oıyma sáıkes etip, avtor bylaı deıdi: 

Nápsim meniń, jalqaýlyqty doǵarǵyn,
Erinýmen bıik shyńǵa qonar kim?
Tyıylmasań, kónesiń de qorlyqqa,
Olja alǵanyn kórgen emen olardyń.
Ókinish pen tynyshtyqtan maqurym
Qalǵanyn tek kórgen, sirá, bolarmyn...
Taǵy bir óleń jolynda:
Qanshama uıalý, ókinish, álsizdik,
Jalqaýlyq týdyrar, ómirdi mánsiz ǵyp.
Aqıqat izdeýde jalqaýlyq tanytpa,
Bilmegen nárseni suraýdan jalyqpa.

Jalqaýlyq bilimniń artyqshylyǵy men jaqsylyǵy jaıly az oılaǵandyqtan bolady deıdi. Oqýshy bilim alý kezinde onyń artyqshylyǵyn oılaı otyryp, ózin
oqýǵa, tabandylyq pen udaıylyqqa mashyqtaý úshin barynsha kúsh salǵany jón. Óıtkeni bilim – máńgilik (maǵlumattar saqtalǵansha). Al, mal-dúnıe – ótkinshi. Musylmandar ámirshisi Álı (r.a.) aıtqandaı:

Razy boldyq úles bergen Jabbarǵa,
Bilim – bizge, al dúnıe – jaýlarǵa.
Dúnıe degen taýsylady rasynda,
Ilim-bilim saqtalady máńgi alda.

Paıdaly bilim kisige jaqsy at ákeledi. Dúnıeden ozǵanda da aty óshpeıdi. Óıtkeni bilim – máńgi ómir. Sheıh ulyq ımam Zahıraddın ımamdar múftıi, Marǵınanı atymen tanymal Hasan ıbn Álı (Alla taǵala oǵan raqym etsin):

Nadandar ólimnen buryn da,
Ólik bop ótedi ómirden.
Ǵalymdar shyn bıik tuǵyrda,
Tiri olar keıin de ólimnen, – degen eken.
Sheıh Islam Býrhanaddın:
Nadandyq ólimsiz-aq ólik eter,
Qabirge tánnen buryn ózi keter.
Kim ózin tiriltpese ilimmenen,
Ol ólik qaıta keıin tirilmegen, – dese, taǵy bir
ǵalym:

Bilimdi máńgi tiri ólse-daǵy,
Súıegi jer astynda shirise de.
Al nadan – ólik, jerde júrse-daǵy
Senbeımiz, ony bireý tiri dese, – deıdi.
Júrektiń ómiri – bilimde,
Qadirin bil onyń, zamandas.
Qalyptyń ólimi – nadandyq,
Tek sodan saqtanyp, qadam bas, – depti jáne bir
ǵalym.

Sondaı-aq:

Bilim jigit basyndaǵy táj,
Al, aqyl altyn alqa.
Bilim – sáýle shashqan nur,
Nadandyq – sharpyǵan ot, – degen eken.

Sheıh ustaz Islam sheıhy Býrhanaddın (Alla taǵala oǵan raqym etsin):

Bilim degen mártebeniń ulyǵy,
Odan tómen áskerdiń de shekpeni.
Onyń árkez eselener tunyǵy,
Al nadandyq ólse, máńgi ketkeni.
Bireý patsha ne áskerı bolsa da,
Bilimge tek qoly, sirá, jetpedi.
Paıdalaryn aıtaıyn men, qulaq sal.
Biraq oǵan múmkindigim bar ma eken?
Soqyrǵa – nur, sýsyn bolar bulaq sol,
Nadandarǵa – qarańǵylyq tar meken.
Bilim – pana, talaptyny qorǵaıdy.
Ol adamdar aman-esen júredi.
Ilimdige azap erteń bolmaıdy,
Jany shyqsa, úmit baryn biledi.
Kúnáharǵa laıyq bolǵan tozaqqa,
Ilim bolsa, shapaǵat ta etedi.
Bilim izdeý – bar jaqsyny izdeý ǵoı,
Ony tapqan armanyna jetedi.
Eı, aqylman, bilim bıik mansap qoı,
Oǵan jetseń, basqa mansap izdeme.
Dúnıege jete almasań, ókinbe,
Bilim degen eń qaıyrly bizge de, – degen eken.

Basqa ustaz kisiler myna óleńdi oqyp berdi:

Qurmet izdep júrseń eger bilimmen,
Fıqh ilimi soǵan laıyq shynymen.
Qanshama qosh jupar ıisti sýlar bar,
Biraq mıskteı bolmas deımin muny men.
Qanshama kóp samǵap ushar qustar bar,
Biraq suńqar aıryqsha ǵoı ushqanda.
Taǵy bir ustazdar óleń oqyp:
Fıqh qymbat dúnıe, sen jınaǵan,
Kim oqysa, ilimnen qur qalmaǵan.
Ielene ber joq zatty qolyńdaǵy,
Bilim basy baqyt qoı, sońy-daǵy, – degen eken.

Bilim úırený úshin aqyldy adamdy ózine tartatyn jáne ilimge úndeıtin bilim men fıqhtyń lázzaty kerek-aq. Keıde kisi boıyndaǵy jalqaýlyq qaqyryq pen
ylǵaldyń kóptiginen bolady. Ony ketirýdiń joly – taǵamdy azaıtý. Jetpis paıǵambar (ǵ.s.) umytshaqtyqtyń eń kóp sebebi – qaqyryqtyń kóptiginen, al qaqyryqtyń kóptigi – sýdy kóp ishýden, kóp sý ishý bolsa, kóp tamaq jeýden, dep biraýyzdan aıtqan. Kepken nan qaqyryqty joıady. Sondaı-aq, ash qarynǵa meıiz jeý de qaqyryqty tyıady. Meıizdi sý ishýge muqtaj bolatyndaı kóp jemeý qajet. Áıtpese, artyq jeý de qaqyryqty kóbeıtedi. Mısýak ta qaqyryqty azaıtyp, este saqtaý qabileti men sheshendikti kúsheıtedi. Mısýak qoldaný – súnnet.

Ol namaz ben Quran tıláýatynyń saýabyn arttyrady. Sonymen birge, qusý (túkirip tastaý) qaqyryq pen boıdaǵy ylǵaldyqty azaıtady. Al, endi taǵamdy az jeý úshin, onyń paıdaly jaqtaryn oılaý qajet. Onyń paıdasy – denniń saýlyǵy, tazalyq jáne basqa adamdarǵa járdem etý.

Uıat tirlik, uıat is, uıat bolar,
Adamnyń taǵam úshin kúıinýi.

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Úsh túrli adamǵa, olar kúná is jasamasa da, Alla taǵala ǵazap etedi: kóp jeýshi, sarań jáne tákappar», – degen. Az tamaqtanýdyń paıdalaryn mynadan da kórýge bolady: kóp jeýden adam boıynda aýrýlar men jalqaýlyq dendep ketedi. «Toq qaryndyq, zerektilik pen sergektikti azaıtady» degen sóz bar.

Gelınıýs (danyshpan):

«Anar jemisi túgel paıdaly, al balyq tolyǵymen zııandy. Biraq balyqtyń azy,
anardyń kóbinen paıdaly», – degen eken. Kóp tamaqtaný ysyrapshylyq bolyp keledi. Al, toıyp turyp tamaqtaný naǵyz zııannyń ózi. Mundaı áreket aqyrette jazaǵa laıyq bolady. Kóp tamaq jeýshini adamdar jek kóredi. Tamaqty az jeýdiń joly – maıly taǵamdy paıdalaný jáne dámdi ári tátti tamaqty aldymen jeý. Sondaı-aq, dastarhan basynda ash adamdarmen birge otyryp jemeý kerek. Tek orazaǵa, namazǵa jáne aýyr jumysqa áldený maqsatynda kóbirek tamaq jeýge bolady.

 

Burhanýddın Zarnýjı, "Tálimger taǵylymy".
(Qazaqshalaǵan: Zańqoev Qalıjan).

Pіkіrler Kіrý