ǴAPYLDYQ PEN MASYLDYQ

18 sáýіr 2024 1635 0
Оqý rejımi

«Qazaq tiliniń túsindirme sózdiginde» «Ǵapyldyq» sózi bilmestik, beıqamdyq, alańǵasarlyq, qapyldyq degen maǵynalardy beredi. Din turǵysynan alsaq, «Ǵapyldyq» ózin joqtan bar etken Jaratýshysyn umytý jáne ólimdi, aqyretti eske almaý desek bolady. Bir sózben aıtqanda: ǵapyldyq – aqyrettik beıǵamdyq degen sóz.

Júreginde ǵapyldyq perdesi paıda bolǵan adam aqıqatty uǵyna almaıtyndaı jaǵdaıda bolady. Hazireti Máýlána óziniń bir sózinde: «Aqymaq adam árkimniń ólgenin estı tura, óziniń óletinin esh esine almaıdy», – deıdi. Harıs Mýhasabı: «Baýyrym bilip qoı, shyn máninde, kúná jasaý ǵapyldyqqa, ǵapyldyq júrektiń qataıýyna, qataıǵan júrek Alladan alystaýǵa, Alladan alystaý tozaqqa túsýge sebep bolady. Shyn máninde, bul jaıynda tek tiriler aqyl júgirtedi, al óliler bolsa dúnıege degen qushtarlyqtarynyń sebebinen óz-ózin óltirýde», – deıdi.  

Rasynda kúnálar adamnyń júregi qataıyp, kókiregin muń basyp, bir sáttik lázzat oǵan árdaıym qaıǵy-muń, ýaıym bolmaq. Sonymen qatar tolassyz ýasýastyń astynda qalýy da ǵajap emes. Qasıetti Quran Kárimde bylaı delingen: «Al kim úgitimnen bet bursa, sonda kúdiksiz oǵan bir tar turmys bolady. Sondaı-aq ony soqyr túrde jınaımyz. «Rabbym, meni nege soqyr etip tirilttiń? Rasynda men kóretin edim», – dedi. (Alla): «Mine osylaı, óıtkeni saǵan aıattarymyz kelgen edi. Sonda sen ony umytqan ediń, sol sııaqty búgin sen de umytylasyń», – deıdi» («Taha» súresi, 124-126 aıattar). Adamnyń istegen kúnási júreginde qara daq bolyp, tipti sol qara daq júregin qaptap, onyń ólýine ákep soǵady. Alla Taǵala Quranda: «Joq, bálkim olardyń júrekterin istegen qylyqtarynyń taty basady» («Mýtoffıfın» súresi, 14-aıat) deıdi.

Adam kúná istegen saıyn onyń boıy kúnáǵa beıimdelip, istegen kúnásyna nemquraıly qaraı bastaıdy. Kúnderdiń kúninde istegen kúnásin jarııalap, sol kúnásin maqtan tutatyn dárejege jetkenin ózi sezbeı qalady. Ibn Masǵýdtan jetken myna hadıste: «Shyn máninde múmin adam kúnásin taýdaı etip kóredi jáne sol taý ústine qulaıtyndaı qorqynysh sezimde bolady. Al kúnáhar adam kúnásin murnynyń ústindegi shybyn sııaqty kóredi. Kelip qondy da ushyp ketti deıdi» (Buharı, Sahıh).  Sondyqtan dúnıeniń tarlyǵynan Allanyń keńdigine shyǵý úshin kóp táýbe etýge mindettimiz. Táýbe esigi árqashan ashyq. Alla Taǵala Quranda: (Muhammed): «Áı, ózderine zııan qylǵan quldarym! Allanyń meıiriminen kúder úzbeńder. Alla birtutas kúnálardy jarylqaıdy. Óıtkeni ol tym jarylqaýshy, óte meıirimdi!» («Zýmar» súresi, 53-aıat) deıdi.

Masyldyq sana – ǵasyrlar boıy qoǵamnyń ósip-órkendeýin tejep kele jatqan dert. Búgingi tańda jumys istemeı, elden kómek kútetinder kóbeıip ketti. «Masyldyq» sózdikte masyl bolýshylyq, aramtamaqtyq degen maǵynany beredi. «Masyl» sózi parsy tilinde «máslýb», ıaǵnı aıyrylý, tartyp alý sııaqty maǵynalaryn bildiredi. Arab tilinde bul sóz (máslýb) basqa sózdermen tirkeskende «bir zattan, nárseden aıyrylý» degen maǵynaǵa ıe bolǵan.

Halqymyzda «Adamǵa balyq berme, qarmaq ber» degen ataly sóz bar. Ókinishke qaraı, keı turǵyndar arasynda masyldyq psıhologııa meńdegeni ras. Bireý­diń ese­binen ómir súrý, aýyrdyń ús­ti­men, jeńildiń astymen júrip kún kórý, qıyn­dyqqa tózbeý, jeńil tabys tabýǵa umtylý sekildi ja­ǵymsyz áreketter – qazirgi qoǵamnyń kesiri. Masyl­dyqtan arylý úshin adam rýhanı turǵydan baıyp, Allanyń berer rızyǵyn adal jolmen tabýǵa umtylý kerek.

Quranda Alla Taǵala bylaı deıdi: «Jer júzindegi kúlli jaratylystyń qoregi tek Allaǵa ǵana tıesili» («Hud» súresi, 6-aıat). Iá, árkim Allanyń peshenesine jazǵan rızyǵynan artyq ta, kem de ala almaıdy. Adam tańerteń úıinen rızyq ákeleıin dep shyǵady. Alaıda ony qandaı jolmen (aram ne adal) tabýdy adamnyń ózi tańdaıdy jáne sol úshin de suralady. Omar ıbn ál-Hattab (oǵan Alla razy bolsyn) bir sózinde: «Sender «Ia, Alla, maǵan rızyq ber!» dep duǵa etip, kásip jasamaı, rızyq izdemeı otyrmańdar. Aspannan altyn ne kúmis jaýady dep oılaısyńdar ma?» degen eken («Ihıaıa ýlýmýd-dın). Sondyqtan adamnyń mindeti – adamǵa alaqan jaımaı, Alladan ǵana surap, rızyǵyn adal jolmen tabý.

Adam boıyndaǵy nápsini kúnge uqsatýǵa bolady. Qarańǵylyq túsken sátte de aı arqyly óziniń jaryǵymen barlyǵyna paıdasyn túsiretini sekildi, nápsi de ózin taza ustasa, aınalasyna paıdasyn tıgizer edi. Ony óz ornymen paıdalanbasa, adam qurdymǵa ketedi. Ishki daýysyn tyńdamaı, ar-namysyn joǵaltqan adam Alla aldyndaǵy hálin oılamaı, aqyretin umytyp, dúnıege berilip ketken adam ǵapyldyqqa urynady. Sondyqtan kún men túnniń tepe-teńdigi sekildi nápsini bıleýde de tepe-teńdik ustaý mańyzdy.

Abaı atamyz ǵapyldyq uǵymyn dúnıemen baılanystyra qaraǵan. Adam ózime jınap jatyrmyn dep ómir boıy jıǵanmen, aqyrynda sonyń bári artta qalady. O dúnıege eshteńe de ákete almaı, dúnıe-múliktiń shynaıy ıesi Alla ekenin kesh uǵady. Dúnıeniń sońynda júrip, ǵapyldyqqa urynbaı, elge masyl bolmaı, adamı qalypty saqtaı bileıik!

 

Baqytjan QURALBAIULY

 

 

Pіkіrler Kіrý