EÝROPANY OIaTQAN MUSYLMANDYQ MÁDENIET

15 aqpan 2022 4829 0
Оqý rejımi

Dinı fılosofııa boıynsha alǵashqy eńbekter hıjranyń 300-jylynda jazylǵan. Islam fılosofııasynyń kóshbasshysy ál-Kındı osy jyldary, ıaǵnı 1100 jyl buryn eńbekterin qaldyrǵan. Eýropa jer shary dóńgelek ekendigine kózderi anyq jetpeı áli HVIII ǵasyrda bastaryn qatyryp daýlasyp júrgende, Islam ǵulamalary bul máseleni VIII ǵasyrda, halıfa Harýn Rashıd tusynda zerttep qoıǵan edi. Baǵdat shaharynyń syrtyndaǵy Nısfýn-Náhár degen jerde ártúrli syzyqtar men ólsheýler jasap: "Jer shar tárizdi dóńgelek" dep qorytyndy jasady. Kýba aralyn tapqan Krıstofor Kolýmb bul pikirdi aýadan alǵan joq. Ol jerdiń dóńgelek ekendigin Averroıstan estidim dep jazǵan. Musylman ǵalymy Ibn Rýshdti Eýropa osylaı ataıtyn.

Tokıo observatorııasynyń dırektory tanymal ǵulama Eshıdı Kogan halyqaralyq konferentsııada: «Men álem syrlarynyń qupııasyn zertteýdiń jańa ádisin taptym, ol – Quran oqý. Qurandy oqyńyz, ol sizge tolyqtaı ǵalamnyń syryn ashady» degen. Al Amerıkanyń Embrıologııa jáne adam jaratylysy týraly ǵylymdarynyń doktory Keıt Mor «Adam jaratylysy» degen kitap jazdy. Oǵan arab ǵalymdary: «Sizdiń osy kitaptaǵy keltirgen pikirlerińiz Quran men hadıske óte sáıkes keledi. Eger siz kelisseńiz, biz ony aıat-hadıstermen baıytyp jáne tolyqtyryp, jańadan bastyrtyp shyǵarar edik» degen. Ol kelisti, nátıjede aıtqandaı etip, «Adamnyń jaralýy Quran men medıtsına arasynda» degen atpen jaryq kórdi. Quran aıattary jylma-jyl ómir zańdylyqtarymen dáleldene túsýde.

Eýropa ǵylymdy musylman elderinen, ıaǵnı shyǵystan úırendi. Eýropanyń renessansy 1300-jyldary bastalǵan. Nege? Óıtkeni bul ýaqytta olar Ispan jerindegi Andalýsııa Islam memleketiniń mádenıetimen jáne kresshiler joryǵy nátıjesinde shyǵystaǵy arab jerlerindegi órkenıetpen tanysty. Haziret Osman (r.a.) halıfalyq qurǵan kezde, jolaýshylar, álsizder, keıbir zárý jandar dám tatyp ketsin dep, meshitterdiń aldynda as pisirtip, qoǵamdyq oryndar jaryq bolyp tursyn dep, arnaıy shyraq jaqtyryp qoıatyn. Bul ádet keıin de jalǵasyn tapty. Mıllıondaǵan halyq ómir súrgen Kordova qalasynyń kósheleri tún mezgilderinde jaryqpen qamtamasyz etilip, qala halqy arnaıy tóselgen asfaltpen qatynady. Al Eýropanyń qalalary qalyń batpaq pen uıyqqa maltyǵyp, bas kótere almaı jatty. Musylmandyq mádenıetpen tanysý Eýropany ǵasyrlar boıǵy qalyń uıqysynan oıatty, qozǵaý saldy. Batystyń keıbir ǵalymdary «Orta ǵasyrlarda keıbir Eýropa bıleýshileri óz attaryn durystap jaza almaı júrgende, Kordovada musylman balalary medreselerde oqyp jatty» dep jazǵan. Osy tanystyqtyń ıgi nátıjesinde 1425-jyly Italııada jaryqqa shyqqan medıtsınalyq anyqtamalyqta Eýropa dárigerleriniń syıynǵan piri Galenge silteme 130, al Islamnyń ǵulama ǵalymy, medıtsınanyń atasy Ibn Sınaǵa 3000-nan astam, al Eýropa «Razets» dep ataıtyn Ábý Bákir Razıǵa 1700 silteme bar. Kordovada júzdegen kitaphanalar bolyp, onyń ortalyq kitaphanasynda jınaqtalǵan kitaptar katalogy 44 tomǵa jetken.

Baǵdat qalasyn Áleýke hannyń qoly qıratqanda, kópshilik paıdalanýy úshin jasaqtap qoıylǵan Sabýr saraıyndaǵy 200 myńdyq kitaphana qory Evfrat ózenine toǵytylǵanyn tarıhshy Ibn Týǵryberdi jazdy. Medıtsına salasynda Baǵdatta joǵary deńgeıde 6000 stýdentti tárbıeleıtin oqý orny boldy. Árbir ázirlengen dárigerge bir kómekshiden bekitilip berildi. Eýropa keıbir alapes syrqatyna shaldyqqan jandardy órtep jatty, al musylman elderi olardy jeke oryndarda emdep, máńgilikke memleket qaraýyna alyp otyrdy. Saharalyq halyqtar dárigerlik kómekten tys qalmaýy úshin arnaıy jasaqtalǵan kerýender shyǵardy. Tipti keıde bir beısharalar aqshasy bolmaı, dárigerdiń kómegin ýaqytynda alyp turarlyq qoltańba ózderinde bolsyn degen oımen alǵashqy dárigerlik kómek týraly anyqtamalyq kitap ázir etildi.

Saǵat jasaý ónerkásibi de musylmandardyń namaz ýaqytyn belgileý qajettiliginen týyndaǵan, olar 800 jyldan buryn alǵashqy saǵatty jasap shyǵardy. Frantsııa patshasy Sharlmanǵa Baǵdattyń halıfasy Harýn Rashıd aǵashtan jasalǵan saǵat tartý etti. Jer betinde birinshi ret Baǵdatta observatorııa salyndy. Qazirgi álemniń burysh-buryshyn sharlap, endi ǵana kózi ashylyp jatqan ǵalymdar ózderiniń osy jetistikteri úshin Ibn Haısamǵa qanshalyq qaryzdar! Ol resmı oıys aına, dóńes aına dep atalǵan teleskop jasaý ónerkásibinde qoldanylatyn óte qundy teorııanyń avtory. Biraq osynsha nárse ǵylym jolyn keń ashqan Qurannyń arqasynda ǵana múmkin boldy. Islam dini osylaısha ǵylym men mádenıetke orasan zor úles qosty, áli kúnge deıin óz úlesin qosýda.

Oraıy kelgen soń keıbir musylman jaǵrapııashylary men eńbekterin atap keteıik Ibn Hýrdadbıh (820/886/912) «Kıtap ál-Másalık ýál mámálık», Súleımen ál-Tádjır (IH ǵ. ) «Ahbar ál-Sın ýál Hınd», Ábý Álı Ahmet Rústehuly (ólimi 913) «Mýrýj ál-Záhab ýá Maǵadın ál-Jaýhar», Ibn ál-Nádım (ólimi 995) «ál-Fıhrıst», Ábý Abdýllah Muhammed ál-Idrısı (1100-1166) «Kıtap Nushat ál-Mushtaq fı Ihtıraq ál-Afaq», Zakarııa ál-Qazýını (1203-1283) «Ajaııb ál-Mahlýqat jáne Ǵaraıb ál-Maýjýdat», (Mahlýqattyń ǵajaıyptary jáne qorshaǵan ortanyń ǵaryp jaǵdaılary), Ibn Saǵıt (1214-1286) «Kıtap ál-Jýǵrafııa fı aqalım ás-Sábǵa», Ábúl Fıda (1273-1331) «Kıtap ál-Mýhtasar fı aqbar ál-Bashar», «Taqýım ál-Býldan», Dımashqı (ólimi 1317) «Kıtap Nýhabat ál-Dahr fı Ajaıb ál-Barr ál-Bahr», Sháhaýıddın Ahmet ál-Nýaıyrı (ólimi 1332) «Nıhaıat ál-Arab fı Fýnýn ál-Adab» (Ádep pánderindegi arabtardyń shegi), Abdýrrahman Ábý Zaıd Haldunuly (1332-1406) «Kıtap ál-Ibar», ál-Mahrızı (1365-1442) «ál-Maýaǵız ýál Itıbar fı Zıkr ál-Hıtat ýál Asar», Ibn ál-Baqýn (HVǵ.) «Kıtap ál-Faýaıd fı Ýsýl ál-Bahr ýá Qaýıd», Ábýl Fazyl (1655-1602) «Ǵaını Ahbarı», Badaýnı (1540-1615) «Tarıhı Álfı», «Mýntahab át-Taýarıh».

Syr boıy men Jetisý óńirindegi orta ǵasyrlyq qalalardyń orny musylman avtorlarynyń eńbekteriniń arqasynda tabylyp, ashyldy. Tarıf, magazın sekildi myńdaǵan termınder men sózderdiń Eýropa tilderine kirýi musylmandardyń ǵylymda qanshalyqty joǵary bolǵanyn pash etetin tiri aıǵaqtar. Musylman bıligi ornaǵan óńirlerde ǵylymnyń juldyzy jarqyraǵany týraly Batys avtorlary emirene jazady.

Baqytjan Ótkelbaev

Pіkіrler Kіrý