Eriniń ruqsatynsyz qarajat jumsaý...
Ábý Hýraıra (r.a.) Alla elshisiniń (s.ǵ.s) bylaı dep aıtqanyn jetkizedi: «Ár kúni Allanyń quldary oıanatyn ýaqytynda, kókten eki perishte túsip, olardyń biri: «Iá, Alla, aqshasyn (saýabty isterge) jumsaǵandardyń aqshasyn tolyqtyr!» – dese, ekinshisi: «Iá Alla, sarańnyń isin opat qyl!»[1] – deıdi.
Qazirgi tańda kópshilik otbasyndaǵy áıelder jumys istep, aqsha taýyp jatyr. Islamnyń ıisi shyǵyp turatyn januıadaǵy kelinshekter kúıeýiniń tapqan rızyǵymen qosa ózi tapqan tabysyn «otbasylyq qarajat» retinde jumsaıdy. Iaǵnı, erimen aqyldasyp lajy barynsha saýapty isterge jaratady. Al, keıbir otbasyndaǵy kelinshekter ózi tapqan aqshasyn «meniń óz eńbegimmen tapqanym» dep joldasyna aıtpaı, ózi qalaǵan nársesine jumsap jatatyny bar. Dinı turǵydan qaraǵanda, bul áreket ıgi iske jatpaıdy. Óıtkeni, Alla Taǵala: «Erkekter – áıelderdi bıleýshi. Óıtkeni, Alla birin-birinen artyq qyldy. ...Al endi jaqsy áıelder – boı usynýshylar...»,[2] – degen.
Áıel balasy kúıeýine baǵyna otyryp, úıge kelgen qarajat kózin erimen aqyldasa jumsaý qajet. Aqyldasyp sheshken iste bereke bar. Jasyryn istelgen is – jalǵan is. Aqshanyń rasynda qaıda jumsalǵanyn jasyrý maqsatynda úıge qajetti dep alynǵan zattarmen ornyn jabý ótirik sóılegenmen teń. Ibn Masǵýd (r.a.) Alla elshisiniń (s.ǵ.s) bylaı dep aıtqanyn jetkizedi: «Rasynda, shynshyldyq izgilikke aparady, al izgilik Jánnátqa aparady. Adam tek qana shyndyqty sóılep, sońynda Alla aldynda shynshyl dep jazylady. Ótirik kúnáharlyqqa aparady, al kúnáharlyq tozaqqa aparady. Adam ótirik sóılegen saıyn, sońynda Alla aldynda sýaıt, ótirikshi dep jazylady»[3]. Keı jaǵdaılarda «ata-anama, joldasymnyń ata-anasyna kómektesip, sadaqa berip jatyrmyn. Bul jaǵdaıǵa joldasym qarsy bolmaıdy. Sol sebepti oǵan aıtýdyń qajeti joq» dep oılaý da durys emes. Bizge jetken hadısterde «Kúıeýiniń jaýapkershiligindegi eshbir áıel eriniń dúnıesinen odan ruqsatsyz berýi durys emes»[4] degen.
Áıeldiń tabys tabýy nemese eriniń tabysynan kóbirek qarajat jınaýy otbasynda alaýyzdyq alyp kelýi múmkin. Ózin erkekten joǵary sanap, er azamatyn renjitetin, kóńiline tıetin aýyr sózder aıtylyp qalady. Sonyń saldarynan urys-keris bolyp, úıdiń berekesi qashady. Kóp otbasylardyń ajyrasýyna birden-bir sebep osy bolýda. Balany kúıeýge tastap, ózi jumysqa shyǵyp, aqyry sońynda, «kúıeýsiz de otbasymdy asyraı alady ekenmin ǵoı» dep, otbasynyń oırany shyǵady.
Alla Taǵala Quran Kárimde: «Er kisilerge tabysynan bir úles bar, áıelderge de tabysynan bir úles bar. Allanyń ıgiliginen násipterińdi izdeńder»,[5] – degen. Bul aıattan áıel kisiniń tabys tabýǵa Islamda ruqsat ekenin uǵamyz. Biraq, bul asa muqtajdyqtan ǵana bolýy qajet. Sadetı Ábádııa kitabynda bylaı delingen: «Bir áıeldiń ákesi, sheshesi jáne mahram týystary joq bolsa nemese bar, biraq kedeı bolsa, qaraıtyn eshkimi bolmasa, memleketten kómek bermese – bul áıel óziniń, balalarynyń jáne aýrý, kárilik sebebimen jumys istemeıtin kedeı áke-sheshesiniń nápaqalaryn (tamaǵy, kıimi, turatyn jeri) qamtamasyz etý úshin jumys isteýge mindetti».
Dinimiz artyq dúnıe jınaý maqsatymen, bireýden asyp-tasý, baı bolý sekildi oılarmen úıdiń sharýasyna nemquraılyq tanytyp, áıeldiń aqshanyń sońyna erip, bireýdiń qol astynda jumys isteýin quptamaıdy. Islamda áıeldiń bala-shaǵanyń nápaqasyn tabýy mindet emes. Onyń bar mindeti – januıaǵa jylý syılap, eriniń tapqan tabysyn ornymen jumsap, bala tárbıesine kóńil bólý. Bala-shaǵanyń úıdegi taıanyshy, eriniń súıenishi de áıel zaty. Otaǵasynyń tabysymen kelip jatqan Allanyń bergen rızyǵyna qanaǵatsyzdyq tanytyp, qosymsha tabys kózin izdep, úı qamyn shetke ysyryp qoıyp, kóshe kezip jumys izdeý bos áýreshilik.
Izgi áıel kúıeýimen ózara túsinistik pen tolyq baǵynýmen qarym-qatynas jasaýy qajet. Balalardy izgilikke, týralyqqa, ádildikke, ımandylyqqa tárbıeleý arqyly búkil qoǵamdy jaqsartýǵa mol úles qosatyn da sol izgi áıel. Imandy, dindar áıel bolǵan úıde bereke-birlik bolady. Salıqaly urpaq ósirýdi qalaǵan árbir shańyraqta tatýlyq oryn alǵany abzal.
Ardaq Ádilhanuly
