«DÚISENBI – AÝYR KÚN» BE?

07 aqpan 2022 6518 0
Оqý rejımi

Adamzat aqyl-oıynyń ushqyrlyǵyna, qııal men senim jasampazdyǵyna eshbir daý joq. Bul qasıetter shyndap kelgende nebir qubylystarǵa da aparýy múmkin. Aıtpaǵymyzdyń biri – adam balasynyń paıdaly men paıdasyz, qajetti men qajetsiz nárselerge senim bildirýi. Desek te, senim men ılaný máselelerinde ár nárseniń shegi men aqıqaty bar. Endeshe, maqalamyzda «ponedelnık – den tıajelyı» degen uǵymnyń kópshilik sanasyna sińip, dert bolyp qalyptasyp qalǵany jaıly qozǵamaqpyz.

Qazirgi tańda batystyq mádenıet dúısenbige jańa jumys aptasynyń bastalýy dep qaraıdy. Úlkender jumysqa ketedi, al balalar demalystan keıin mektepke barady. Dúısenbi ataýy arab, portýgal, grek, grýzın, tájik jáne birqatar tilderde «ekinshi kún» nemese «senbiden keıingi ekinshi kún» degendi bildiredi. Hrıstıan men ıýdeılik dinı uǵymda Bıblııa kúntizbesi boıynsha dúısenbi aptanyń ekinshi kúni degendi bildiredi. Dúısenbige degen bundaı kózqarastar AQSh, Japonııa, Kanada memleketterinde de bar.

Áleýmettik zertteý kórsetkishteri

Al, Reseıde «dúısenbi – aýyr kún» dep atalady. Tipti, 1963j. SSSR kezeńinde M.Gorkıı atyndaǵy kınostýdııada bul kúnniń ataýy týraly fılm túsirilgen eken.

Al, Brıtan ǵalymdary júrgizgen dúısenbi týraly áleýmettik zertteýlerdiń nátıjesi tómendegideı:

–  Kóp adamdar bul kúni saǵat 11-ge deıin kúle bermeıdi
–  Qyzmetkerlerdiń 50% dúısenbi kúnderi jumysqa keshigip keledi
–  Jumysshylar 3,5 saǵatqa deıin óz kúsh-qýattaryn saqtaı alady
–  Infarkt qurbandarynyń sany 20%-ǵa artady
–  Adamdar ortasha eseppen  34 mınýtyn dúısenbini aýyr kún dep jorýyna jumsaıdy
–  Aptanyń alǵashqy kúniniń aýyrlyǵymen muńaıatyndar 45-54 jas aralyǵyndaǵylar
–  Óz-ózine qol jumsaý osy kúni kóp jasalady
–  Jańbyr eń az jaýatyn kún
–  12 mınýt ýaqyt shaǵymdanýǵa jumsalady
–  Avtokóliktiń satylýy jeksenbige qaraǵanda dúısenbide sátti bolatynyna senetin satýshylar kólik baǵasyna da kereginshe jeńildik jasaıtyn kórinedi.

Sondaı-aq, apta sońynda ishkilikke salynǵandar úshin aptanyń alǵashqy kúni shynymen de qıyn soǵady. Árıne, osyndaı demalys kúnderinen soń ózderine kele almaýlaryn bylaı qoıǵanda, jumysqa degen yntyzarlyq joǵalady. Sharshap-shaldyqqan ol amalsyzdan apta basyn aýyr sanap, soǵan sene bastaıdy. Bul óz kezeginde adamnyń bir kúndik qýatynyń álsirete túsetini sózsiz.

Musylmandar munymen kelispeıdi

Alaıda, musylman qaýymy dúısenbiniń «aýyrlyǵyn» sezinbeıdi. Óıtkeni, olar úshin kún jeńil jáne eshbir aýyrtpalyqsyz ótedi. Bul kún qulshylyqty qulshynyp oryndaýǵa unamdy, qadir qasıetke toly ýaqyt sanalady. Erekshe máni bar bolýynyń taǵy bir syry bul kúni – adamzattyń ardaqtysy Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.) dúnıege kelgen. Alla Elshisi (s.ǵ.s.) dúısenbige qaraǵan túni týylǵan ári adamdarǵa kóptegen qubylys belgiler bilingen. Osy túni Qaǵba qatty dirildep, qabyrǵaǵa ilingen barlyq puttar qıraǵan.

Paıǵambarymyzdan (s.ǵ.s.) dúısenbi týrasynda suraǵanda: «Bul kún – saıahat pen saýda kúni»,[1] – dep jaýap bergen. Shuǵaıyp (ǵ.s.) paıǵambar dúısenbide saparǵa attanyp, dúısenbi kúni saýda kelisiminen tabysty oljamen oralǵan. Alla Elshisi (s.ǵ.s.) men Ábý Bákir (r.a.) ekeýi dúısenbige qaraǵan túni izderine túsken quraıyshtyqtardyń izdeýinen qutylǵan bolatyn.

Imam Hakım bın Baıı men Imam Ahmad ıbn Hanbal: «Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) dúısenbide týylǵan, Mekkeden Mádınaǵa qaraı muhajır bolyp shyǵyp, Mádınaǵa dúısenbi kelgen ári osy kúni dúnıe salǵan»,[2] – degen.

Ábý Lahabqa óziniń qyzmetshi kúńi Sýaıba Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) týylǵandyǵyn habarlaǵanda ony quldyqtan azat etken. Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) naǵashysy Abbas (r.a.) tús kórip, túsinde Ábý Lahabtyń osy kúngi habarǵa qýanǵany úshin dúısenbi kúnderi qabir azabynan azat etilgenin kórgen. Tipti, shekten shyǵyp, týra joldan adasqan, kúnáhar Ábý Lahabqa Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) týylǵanyna qýanǵany úshin azaby jeńildetiletin bolsa, onda Jaratýshynyń bar ekendigin shynaıy moıyndaǵan, paıǵambardy qurmettegen adamǵa qııamet kúni qandaı syı berilmek?!

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) óziniń dúnıege kelgen kúndi qasterlep qadir tutqan, Alla Taǵalaǵa ár dúısenbide oraza ustaý arqyly shúkir etip, alǵysyn bildirgen. Alla elshisi (s.ǵ.s.): «Meniń ómirim de, ólimim de sender úshin ıgilik», – degen. Sahabalar: «Seniń ómiriń biz úshin ıgilik, alaıda ólimińiz qalaısha ıgilik bolady», – dep suraǵanda: «Ár dúısenbi men beısenbi kúnderi maǵan úmmetimniń istegen amaldary usynylady. Jaqsy amaldary usynylǵanda, Allaǵa madaq aıtamyn, jamandaryn usynǵanda, keshirýin suraımyn»,[3] – dep jaýap bergen.

Qarap otyrsaq, árbir dinniń, ulttyń, dástúrdiń ózderine tán «dúısenbi» kúnine qatysty ádep-ǵuryptary, túsinikteri men yrymdary qalyptasqan. Din jaǵynan alyp kelgende, bazbireýler bul kúnniń orny Islamdaǵy orny erekshe bolǵandyǵy úshin ony ádeıilep dúıim jurtqa kertartpa qısyq sıpatta keńinen taraǵan dep túsindiredi. Izgilikke toly dinimiz ár nárseni jaman yrymǵa balap, soǵan senip, ómirimizdi soǵan negizdemeýge úndeıdi. Qysqasy, bul Jaratýshynyń emes, jaratylýshylar tarapynan engen qubylys. Demek, Qudaıdyń qudyreti turǵanda adamnyń oıdan shyǵarǵanyna sený – aqıqattan alshaq bolý degen sóz. Qashanda adamzat balasy Alla Taǵalanyń: «Allanyń jazmyshynan bólek bizge eshnárse de bolmaıdy»,[4] – dep,  soqyrǵa taıaq ustatqandaı bul aıatty senimimizdiń kózildirigindeı etip alýymyz kerek.

Rýslan Abdýllaev

 


[1] Tanbıh al-aýam ıla daýatal-Qýran.
[2] Fazaıl al-habıb ýa manaqıbý tabıb.
[3] Tanbıh al-aýam ıla daýatal-Qýran.
[4] Táýbe súresi, 51 aıat.

Pіkіrler Kіrý