DINI TÁJIRIBE HÁM TULǴALARDYŃ ORNY
Adam rýhynyń tynyshtyǵy úshin ózin mazalaǵan «suraqtarǵa» jaýap alý, qanaǵat tabý, ýájdi tujyrymdar izdeýi tabıǵı jaǵdaı. Biraq «dáleldiń joqtyǵy, sol joqtyń dáleli emes». Eger dálel joq dep otyrsa, musylmandar tarıh boıy, Qurannan, sodan soń sýnnadan, ıjmadan, qııastan jaýap izdep áýre bolmas edi. Qala berdi mazhabtar, fıqh, kalam mektepteri qalyptaspaǵan bolar edi. Bular musylmandardyń búginge deıingi dinı tájirıbesi. Ras qazirgi jahandyq úderiste, jastarymyz óz betinshe izdený, ne oqýdan góri daıyn tanym, málimet, ne qulaqtan estip, «taqlıdı» ıman deńgeıinen shyǵýdan qashady. Onyń da psıhologııalyq sebepteri joq emes árıne. Aqıqatty Allamen, adammen, dinı tájirıbemen, naqylmen salystyryp otyrý adamnyń tabıǵatynda bar qubylys. Osylardyń ishinde aqıqatty Allamen salystyryp, ózderin kishkentaı ǵana aına retinde tanytatyndar bolǵan tarıhymyzda. Solardyń biri ári biregeıi Iasaýı babamyz.
Qazaq musylmandyq tanymy Hanafı, Matýrıdı jáne Iasaýı ilimi arqyly qalyptasty. Qazaqtyń tarıhı turǵydan mádenı, ulttyq bolmysqa aınalýy qubylysynyń mazmunynda ıslam jatyr. Bul aqıqat ǵylymı, kýltýrologııalyq jáne antropologııalyq sharttar men qalyptarǵa saı keletin tujyrymdama. Sondyqtan qazaq qaı kezde de óziniń qasıeti men qorǵanyn ıslamnan, óziniń ótken tarıhı jolynan izdegen. Keshegi mońǵol shapqynshylyǵy, jońǵar zobalańy, orys otarshyldyǵy, kerek deseńiz keńestik rejımniń qyspaǵy kezinde de halyq óz dininen pana tapqan. Qazaq halqy óz tarıhynyń qaı kezeńinde bolmasyn eń bir qıyn-qystaý zamandar men tyǵyryqqa tirelgen kúnderde eldi uıytyp, rýhanı jaǵynan tálim-tárbıe beretin rýhanı kósemderi – sopy, áýlıe, ıshandardy tarıh sahnasyna shyǵaryp otyrǵan. Keıbir osyndaı tulǵalar jalpy halyqtyq deńgeıge kóterilip, olardyń is-áreketteri men qyzmetteri el esinde umytylmastaı saqtalyp qalsa, keıbir tulǵalardyń qoǵamdyq qyzmetteri aımaqtyq deńgeıde bolyp, olar sol óńirlerdegi halyqtyń jadynda jattalyp qaldy. Otarlyq ezginiń kúsheıýine qarsy tura alatyn, eldi shashyratpaı uıyta biletin, otarlaýdyń bir bóligi bolyp sanalǵan shoqyndyrý saıasatyna rýhanı birlik pen ımandylyqty tosqaýyl etip, tý etken tulǵalardyń tarıh minberine kóterilýi tabıǵı qubylys edi.
Dinı tulǵalar – ımamdar otarshylarǵa qarsy halyqty biriktirip, erkindik úshin, din úshin kúresip, sol kezdegi ezgige qarsy turdy. Dinı tájirıbemizde ımam qashanda musylman qaýymynyń eń birinshi tulǵasy, ustazy, aınasy. Imam – arabsha «eldiń aldy, qoǵam aınasy, lıder, kósem» degen maǵynalardy bildiredi. Imam – aldymen tulǵa. Imam tulǵasy onyń isi men biliminiń, amaly men háliniń tutastyǵynan nár alyp, dindi, mádenıetti, ultty, qoǵamnyń ishki turaqtylyǵy men baıandylyǵyna óz ómirin arnaıtyn janpıda, Haqqa qyzmetin halyqqa qyzmet etý dep biletin sanaly, jan jaqty bilimdi azamat. Imam – tek meshittiń ishinde ǵana jaýapty emes, ol tutas bir ulttyń, mádenıettiń, memlekettiń baıandylyǵyna tikeleı jaýapty tulǵa.
Bizdiń dinı tájirıbemizde kóptegen din ǵulamalary bolǵan. Búgin solardyń tarıhı orny men muralary týraly tujyrymdy oı aıtylýy tiıs. Bul shyndyǵynda jastarymyzda osy uly daladan shyqqan ǵulamalarymyzdyń murasyna degen ıelik pen senim otyn uıalatatyny sózsiz. Qazaq eli Islam dininiń súnnıttik baǵytyn, onyń ishinde fıqh boıynsha Ábý Hanıfa mazhabynda, aqıda boıynsha Matýrıdı jolyn, al ar iliminde Iasaýı tájirıbesimen astasyp jatyr. Ybyraı, Abaı, Maılyqoja, Máshhúr Júsip, Shákárim taǵy sol sııaqty tulǵalarymyzdy taný orta ǵasyrlyq muralardy ıgerýdegi altyn kópir ispettes.
Jalpy dinı tájirıbe arasyndaǵy sabaqtastyqty qurý, damytý, jańǵyrtý bul tikeleı ǵalymdardyń isi: Qazaqstan jáne Orta Azııa aýmaǵynyń tarıhı-dinı muralaryn zertteý jumystaryn júrgizý; Qazaqstan jáne Orta Azııa aýmaǵynyń tarıhı-dinı muralaryn zamanaýı ǵylymı ádistermen zertteı otyryp qoǵamnyń nazaryna usyný; Musylman álemindegi dinı, áleýmettik, mádenı jáne ıntellektýaldyq ózgerister men damýdy qadaǵalap, taldaý jasap otyrý; Islam zertteýshileri, ǵylym adamdary men din mamandary úshin bilim bazasyn qalyptastyrý, elimizdegi jáne shet elderdegi ǵylymı jáne akademııalyq uıymdarmen baılanystar qalyptastyrý baǵytynda jumystar júrgizý.
Dosaı KENJETAI
