BURYNǴYNYŃ ADAMDARY
Meniń bala kezimniń adamdary,
Baıaǵydaı aıaýly maǵan bári.
Uıat nárse isteýge dáti barmaı,
Urpaǵynyń qamy úshin alańdady.
Ol kezdegi adamnyń tili qandaı!
Yqylasyna kók muz da jylyǵandaı.
Toı jasasa, barlyǵyn shaqyratyn,
Búkil aýyl baratyn biri qalmaı.
Jamandardy jabylyp jazalaıtyn,
Jan-júregin el muńy mazalaıtyn.
Bireý máńgi baqıǵa sapar shekse,
Bútkil aýyl-el bolyp azalaıtyn.
Sondaı edi,
«Men» emes, «biz» deıtuǵyn,
Aldyn kespeı úlkenniń, «Siz» deıtuǵyn.
Joǵalǵan jan, tonalǵan maly bolsa,
Búkil el bop jabylyp izdeıtuǵyn.
Aı tutylsa, aıyry saıly, sirá,
Ash bolmaıtyn ol kezdiń baıǵusy da.
Soǵym soısa, barlyǵy aýyz tıer,
Qazany da ortaq-ty, qaıǵysy da.
Aýyl bolyp maldy da baǵysatyn,
Aǵaıyn bop shópti de shabysatyn.
Otyn jaryp beretin, sýyn tasyp,
Qorasyn da, úıin de salysatyn.
Esikterin qaqpastan erkin kirip,
Emen-jarqyn kóńilmen barysatyn.
Baqtalastyq, báseke bolmaıtuǵyn,
Tek jaqsylyq jasaýdan jarysatyn.
Abysyndar aralas júretuǵyn,
Bir-biriniń syr-muńyn biletuǵyn.
Kıiz basyp, jún tútip, órmek toqyp,
Aǵash úıdi jabylyp tigetuǵyn.
Inabat pen ıbadan jaralǵan-dy,
Tárbıe men tálimnen nár alǵan-dy.
Sútti surap alatyn sháıǵa quıar,
Aqshasyna satpaıtyn aǵarǵandy.
Jasy úlkenniń aldynan jan ótpeıtin,
«Shashtyń aǵyn syılaýyń kerek» deıtin.
Attyń maıyn aıamaı beretuǵyn,
Aqysyna eshteńe dámetpeıtin.
Aq pen qarany aıyryp, súze alatyn,
Adaldyqpen kógeni uzaratyn.
Jazataıym jańylys is istese,
Eki beti dý etip qyzaratyn.
Ár júrekte jaıǵanda Kún qanatyn,
Jyrtyq úı de jylýmen nurlanatyn.
Shyn uıalyp, shyn kúlip, shyn qýanyp,
Qaıǵyrǵanda qara aspan shulǵanatyn.
Júgensizder júrmeıtin dúrmek quryp,
Kózge ótirik maqtamas tildep turyp.
Qara sýdy satpaıtyn qazirgideı,
Qarasýdy bir-birine mindet qylyp.
Qaǵaz jazyp, syrtynan qaralasyp,
Qarǵap-silep jatpaıtyn qara basyp.
Rýyn da, ultyn da suramastan,
Rııasyz kóńilmen aralasyp.
Darynsyzdy daqpyrtpen maqtamaıtyn,
Jalynsyzdy músirkep, aqtamaıtyn.
Atalardyń jolynan aýytqymaı,
Ala jibin eshkimniń attamaıtyn.
Arsyzdarǵa aıtasyń nesine syn?!
Adasqandy amalsyz keshiresiń.
Ata-baba árýaǵyn saýdalamaı,
Aqtan árkim teretin nesibesin.
Adamdardy alalap, bólmeıtinsiń,
Eńbek etip tek qana terleıtinsiń.
Eki qolǵa bir kúrek tabylatyn,
Júrgen jandy jumyssyz kórmeıtinsiń.
Aýyldastyń aty ozsa, súıinetin,
Arazdyqqa qabaǵy túıiletin.
Ala-qula emes-ti qazirgideı,
Bári qarapaıym bop kıinetin.
Ardy oılaıtyn aldymen, malyn emes,
Namystaryn kúıtteıtin, nanyn emes.
«Adamǵa adam – dos, joldas jáne baýyr»,
Qazirgideı «myrza» men «hanym» emes.
Moıynsunyp jazmyshtyń jarlyǵyna,
Táýbe, shúkir qylatyn taǵdyryna.
Kek saqtamas, arty joq ashýynyń,
Keshirimshil keletin barlyǵy da.
Qaıran meıir – janyńdy baý qylatyn!
Qaıran peıil – tóbeni taý qylatyn!
Kelinderi ıilip sálem etip,
Kempirleri alǵysyn jaýdyratyn.
Qatar-qurby qaljyńy jarasatyn,
Tatýlyqpen árdaıym tarasatyn.
Qulaq berse, qýanyp jeıtin baldar
Qolǵa sý da quıýǵa talasatyn.
Sábı kóńil qylyǵy ańqańdy ashar,
Qolǵanat bop sheshege tompańdasar:
Tańmen talas oıanyp, mal órgizip,
Kórshi úıdiń de botasyn arqandasar.
Keń sııaqty ol kezdiń dalalary,
Bıik syndy bizge arman qalalary.
Esh alańsyz, erteńin ýaıymdamaı,
Asyr salyp oınaıtyn balalary.
Ne istese de, birigip isteıtuǵyn,
Bir-birinen bólek as ishpeıtuǵyn.
Bala úshin bas salyp ashylasyp,
Úlkenderi araǵa túspeıtuǵyn.
Jylyna bir bolmasa, qol almaıtyn,
Qonaqjaılyq shashpalyq sanalmaıtyn.
Biri kirip jatatyn, biri shyǵyp,
Tórt qabyrǵaǵa eshkim de qamalmaıtyn.
Keshki aspannyń kóginde óner samǵar,
Tún ortasy aýǵanda sóner shamdar...
Muǵalimnen aýylda syıly adam joq,
«Molda bol!» dep batasyn berer shaldar.
Bilmeı turyp birdeńe jasalmaıtyn,
Balasy da kitaptan bas almaıtyn.
Basshysy da, qosshysy, basqasy da
Aqsaqaldan eshqaısy asa almaıtyn.
Abyzdarym aıtatyn bar aqylyn,
Abyroıyn ımanmen jabatuǵyn.
Telisi men tentegin tezge salyp,
Shaldar ózi sheshimin tabatuǵyn.
Aldymenen hannyń da, zańnyń da emes,
Ardyń ǵana sotyna salatuǵyn.
Otyz-qyryq jyl buryn ol kezderdiń
Adamdary osyndaı bolatuǵyn.
Eshkimge min orynsyz taqpaıtuǵyn,
Eńbegin de eshqashan satpaıtuǵyn.
Ne istese de, alǵaýsyz aralasyp,
Ar jaǵynda aramdyq jatpaıtuǵyn.
Bir-birinen kináni kórmeıtuǵyn,
Kemshiligin ózgeniń termeıtuǵyn.
Ýádeni berse eger oryndaıtyn,
Isteı almasa, ýáde bermeıtuǵyn.
Kúzet qoıyp aýzyna, ıba qylar,
Syılasqanǵa sypyra syı da qylar.
Oılarynda – otbasy, Otan qamy,
Boılarynda uıat pen ımany bar.
Ol ýaqyttyń erkegi márt keletin,
Abyroıdy aıryqsha baq kóretin.
Ekisózdi, ekijúz emes edi,
Aldap ketken adamdy sart kóretin.
Umsynǵanyn qol jetip alar edi,
Baǵytyna qalaǵan barar edi.
Talaptyǵa bolatyn taý da alasa,
Saýdageri de ol kezdiń adal edi.
Ádildikpen qara qyl jaratuǵyn,
Adal jolmen qamal da alatuǵyn.
Eshkim qulyp salmaıtyn esigine,
Iti de adal ol kezdiń bolatuǵyn.
Bir Qudaıdyń bergenin «nesip» deıtin,
Eki dúnıeniń ortasyn «esik» deıtin.
Eki-úsh saǵat eshqashan kúttirmeıtin,
Eshkim barar jerine keshikpeıtin.
Sam jamyraı sham bitken jaǵylatyn,
Juldyzdy aspan monshaǵyn taǵynatyn.
Qazirgideı ıt qosyp izdep júrmeı,
Barlyq adam úıinen tabylatyn.
Aq kóılektiń etegin jel túrmeıtin,
Ata-anaǵa eshkim sóz keltirmeıtin.
«Kúltóbeniń basynda kúnde jıyn»,
Bos sózbenen ýaqyt óltirmeıtin.
Atqa minse, asqaqtap, syzdanbaıtyn,
Taqqa qonsa, taltańdap, muzdanbaıtyn.
Bir-biriniń ýaqytyn qadirleıtin,
Bir-biriniń baqytyn qyzǵanbaıtyn.
Ne kórse de, elimen kóretuǵyn,
Erteńine sekemsiz senetuǵyn.
Amanatqa qııanat jasamaıtyn,
Alǵan zatyn qaıtaryp beretuǵyn.
Aqyr túbi qabirge kiretinin,
Aqırette suraýdyń júretinin;
Ardaqtaǵan janyńdy erteli-kesh
Ajal kelip, torǵaıdaı iletinin;
Abyz shaldar eskertip otyratyn
Azǵana kún adamzat súretinin.
Qara nannyń qadirin dana túgil,
Alty jasar bala da biletuǵyn.
Ulylardan ulaǵat taralatyn,
Ýaǵyzynan shapaǵat, nár alatyn.
Ólilerdiń mekeni – ózgeshe álem,
Qaýym basy qasterli sanalatyn.
Álsizderge tizesin batyrmaıtyn,
Kelimsekke kesek te tatyrmaıtyn.
Tabanynyń astynda jer túgili,
Taýdyń túıir tasy da satylmaıtyn.
Shekarasyn shegendep, nyqtaıtuǵyn,
Tý túgili, tuǵyryn jyqpaıtuǵyn.
Bala satý, basqany satý túgil,
Synyq shege nesıe shyqpaıtuǵyn.
Otanyna arnaýmen mahabbatyn,
Alǵy kúnge armany aparatyn.
Igiliktiń barlyǵy – halyqtiki,
Iesi onyń memleket atalatyn.
Áteshi de ýaqtyly shaqyratyn,
Esegi de ornymen baqyratyn.
Ár nárseniń óziniń ıesi bar,
Árkim ózi ornynda otyratyn.
Qostildilik, úsh tildik taqyrypta
Úıretpeıtin ultty eshkim aqyryp ta.
Aıyr tildi bolmaıtyn adamdary,
Óz tilinde sóıleıtin maqulyq ta.
Arqar múıiz top bastar erim boldy,
Arqa súıer asqar taý elim boldy.
Aıaǵymnyń astynda – atameken,
Aspanymda aqsha bult, kógim boldy.
Aıdynyna qaz qonyp, aqqý ushqan,
Aqqaıyńdar kómkergen kólim boldy.
Azat ómir, adamnyń bári de teń,
Eń bastysy – adamǵa senim boldy.
Ashylmaǵan ynsapsyz arandary,
Ardy oılaǵan anadan jaralǵaly.
Tatý edi tataýsyz, taqýa edi,
Taza edi ǵoı ol kezdiń adamdary.
Aýzyn ashsa, «aqsha» dep qaqsamaıtyn,
Allanyń tek bergenin toq sanaıtyn.
Satýsyz-aq, saýdasyz aralasyp,
Saý-salamat kórgenin baq sanaıtyn.
Olar bárin janyn da salyp isteı,
Aqıqatty moıyndap, tanyp ishteı;
Bir kósemge saıasat qul qylsa da,
Bir Qudaıdan qorqatyn bári de ishteı.
Árqaısysy bir bıik beles-tuǵyn,
Óresimen olardyń teńesti kim?!
Qazaq edi kádimgi qarǵa tamyr,
Qaıyry joq qazirgi emestuǵyn.
Olar – ózin boryshtar sanaǵandar,
Izgiliktiń kúmbezin qalaǵandar.
«Adam» degen ardaqty atqa laıyq,
Mine, sondaı edi ǵoı ol Adamdar!
Búgingini ǵaıbattap neǵylamyn?!
Pesheneme jazǵanǵa baǵynamyn.
Adamdar-aı,
Sol kezdiń adamdary-aı!
Men senderdi áli de saǵynamyn.
Tamyrynda týlaǵan babam qany,
Qaıyrymǵa bastaǵan qadamdary;
Shekten shyǵyp eshqashan is qylmaıtyn
Shetke shyqqan eń naǵyz jamandary.
Erteli-kesh eńkeıip, belin jazbaı,
Eńbekpenen oıylǵan tabandary;
Qııanattan boılaryn aýlaq ustap,
Bar jaqsyny sińirgen ǵalamdaǵy.
Sondyqtan da qymbat qoı olar maǵan,
Sondaı edi-aý ol kezdiń adamdary...
Rahat QOSBARMAQ
2018 jyl, 15 qarasha, beısenbi.
Aqtaý qalasy.
