Bir jyldyq taǵdyr jazylatyn tún

– Qambar myrza, Qadir túni nesimen qasıetti? 
– Qadir túni haqynda Quranda birneshe aıat bar. Sol aıattardyń birinde "Biz ony (Qurandy) qutty-berekege toly qasıetti túnde túsirdik" (Dýhan súresi, 3-aıat) dep baıandalady. Derekterde, Qurannyń túsýi eki kezeńnen turady. Birinshi, kúlli tirshiliktiń taǵdyry jazylǵan "Láýhýl Mahfýz" qabatynan, dúnıe aspany "Báıtúl Ǵızzáǵa" túsýi. Ekinshisi kezeńi, paıǵambarymyz ýahı etýi. Bul Qadir túninde bolǵan úlken oqıǵa.
Ekinshi qasıettiligi qadir túninde bir jyldyq tirshiliktiń hám adamzattyń taǵdyry bekitiledi. Osyny meńzep paıǵambarymyz bul túnniń jaqsylyǵynan maqurym qalǵan adam jaqsylyq ataýlydan qur qalady degen.
Qadir súresinde "Ol túni perishteler men Rýh (Jábireıil) Rabbysynyń ruqsatymen ártúrli is atqarý úshin lek-legimen túsken ústine túse beredi" dep aıtylǵan. Jábireıil perishteniń túsýi de bul keshtiń mańyzdylyǵyn kórsetedi. Paıǵambarymyz perishteler Jer betiniń barlyq aýmaǵyna túsetinin aıtady. Sonymen qatar sol túnniń tańynda kún kózdi taldyrmaıtyndaı bolyp kóteriledi degen málimetter bar. Tań sarǵaıyp emes, bozaryp atady. Sebebi perishteler beıne bir kóleńkelep jatqandaı bolady. 
– Qadir túnin qalaı kútý kerek? 
 – Qasıetti túnde uıyqtamaı otyrý, tań atqansha basqa da paryzdar jasaý mindetke qoıylmaıdy. Ol adamnyń óz erkinde. Biraq túnniń qasıettiligi men suralatyn tilekterdiń mańyzdylyǵyna baılanysty árbir musylman Qadir keshinde qulshylyq etýge tyrysady. Ásirese, bizdiń Qazaqstanda erekshe qasterlenedi.
Taǵy da bir jaıt bar. Bizdiń Islamda eń mańyzdy dúnıelerdiń barlyǵy mindetti túrde qupııa bolyp sanalady. Sonyń ishinde Qadir túni de bar. Bul tún naqty myna datada dep eshkim aıta almaǵan. Biraq basym kópshiligi 27-ne qaraǵan túni dep boljaıdy. Keı derekterde sońǵy 10 kúniń taq túnderinde bolady degen málimet bar. Sebebi adamdar sol túnniń mańyzdylyǵyna mán berý úshin jáne óz tilekterin aıtý úshin Qadir túni bolýy múmkin dep sońǵy on kúnniń taq túnderin aıtady. 
Qadir túnin bizde keń taraǵan úrdis kópshilik meshitterge baryp kútýge tyrysyp jatady. Onyń sebebi jastar nemese musylmandar osy keshti qalaı durys ótkizýdi bilý úshin meshitterde biz uıymdastyrǵan jıynǵa kelip kóredi. Al negizinde meshitte kútý ol mindetti dúnıe emes. Máselen, aǵaıyn túrik baýyrlar Qadir túni quptan jáne taraýıh namazynan keıin, endi bala-shaǵamyzben tań atqansha tilek aıtaıyq dep tez úıine jetýge tyrysady. Úıde otbasymen birge duǵa-tilek jasap, qulshylyqpen otyrýǵa áreket jasaıdy.  
Jalpy, Qadir túninde duǵa eń birinshi kezekke shyǵatyn qulshylyq bolyp sanalady. Máselen meshitte eń abzal nápil qulshylyq namaz oqý. Al endi Qadir túniniń ereksheligi basqa ǵıbadattarǵa qaraǵanda duǵa jasaý aldyńǵy qatarǵa shyǵady. Al duǵa etý kez kelgen adamnyń qolynan keledi. 
Paıǵambarymyzdan jubaıy Aısha anamyz "Qadir túnine dóp kelsem, túnniń Qadir túni ekenin bilsem Qudaıdan ne tileýim kerek?" dep suraǵan eken. Sonda paıǵambarymyz "Ýa Alla, Sen keshirimdisiń, keshirgendi jaqsy kóresiń. Meniń bilip, bilmeı istegen kúnámdy keshire gór" dep sura degen eken. Qadir túninde barlyq tilekti aıtýǵa bolady. Kókeıdegi, aldaǵy josparlar, maqsattardyń oryndalýyn, sol jolda kúsh ber, soǵan jiger ber, qýat ber, múmkindik ber dep Alladan suraýǵa bolady. Kez kelgen bala-shaǵaǵa, ata-anamyzǵa, elge arnalǵan tilekterdi qosýǵa da ruqsat.
Paıǵambarymyz duǵalardyń eń tóresi keshirim suraý ekenin aıtady. Alladan keshirim suraǵan kezde josparlaǵan maqsattyń oryndalýyna eń tóte jol sol bolady. Aısha anamyzǵa da solaı keńes bergen.
Al jalpy árbir adam sol túnde maqsat etip bir jylǵa josparlaǵan maqsatyn: oqýy bar, jumysy bar, shańyraq kóterýi bar, taǵysyn taǵy surasa bolady. Suraǵannan keıin endi duǵanyń ekinshi jartysyn umytpaýymyz kerek. Bul sol tilektiń negizinde áreketke kirisý. 
Árbir ýaqyt qutty qadirli ǵoı, qazaqta mynadaı bir jaqsy sóz bar: "Ár kisini Qydyr bil, ár ýaqytyńnyń qadirin bil" degen. Soǵan oraı ár kisiniń Allanyń aldyndaǵy unatqan isi bolady. Qadir túni óte mańyzdy dep qalǵan ýaqyttarǵa mán bermeý ol da úlken qatelik. Bizdiń ár kúnimiz, ár saǵatymyz Ramazan aıynan da tys ýaqyttar da óte mańyzdy. Endi oqýǵa túsip, shańyraq kótergim keledi, úlken kásip bastap, elge paıdaly bir áreket jasap, qyzmetke turǵym keledi degen josparlaryn Alladan suraıtyn bolsa, duǵanyń kelesi jartysynda meılinshe bilek sybanyp áreketke kirisýi kerek. Bul duǵanyń ekinshi jartysy bolyp sanalady. Jurtshylyqtan sony umytpasa eken deımin.
– Qadir túninde aspannan Qydyr áýlıe  túsedi degen senimder de halyq arasynda joq emes. Bul qanshalyqty durys málimet?
 – Endi bul senimder bizdiń bala kezimizde barshamyzda boldy. Qydyr ata keledi, sol kúni tereze-esikterdi ashyp qoıý kerek, shyn peıilmen jasalǵan dastarhanyńa dám aýyz tıip, óziniń belgisin bildirip ketedi degen ustanymdar bolǵanyn jasyrmaımyz. Kimniń shańyraǵyna Qydyr ata kelip dám aýyz tıip ketse, sonyń shańyraǵyna qut keledi dep aıtylyp júrýshi edi. Negizinde Qydyr ata degen Qydyr paıǵambar, Qyzyr dep aıtamyz. Ol Quranda bar. Biraq bul túnmen onyń baılanysy joq. Ekeýi eki bólek uǵym. Jalpy Qadir túni dep aıtylý sebebi taǵdyrdyń bekitilýi degen maǵynany bildiredi. Jańaǵy hadısterde aıattyń tápsir túsindirmelerinde sol túni bir jyldyq adamzattyń nesibesi, ómiri, basqa da eń mańyzdy dúnıeleri ólshenedi delingen. 
– Áıelderge Qadir túnin meshitte qarsy alýyna bola ma? 
– Áıel kisiler kelemin dese, kelip jatady. Qazaqstan boıynsha meshitte kútýge tyıym salynbaıdy. Tipti tańǵy sáresi de uıymdastyrylady. Biraq dese de eń durysy – óziniń shańyraǵynda kútkeni.
Jaz maýsymyndaǵy túngi ýaqyt óte qysqa. Ony jolǵa nemese oryn izdeýge, qolaıly jaǵdaı jasaýǵa nemese sondaı bir sáresin qaıdan ishemin degen sııaqty taǵysyn taǵy kerek emes máselelermen ýaqytty jiberip alǵansha, ony tıimdi paıdalanyp, úıde keshki namazdan keıin tańǵa deıin aldyn ala josparlap, tilekterin aıtyp, duǵasyn jasap, bala-shaǵasymen áńgimelesip ótkizgen áldeqaıda oryndy bolady dep oılaımyn.
 
Suhbatty daıyndaǵan: Muhataı Gúlsezim, Nursultan Nurmanbek