BETAShAR

29 naýryz 2024 1947 0
Оqý rejımi

Betashar -baǵzydan kele jatqan dástúrimizdiń biri. Óziniń týǵan otaýynan ata-anasynyń aq batasyn alyp, jańa bosaǵany oń aıaǵymen attap kirer aldynda jasalatyn qazaqqa ǵana tán ǵuryp. «Kelin keldi kórińiz, kórimdigin berińiz» dep «eki ishektiń birin qatty, birin sál-sál kem buraǵan» dombyrasyn qolyna alyp, áýelete ánge salyp, birde shalqytyp, birde balyqtan aqyn jigit jyr shashýmen jas kelindi jańa jurtymen tanystyrady.

Onda da búgingi betashardaǵydaı birinen biri jattap alyp, syldyratyp aıtyp, júrgen suıyq sóz emes, sóziniń máni tereń, oıy qorǵasyndaı salmaqty ǵıbratqa tolybolmaq kerek. Nege deseńiz, qazaq eli sóz qadirin óz qadirinen bıik qoıǵan halyq. «Jaqsy – sóz jarym yrys» degen qaǵydany berik ustanǵan jurt. Tektiliginiń tamyry tereńde jatqan el dep óleńge qosyp, qaıyn jurtynyń mereıin tasytyp, mártebesin asyryp jatsa, kórkemdigi jarasqan keste jyrǵa súıinip, qasy kózi qıylyp, sálem salyp ıilip turǵanynyń ózi kelinniń ıbalyǵynyń beınesin kórstpeı me? Jáne betasharǵa qazirdegideı úlken toıǵa shaqyrylǵan eki júz, úsh júz adam emes, et-baýyr jaqyndary týǵan týystary ǵana qatysqan.

Kelinniń kelýi jekjat-jurat, dos-jaranǵa da ortaq qýanysh bolǵanymen betashar negizi sol áýletti tanystyrýǵa arnalǵan salt. Al qalǵan aǵaıyn otyz kún oıyn, qyryq kún toıynda jaqsylyǵyna ortaq bolǵan eken. Qazir zaman basqa, ýaqyt talaby bólek. Aılap toılap júretin múmkindik joq. Júzden úsh júz, ońtústik óńirlerden bes júzden jeti júzge deıin adamnyń basyn qosyp, aınalasy alty saǵattyń ishinde atqaryp tastap júrgen jaıymyz bar. Keshegi keńestik qoǵamnyń ákelgen ózgerisi bolýy kerek, áıtpese atam qazaq kelinniń betin túsken kúni ashpaıtyn ba edi. Osy úrdiske qazirgi tańda qaıtyp oralyp kele jatqandaımyz. Biraq áli de bolsa sol baıaǵy ádetimiz tolyǵymen qala qoıǵan joq. Sonyń saldarynan aǵaıyn týys túgeldeı kórip bolǵanda, úlken toıdyń ústinde kelinniń betin ashyp jatamyz. Oǵan deıin keminde bir-eki apta nemes úsh-tórt aıdy araǵa salyp jiberemiz. Al aqylǵa salyp, aqıqatyn aıtar bolsaq, betashardyń qaı kezde bolatynyn ıgi dástúrdiń aty aıtyp-aq tur emes pe? Negizi osy saltymyzdyń sáni men mánin ketirmeı der kezinde oryndaǵanymyz abzal. Kelin túsken sáttiń qyzýy men qyzyǵy da shashýdyń shashylǵany men bettiń ashylǵany bolmaı ma? Al endi betashardyń jolyn berý ol da tarıhtan tábárik.

Atalar ómirine, ıaǵnı ótkennimizge zer salsaq, buryndary betashar aıtqan jigitke atymtaı jomarttary at mingizip, shapan jaýyp, qasqyr ishik, túlki tymaq tastap qurmet kórsetse, basqalary da qal-qaderinshe aqyn jigitke joralǵy jasap, máresáre bolyp jatady eken. Sanyna turmys bılegen myna zamanda saltymyz da qoıý tumannyń ishine sińip ketkendeı. Qazirgi betashar betine oramal salynǵa bir tabaqtyń aınalasyndaǵy «áláýláı men haláýláıdiń» arasyda ǵana ótip júr. Eń bastysy tabaq toly kóńil toq. Dástúrimizdi jańǵyrtaıyn dep toıyna jańalyq engizip, ıgilikti iske bastamashy bolyp jatqan eshkim joq. Asabaǵa kelisilgen ústine qosyp bereıin deı me, áıteýir tabaq qoıǵyzbaýymen ǵana shektelip kele jatyr keıbireýleri. Nátıjesinde qandaı toı bolmasyn jattandy bolǵan taptaýryn uıymdastyrýshylyqtyń aıasynda qalyp qoıyp as iship, aıaq bosatýdan asa almaýda. Jaraıdy, toıdyń qalaı ótýi bólek áńgime.

 «Betińdi kelin ashqanym, jańa jurtqa qosqanym» dep bastalatyn «betashar» dástúrinde eń aldymen aýyl aqsaqaldary men aqsamaı ájelerimizge sálem saldy jas kelin. Munyń ózi qarııalarymyzdyń kóńilin kókke kóterip, týystyqtyń irgesin nyqtaı túsetini de ras. Kelesi kezekte uldyń áke-sheshesine sálem berip, alǵysyn alady. Bul ata-anaǵa jasaǵan alǵashqy qurmettiń biri ári sharıǵatymyzben da bite qaınasyp jatyr. «Ata-ananyń razylyǵy – Allanyń razylyǵy» degen Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) hadısine amal bolyp shyǵady. Uldyń áke-sheshesi jańa túsken kelinniń ekinshi ata-anasy emes pe? Olarǵa sál ǵana bas ıip, ıshara jasap, rızashylyǵyn alýdyń ózi de jarasymdy kórinis. Sálem salý degenimiz kelinniń kelgen jerindegi ata-ana, aǵaıyn týysyna degen qurmetinen týyndaǵan salttyń biri. Osy arqyly aǵaıyn arasy tipten jaqyndaı túsedi. Al týystyqtyń ara jigin ajyratpaı, birligin saqtaý ol da paryz.

Ásili, «Qazanshynyń óz erki, qaıdan qulaq shyǵarsa».Betti qashan, qalaı ashady árkimniń óz erkinde ekeni ras. Meniń aıtpaǵym, qazaq bop jaratylǵan soń, ózimizdiń ultymyzǵa tán atadan balaǵa mura bolyp kele jatqan ádet-ǵurpymyzdyń baǵasyn bileıik degen oı ǵana. Áıtpese, ár uldyń óz teńin taýyp, shańyryq kótergendegi eń alǵashqy qýanyshy sanalatyn «Betashar» dástúri úılený toıdy bastaý úshin ǵana kerek sııaqty dárejege jetti. Oılanyp kórińiz.

 

J.Ospanul

 

 

Pіkіrler Kіrý