BEREKE NE, BITE NE?

19 tamyz 2022 5100 0
Оqý rejımi

Qazaq úshin dástúr men din ­– egiz. Tozyǵy jetken dástúrlerimizdi eseptemegende, ozyǵy barlardyń dinnen tamyr alatynyn kúnde kórip júrmiz. Dástúr men dindi jetik biletin adamǵa bul anyq baıqalady.

Máselen, tamaq ishý ádebi de qazaqtyń «dástúrli ádebine» aınalǵan. Endeshe osy máselege qatysty dástúrimiz ben dinimizdi qyzdyń burymyndaı etip órip kóreıik.

Aısha anamyzdan jetken hadıste Paıǵambarymyz (s.a.ý.): «Kimde-kim tamaqtanatyn bolsa, aldymen «bısmılláh» dep Allanyń atymen bastasyn. Eger as-aýqat ishýden buryn Alla Taǵalanyń esimin ataýdy umytyp ketip, aýzyna as túskende ǵana esine tússe, «bısmılláhı áýýálláhý ýá áhırahý» (Astyn aldynda da, sońynda da Allanyń esimin aıtamyn) desin», ­– deıdi. Qazaqtyń «Bismillá, bismillásiz is qylma!» dep tamaqty ǵana emes, jalpy barlyq ıgi isti Allanyń atymen bastaýdy ósıet etetin qara sózi baryn bilemiz.

Sahaba Ýahshı ıbn Harb (r.a.) bylaı deıdi: «Birde sahabalar: «Ýa, Allanyń Elshisi! Biz qansha tamaqtansaq ta toımaıtyn boldyq», – dep Paıǵambarymyzǵa (s.a.ý.) keledi. Alla Elshisi (s.a.ý.): «Bálkim, sender bir-birińnen bólek otyryp tamaqtanatyn bolarsyńdar», – dep suraıdy. Olar: «Iá», – dep jaýap beredi. Sonda Paıǵambarymyz (s.a.ý.): «Endeshe birge otyryp aýqattanyńdar hám Allanyń atymen asqa qol sozyńdar. Sol kezde ishken astaryń berekeli bolady», – deıdi».

Demek, bólisken asta bereke bolady eken de, al bólispeı ishken asta she? Buǵan da qazaq sóz tapqan. Qazaq: «Bólisken asta bereke bar, bólispeı ishken asta bite bar» deıdi. Máshhúr Júsip Kópeıuly óziniń jazbasynda «Bergen asta bereke bar, bermegen asta bite bar» dep, buny Shoń bıden qalǵan sóz dep, sonyń naqylyna jatqyzady. Ol bylaı deıdi: «Qudaı rahmat qylsyn: «Shoń bı aıtady eken: «Bergen asta bereke bar». «Bereke» degen perishteniń aty. Bergen úıdiń asyna perishtesi bereke beredi. «Bermegen asta bite bar». «Bite» degen shaıtannyń aty. «Bermegen úıdiń asyn «Bite» degen shaıtan soryp qurtady» deıdi.

Jalpy, qazaq «bite» dep teńqanattylar otrıadyna jatatyn jándikti ataıdy. «Vıkıpedııa» sózdiginde biteniń dúnıejúzinde 12 tuqymdasqa birigetin 2500-deı túri belgili ekeni jáne dene turqy 0,5 – 6 mm. bolatyn jándik ekeni jazylǵan. Biteniń eń kóp taraǵan túrleri alma bitesi, maqta bitesi, sondaı-aq, júzimniń asa qaýipti zııankesi – fılloksera eken. Iaǵnı, bite – ósimdikterdiń arasynda vırýstyq aýrý taratatyn zııankes.  

El arasynda bite alasha, tekemet, kilemniń jaýy retinde «qara kúıe» degen ataýmen de tanylǵan.

Demek, bólispeı ishken as bite túskendeı juǵymsyz, berekesiz, qarynǵa túsken soń ishtegi qurt jegendeı toıymsyz bolatyny sodan bolsa kerek. Osyny qazaq dál ańǵaryp, «bólispeı ishken asta bite bar» dep taýyp aıtqanyn kórmeısiz be? Bul da Paıǵambar ósıetinen shyqqan sóz ekenine eshkim daý aıta almas. Sondyqtan da, qazaq qashanda ortaǵa sary tabaqpen as tartyp, dóńgelek ústeldi qorshap, dóńgelenip otyryp as ishken.

Aqtamberdi jyraýdyń:

«Ózim bir bólek jaılasam,
Jigitten nóker saılasam,
Oıpań jerge on otaý,
Qyrań jerge qyryq shatyr tigip,
Qonaǵymdy jaıǵasam!
Pyshaqtan malym ketpese,
Qazanym ottan túspese,
Aýyldan topyr úzilmeı,
Oshaqtyń oty óshpese!
Maı jemese qonaǵym,
Qan jemese baraǵym,
On kisige jarasa,
Bir kisige arnap tartqan tabaǵym!» – dep bir adamnyń asyn on adam ortaqtasyp ishýin ańsaıtyny sodan ǵoı.

Bala kúnimizde áke-sheshemiz tabaqtyń ár shetine qol júgirte bergenimizde «Óz aldyńnan je, bóten bireýdiń aldyna qolyńdy sozba» dep tyıyp otyrýshy edi. Bul sóz de qazaqtyń tyıym sózderiniń qatarynan oryn alǵanyn «Yrym jáne tyıym sózderdiń tanymdyq-taǵylymdyq máni» degen taqyrypta ǵylymı jumys jazyp júrgende kórdim. Sóıtsem, bul da Paıǵambar ósıetinen kelgen tyıym eken-aý dedim. Alla Elshisiniń (s.a.ý.) Omar ıbn Ábý Sáláma (r.a.) esimdi ógeı uly bylaı deıdi: «Bala kúnimde Alla Elshisiniń (s.a.ý.) qamqorlyǵynda boldym. Tamaqtanǵanda qolymdy tabaqtyń ár jerine bir sozatyn jaman ádetim bar edi. Birde Alla Elshisi (s.a.ý.) maǵan: «Balaqaı! Aldymen «bısmıllá» dep Alla Taǵalanyń atyn ata, sodan keıin oń qolyńmen jáne óz aldyńdaǵy astan jegin», – dep eskertti». Joǵarydaǵy tyıym sózdiń tórkini osydan shyqqany aıtpasa da túsinikti.

Qazaqtyń tartylǵan sary tabaqqa salaly saýsaqtaryn salyp jeýi de Paıǵambar súnnetinen. Kaǵb ıbn Málık: «Alla Elshisiniń (s.a.ý.) úsh saýsaǵymen (bas barmaq, suq saýsaq, ortan qol) tamaq jegenin, sodan soń úsheýin de tamaqtyń juǵynyn da rásýa etpeı uqyptylyqpen, jaqsylap jalaǵanyn kórdim», – deıdi. Keıbir jurttyń «bes barmaqty» qaıdan shyǵaryp júrgenin túsinbeımin.

Qazaqtyń astyń sońynda «ton jaǵasyz, el aǵasyz, dastarhan batasyz bolmas» dep as qaıyrýy da Alla elshisinen qalǵan ósıet. Paıǵambarymyz dastarhannan turarda: «Allaǵa sansyz, rııasyz, berekeli, tolassyz madaq pen shúkir aıtamyn. Ol – bizdiń Rabbymyz!» – dep as qaıyratyn. Qazaqtyń astan soń «Allahý ákbar!» dep bet sıpaý ádeti osydan qalǵan.

Mine, dástúrdi dinnen bólip, mansuq etkisi keletinderge osy da jaýap bolar ma der edim. Ekeýi bir-birinen ajyramas tutas dúnıe ekenine budan artyq ne kerek?

Saltan Saıranuly

Pіkіrler Kіrý