BALYQTAR ÁLEMINIŃ ShEKSIZ MAHABBAT PARASATY
«Jer betindegi ár jandiktiń koregi Allaǵa ǵana tán. Ol olardyń turaqty, turaqsyz oryndaryn biledi. Barlyǵy ashyq bir kitapta». «Hud» súresi, 6- aıat.
Adam balasy ózin osynaý on segiz myń ǵalamnyń ardaqtysy jáne qojaıyny dep biledi. Ári aqyl men parasat tek adamdar da ǵana bolady, qalǵan jan ıeleri biz úshin jaratylǵan, olarda aqyl men sana bolmaıdy dep túsinedi. Jalpy kórinistik turǵydan alyp qaraǵanda bul uǵymnyń qateligi joq, durys sóz. Alaıda tabıǵat qubylystaryna, ondaǵy janýarlardyń, qustardyń, balyqtardyń jáne basqa da organızmderdiń tynys-tirshiligin zertteı qaraǵanda, olardyń parasat-paıymynyń keı tustarynyń adam balasynan múlde joǵary ekenin, tipti ondaı uly qurbandyqqa adam urpaǵynyń bara bermeıtindigin kórip eriksiz tań qalasyz. Sondaı uly jankeshtilik pen súıispenshilikke toly balyqtar áleminen úsh úzik syrdy Sizderdiń adamı kóńilderińizge usynyp otyrmyn. Balyqtar mahabbatynyń bárin emes, bir az bóligin ózine úlgi etip alsa, naǵyz adamdyq deńgeıde qalaryna men senemin.
Birinshi syr: Losos balyǵy – ana mahabbatynyń aspany
Teńizder men muhıttardy mekendeıtin, losos balyǵy uryq shashar aldynda, jaǵalaýǵa jaqyn teńiz qaırańdaryna kelip, jatar jerin úshkir tastar men qaýipti dúnıelerden tazalap, ýyldyryqtarynyń teńiz tolqynymen shaıylyp ketpeýi úshin ıirile jatyp, óz denesi arqyly urpaǵynyń aman-esen ómir esigin ashýǵa jaǵdaı jasaıdy.
Daıyn bolǵan ortada ýyldyryq shashqan losos balyǵy osy kezde urpaq úshin qurbandyqqa barýdyń eń uly úlgisin kórsetedi. Dúnıege kelgen kishkentaı shabaq balyqtar ashtyqtan ne jerin bilmeı taryqqanda, ana balyq óz denesin olardyń qoregi etýge daıyn bolady. Sansyz shabaqtardyń tisteýi, etin tirideı julmalaýyna shydap, tyrp etpeı jata beredi. Shabaqtar eseıip óz betterinshe qorektik tabýǵa qaýqarlary jetkende ana balyqtyń aqsıǵan súıegi ǵana qalady. Ol osylaı óz ómirin tárk etip, urpaqtaryn aman alyp qalady.
Balalaryn kókala etip sabap, tipti óltirip alatyn, saýdaǵa salyp satyp jiberetin nemese qoqys jáshigine tastap kete beretin bezbúırek, kókek analardyń boıynda, arsyz ákesymaqtardyń oıynda losos balyǵynyń balaǵa degen kózsiz mahabbatynyń bir mysqaly bar ma eken deseńizshi? Biz nege azdyq, biz nege urpaq aldyndaǵy ata-analyq boryshymyz ben mindetimizdi óteýden taısaqtaıtyn boldy? Balanyń rýhanı jáne materıaldyq qajettilikterin qanaǵattandyrýdan boıymyzdy aýlaq salamyz? Bastysy, biz ımannan maqurym qaldyq. Qasıetti Quranda Jaratýshy Iemiz: «Bir de kedeıshilikten qorqyp, balalaryńdy óltirmeńder. Biz olardy da, senderdi de qorektendiremiz (rızyq beremiz). Rasynda, olardy óltirý úlken kúná»[1], – dese, «Baqara» súresiniń 233-aıatynda: «Emizýdi támámdaǵysy kelgen kisi úshin analar balalaryn tolyq eki jyl emizedi», – delingen. Ári paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) kóptegen hadısteri bar. Mysaly: «Balaǵa jaqsy tárbıe berý, balanyń ákesindegi aqylarynan», «Bir adamnyń qaıyr jolynda jumsaǵan aqshasynyń eń jaqsysy – otbasyna jumsaǵan aqshasy» jáne «Balaǵa meıirimdilik tanytpaǵan, meıirimdilik kóre almaıdy», sondaı-aq «balalaryńdy kóp súıińder, olardy súıgenderiń úshin jánnattaǵy dárejeleriń ósedi» t.b. Bul túrdegi aıattar men hadısterden kóptep mysal keltirýge bolady. Barlyǵynyń da aıtar oıy sol – urpaq aldyndaǵy ata-analyq mindetti adal jáne jetkilikti oryndaý bolmaq.
Ekinshi syr: Jylanbas balyq – bala mahabbatynyń asqary
Jylan balyqtyń bir túri sanalatyn jylanbas balyq Qytaıdyń Shandoń provıntsııasynyń Ýı Shanhý týrıstik bazasynda kóptep mekendeıdi. Sol jerdiń qurmetine ol balyqtardy Ýı Shanhý jylan balyǵy dep atap ketken. Bul balyqtyń qasıeti sol ýyldyryq shashqan soń eki kózi múlde kórmeı qalady eken. Kórer kózinen aıyrylǵan ana balyq eshbir azyqtyq ustaı almaǵandyqtan, kún sanap jaǵdaıy nasharlap júrip-turýdan qala bastaıdy. Anasynyń jaǵdaıyn túsingen shabaq balyqtar ony qutqaryp qalý úshin endi adam aıtsa nanǵysyz ǵajaıyp erlikke baryp, bir-birimen quıryq tistese qatarlasyp, anasynyń aýzyna qaraı birinen soń biri jutylyp kete barady. Óz balalaryn jutyp jatqannan habarsyz ana balyq eptep qaıta qalpyna kele bastaıdy. Ol qashan qalpyna kelgenshe shabaq balyqtar qurbandyqtaryn toqtatpaı jalǵastyra beredi eken.
Ata-anaǵa bolǵan mahabbattyń eń úzdik, eń bıik úlgisin kórsetken osy bala balyqtardyń asqan janqııarlyǵyn kórgende, ata-anasyn syılamaıtyn, qartaıǵan shaǵynda olardyń jaǵdaıymen sanaspaıtyn, ursyp jábirleıtin, qarttar úıine ótkizýge daıyn turatyn, tipti, qol jumsap, olardyń júrekterin máńgilik jaralaıtyn adamdardy adam dep ataýdan uıalasyń.
Ata-anaǵa qurmet, týysqandyq qarym-qatynasty ustaný týraly Quran kárimde: «Rabbyń Ózine ǵana qulshylyq etýlerińdi jáne áke-sheshege jaqsylyq qylýlaryńdy buıyrdy»,[2] – deıdi. Sondaı-aq, Alla Taǵala: «Ekeýiniń bireýi nemese ekeýi de kárilikke jetken bolsa, olarǵa «týf» degen sózdi de aıtýshy bolma. Ári olarǵa aıǵaılaýshy bolma, ol ekeýine sypaıy sóz sóıle»[3], – dep eskertedi. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s): «Allanyń razylyǵy ata-ananyń razylyǵynda, al Allanyń ashýy ata-ananyń ashýynda», – degen. Jáne bir hadısinde: «Kimde-kim óziniń kúnin uzartyp, nesibesin molaıtqysy kelse, onda óz ata-anasyn qurmettesin, ári týǵan-týysqandarymen qarym-qatynasyn úzbesin», – degen. Ata-anany qurmetteý jáne boıusyný men oǵan kirshiksiz qyzmet kórsetý týraly Allah Taǵala Quranda áldeneshe anyq, ashyq túrde aıtady. Ásirese, olar qartaıǵan, jan-jaqty qamqorlyqqa zárý shaqta balalarynyń ata-anasynyń qas-qabaǵyna qarap, kóńilderinen shyǵa bilýdiń asa mańyzdy másele ekendigin Alla Elshisi de (s.ǵ.s.) san márte aıtyp, keıingilerge óshpesteı etip jetkizip ketken. Ári ata-anaǵa til tıgizýdiń, kúná ekendigi de eskertilgen. Sondaı aıattar men hadısterden maqurym adamdardyń qoldarynda bar asa uly baılyqty, jánnattyń kiltin baǵalaı bilmeý qandaı ókinishti deseńizshi.
Muhıt albyrttary - týǵan jerge degen mahabbattyń dastany
Atlant muhıtynyń tereńderinde ómir súretin albyrt balyqtary ózderiniń alǵash ómirge kelgen ózenderine qaraı tuqym shashar kezinde jolǵa shyǵady. Olar muhıttyń bir betinen kelesi betine ótip, odan ary qurlyq jaǵalaýlary men ózenderdiń quıar saǵasyna jetip, ózderi týylǵan ózenniń joǵary aǵysyna qaraı saparyn jalǵastyrady. Osy asa uzaq ári qaýip-qaterge toly sapary barysynda olardyń kópshiligi mert bolady. Alaıda, alǵan betinen qaıtpaıtyn táýekelshil de, týǵan jerin sheksiz súıgen albyrttar eń sońynda ózderi ómirge kelgen ózenniń eń taza joǵary aǵysyna kelip ýyldyryqtaryn shashady. Shashylǵan ýyldyryqtar shabaq balyqqa aınalyp, sodan qaıta uly muhıttarǵa qaraı keri sapar shegedi. Endi olar óz kezeginde ata-analaryndaı san alýan qıyndyqty jeńe otyryp áýelgi ózenniń bas aǵysyna jetýge saparlaıdy. Osylaısha týǵan jerine degen mahabbattaryn máńgilik esterine saqtaǵan balyqtar bul úrdisterin urpaqtan-urpaqqa mıras etkendeı saqtap otyrady. Bul túrdegi «aǵysqa qarsy atylǵandar» dep atylatyn balyq túrleri álemniń basqa jerlerinde de, basqa balyq túrlerinen de kezdesip otyrady.
Halqymyzda «Týǵan eldeı el bolmas, týǵan jerdeı jer bolmas» degen ataly sóz bar. Bul týyp ósken el men jerdiń baǵa jetpes qymbat ekendigin túsindiredi. Bizdiń halyqta týǵan jer men týǵan el týraly maqal-mátelder men án-jyrlar óte kóp. Sondaı qanatty sózdiń biri – «Otan otbasynan bastalady» degen qasıetti uǵym. Osy bir aýyz sóz Otandy súıýdi, týǵan elge degen qurmet sezimdi januıadan, bala kúnnen bastaýdy ár bir ata-ana men aqyl jasyndaǵy urpaq sanasyna salady. Bunyń barlyǵy da halqymyzdyń kisilik paıymy men parasatynyń asqaq deńgeıin kórsetedi. Asyl dinimizde de «Otandy súıý – ımannyń jartysy» degen paıǵambarymyzdyń hadısi bar. Mádınaǵa hıjrat jasarda Muhammed (s.ǵ.s.) kindik qany tamǵan Mekkege jabyrqaǵan kóńilmen qımaı uzaq qarap turyp: «Ýallahı, sen – jer betindegi eń kórikti, eń súıikti mekensiń. Men úshin senen artyq jer joq. Eger taǵdyr taýqymetine ushyramaǵanymda, ózińnen bir sátke de alystamas edim», – degen. Bunyń ózi kúlli adam balasyna durys jol kórsetýshi bolyp kelgen paıǵambardyń da óz eli men jerine degen sheksiz súıispenshiligin kórsetedi.
Qazirgi tańda elimizde týǵan jer, týǵan el, otan, memleket degen uǵymdardyń qadir-qasıetin bilip, shynaıy baǵalap, tanyǵan azamattar kóp-aq. Alaıda, qara basynyń qamy úshin, bas paıda múddesi úshin eli men jerin satatyn, múmkin bolsa jambasyna basqan baılyqty alyp, shetel asýǵa daıyn otyrǵan azamattar da barshylyq. Bulardan basqa, jemqorlar da, paraqorlar da, óz qyzmet múmkindigin asyra paıdalanǵandar da, ózine jaýapty etilgen kez kelgen jumys pen qyzmetti adal atqarmaıtyn kez kelgen azamatty Otanyn, eli men jerin súımeıtin adam retinde baǵalaýǵa bolady.
Osy oraıda, kóptegen adamdar biletin myna bir asa jan tebirenterlik oqıǵany qaıtalap ketkim keledi. Haziret Omar (r.a.) birde syrttan bir kisi kelgende, dereý baryp aldynda turǵan maı shamdy óshirip, ornyna basqa maı sham ákelip jaǵypty. Álgi kisi mánisin suraǵanda, Ol: «Men baǵana memleket isin qarap otyr edim, endi sizben jeke is boıynsha sóılesetindikten óz shamymdy jaqtym», – dep jaýap beripti. Qandaı adaldyq, qandaı jaýapkershilik deseńizshi! Bizdiń azamattarymyzdyń boıynda dál osylaı demeıik, osynyń bir sherigindeı ımandylyq bolsa, bizdiń jaǵdaıymyz múlde basqasha bolar edi-aý. Osy oraıda, AQSh-tyń 16 prezıdenti Avraam Lınkolnnyń balalaryna: «Keıin óskende etikshi nemese aýla sypyrýshy bolsańdar da, isine uqypty, jaýapty jumysker bolýlaryń kerek» – dep aıtyp otyratyn keńesin ár bir ata-ana óz urpaqtaryna únemi eskertip otyrýy kerek-aý dep oılaımyn. Sebebi, ol urpaq úshin de, ult úshin de mańyzdy bolmaq. Bul oıymdy Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.): «Barlyǵyń jaýaptysyńdar. Elbasy eline jaýapty. Otaǵasy januıasyna jaýapty. Áıel januıadaǵy dúnıege jaýapty. Malshy malyna jaýapty. Árkim óz qaramaǵyndaǵylardan jaýapqa tartylady», – degen ulaǵatty sózimen bekite túskim keledi.
Qoryta aıtqanda, adamzat eń sońǵy bir paraǵyndaı bolǵan mynaý álem dep atalatyn tylsym men syrǵa toly alyp kitapta Qudireti Kúshti Alla Taǵalanyń sıpattary men syrlary, bilimi men múǵjızalary toǵystyrylǵan. Olar áýelde belgilengen ıláhı zańdylyqtar men tártipter negizinde zamannyń sońyna deıin jumysyn isteıdi. Kez kelgen aqyl ıesi aınalasyndaǵy qorshaǵan ortany qurap turǵan tabıǵı qubylystary men zattar jáne kúshterdiń qasıetterin tereń tolǵanys, izdenis arqyly baqylaǵanda ǵana, onyń ár jaǵynan Uly Jaratýshy Iemizdiń bilimi men qudireti jatqanyn seze alady. Al, osy zańdylyqtar men qundylyqtardyń túp mánin de adam balasynyń eki dúnıelik baqyty men muratynyń qupııasy jasyrynǵan. Biraq adam balasy ony tanýdan, tanysa da, moıyndaýdan at-tonyn ala qashýda. Búgingi barlyq Ekonomıkalyq-Ekologııalyq, saıası-áleýmettik jáne tarıhı shıelenister men qaýip-qaterlerdiń, qaıǵy-qasiretterdiń túp sebebi osynda jatyr. Adam balasy ımandylyq jolyna kelý arqyly ǵana osynaý náýbetterden aryla alady. Bolmasa ǵylym da, tehnıka da, dıplomatııalyq baılanystarda, basqosýlar men kelisimderdiń de paıdasy shamaly bolmaq.
«Kók pen jerdiń jaratylýynda, kún men túnniń aýysýynda, adamdardyń paıdasy úshin teńizde júzgen kemelerde, Allanyń kókten jańbyr jaýdyryp, sol arqyly ólgen jerdi jandandyrýynda, sondaı-aq onda, ár alýan jan-janýarlardy taratýynda, (baǵyt ózgertip) soǵatyn jelderdi jáne jer men kóktiń aralyǵyndaǵy baǵynyshty bulttardy basqarýynda aqyl ıeleri úshin daýsyz dálelder bar»[4].
Qaster Sarqytqan
