Bala tárbıesindegi Paıǵambar (s.ǵ.s.) súnnetteri

21 qyrkúıek 2019 23955 0
Оqý rejımi

Adamzattyń tańdaýlysy (s.ǵ.s.) bala ómirge kelmeı jatyp-aq oǵan qamkóńildilik tanytatyn. Balanyń ómir esigin ashqanyn qýanysh kóretin. Týyla salysymen musylmandyq tárbıe nyshandaryn jasaıtyn. Aıtalyq, qyzy Fatıma (r.a.) bosanyp, nemeresi Hasandy alǵash kórgende, ústindegi sary jaıalyǵyn sheship, aq jaıalyqqa oraǵan[1]. Bul onyń sábı jynysyna saı tústi tańdaǵanyn bildirse kerek.

Sábı týylǵanda súıinshi berý

Alla Elshisi (s.ǵ.s.) sábı týylǵanda súıinshi bergendi unatatyn. Óziniń uly Ibrahım týylǵanda, súıinshi surap kelgen Ábý Rafıǵa syı-sııapat tartý etken[2]. Jańa týǵan sábıdi qushaǵyna alyp turyp, ıgi duǵa tileıtin, sosyn qurmanyń sólin tańdaıyna jaǵyp, alǵashqy dám tattyratyn bolǵan[3]. Aısha anamyz (r.a.) bul jaıdy: «Paıǵambarymyz ózine ákelingen nárestelerdiń árbirine bereke tilep, duǵa oqıtyn», - dep eske alǵan[4].

Sábı úshin duǵa jasaý

Balalardy júrektiń jemisine (sámárátúl-qulýb), kózdiń nuryna (qurratýl-aın)[5] teńegen Meıirim jarshysy (s.ǵ.s.) Abdýllah ıbn Abbasqa bala kezinde: «Iá, Alla taǵalam, buǵan hıkmet úırete gór!» dep duǵa jasaǵan[6]. Al, Ánásqa (r.a.) baılyǵy men bala-shaǵasynyń kóp bolýyn, uzaq ómir súrýin, bergen sadaqalarynyń qaıyrly bolýyn tilegen[7]. «Ata-ananyń balasy úshin jasaǵan duǵasy qabyl bolady» degen Paıǵambarymyz bala tárbıesinde Alladan tilek tilep, duǵa jasaýda úlken mán bar ekenin osylaı uqtyryp otyrǵan.

Azan shaqyryp, at qoıý

Nárestelerge týyla salysymen at qoıǵan kezderi bolǵan. Biraq, kóbine buǵan náreste týylǵannan keıingi jetinshi kúndi durys kórgen. Sábıge azan shaqyryp, at qoıýdy ata-ananyń balaǵa degen alǵashqy mindetiniń birine jatqyzǵan. Sondaı-aq, árdaıym balaǵa maǵynaly, jaqsy at qoıýǵa shaqyrǵan. Bunyń mánin «Sender qııamet kúni óz esimderińmen jáne ákelerińniń esimderimen shaqyrylasyńdar. Olaı bolsa, balaǵa ádemi esim qoıyńdar»,[8] – dep túsindirgen. Eń ádemi esimderdiń qataryna Abdýllah (Allanyń quly) jáne Abdýrrahman (Rahmannyń quly) degen qos esimdi jatqyzǵan. Keı nashar attardy maǵynasy durys, estir qulaqqa jaǵymdy esimderge ózgertken.

Aqıqa qurbandyǵy jáne ana súti

Nemereleri Hasan men Húseıin (r.a.) ómirge kelgende, nemereli bolǵanyna shúkirshilik bildirip, arnaıy qurbandyq (aqıqa) shalǵan. Qyzy Fatımaǵa (r.a.) sábılerdiń úlpildek shashyn alyp, alynǵan shashtyń salmaǵyndaı sadaqa berýdi tapsyrǵan[9]. «Nárestege berilgen sút adamnyń bolashaq tabıǵaty men minez-qulqyn qalyptastyrady»[10] dep, adal sútpen qorektendirýdiń mańyzyn uqtyrǵan. Qandaı da bir sebeppen balany basqa bireý emizgen jaǵdaıda, haramǵa aýyz salmaıtyn adal janǵa tabystaýǵa kóńil bólýdi ańǵartqan.

Jylaǵan sábıdi jubatý

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) jylaǵan balany jubatýǵa da erekshe kóńil bóletin. «Kimde-kim jylaǵan balasyn jubatýǵa tyryssa, Alla Taǵala jánnatta oǵan rıza bolǵanǵa deıin nyǵmetterin úıip-tógedi»[11] degen ol jamaǵatqa namaz oqytyp turǵanda, jylaǵan balanyń daýysyn estise, namazdy tezirek bitirýge tyrysatyn.

Birde tań namazyn ádettegiden jyldam oqyp bitiredi. Sahabalardyń biri buǵan tańdanyp: «Ýa, Rasýlalla, búgin namazdy nelikten jyldam aıaqtadyńyz?» – dep suraǵanda, «Art jaqtan jylaǵan balanyń daýysyn estimediń be? Anasy baryp tezirek jubatqanyn qaladym»[12], – degen jaýap estigen.

Úıine kire bergende balanyń jylaǵan daýysyn estip: «Myna bala nege jylap jatyr, kóz tııýge qarsy oqytpap pa edińder?»[13] – dep suraǵany da bar.

Paıǵambarymyz balalardyń kish etip qoıǵanyna da túsinistikpen qaraıtyn. Bul jaıynda Ýmmýl-Fadl basynan ótken myna bir oqıǵany baıandaǵan:

«Men Álıdiń uly Húseıindi emizip jatqanymda Alla Elshisi (s.ǵ.s.) qasyma kelip, balany surady. Qolyna ustatqanym sol edi, sábı ústine sıip qoıdy. Balany qaıta almaq bolyp qolymdy soza bergenimde: «Asyqpa, aıaqtasyn. Kedergi jasama», – dedi. Al, kıiminiń bylǵanǵan jerin sýmen tazalap jiberdi»[14]. Balanyń erkinen tys bolǵan iske qabaq shytpaıtyn.

Balany aldamaý, bergen ýádeni oryndaý

Birde Mádınaǵa hıjret jasaǵan sahaba analarymyzdyń biri Láıla (r.a.) Paıǵambarymyzdyń úıinde otyrǵan kezinde syrtta oınap júrgen ulyn shaqyryp:
– Balam, kele qoıshy, saǵan bir nárse beremin, - deıdi. Buny estigende Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) dereý odan:
– Ulyńyzǵa ne bermeksiz? - dep suraıdy.
– Qurma bereıin dep edim, – degeninde:
– Eger balaǵa «bir nárse berem» dep shaqyryp, esh nárse bermeseńiz, amal dápterińizge «ótirik aıtty» dep jazylar edi, - dep eskertken[15]

Sábıge degen súıispenshilik

Alla elshisiniń (s.ǵ.s.) balalarǵa degen súıispenshiligi alabóten edi. On jyl qyzmetinde bolǵan Ánás (r.a.) bylaı deıdi: «Bala-shaǵasyna Paıǵambarymyzdan artyq meıirimdi jandy kórmedim»[16]

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir hadısinde bylaı degen: «Balalaryńdy kóp súıińder. Sebebi, súıgen saıyn jannatta bir dáreje beriledi. Árbir dárejeniń ara qashyqtyǵy bes júz jyl. Perishteler ár súıgenderińdi sanap, jazyp otyrady»[17].

Bir kúni Alla elshisi (s.Ǵ.s.) nemeresi Hasandy óbektep, súıgishtep otyrǵanda, qasyna kelgen Aqra ıbn Habıs: «Oıpyrym-aı, meniń bir emes on balam bar, eshqaısysyn áli kúnge basynan sıpap, mańdaıynan súıgen emespin», – deıdi tańdanyp. Sonda Paıǵambarymyz: «Sen basqalarǵa meıirimdilik tanytpasań, Alla da saǵan meıirimdilik kórsetpeıdi»[18],- degen maǵynada jaýap qatady.

Namaz jáne perzent

Paıǵambarymyz (s.a.s.) balalardy raıhan gúline uqsatyp[19], al ıisin jannattyń ıisine teńegen[20]. Nemerelerin jıi-jıi qasyna shaqyryp, baýyryna basyp, meıirlene ıiskeıtin. Tipti, keıde olardy qushaqtap, súıgennen keıin: «Iá, Alla Taǵalam, bulardy men jaqsy kóremin, Sen de jaqsy kóre gór!»[21] – dep duǵa etetin. Bólmesine eshkim kirmesin degen ýaqyttarda da nemereleri kirse qarsylyq tanytpaıtyn. Tipti, meshitte jamaǵatpen namaz oqyp jatqanda nemereleri kelip umar-jumar ústine asylyp oınaıtyn.

Ábý Qatadá bylaı deıdi: «Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir kúni jıen nemeresi Ýmamáni ıyǵyna otyrǵyzǵan kúıde meshitke keldi. Jamaǵatqa namaz oqytty. Ruqýǵqa ıilgende qyzdy jerge túsiretin, sájdeden turǵan kezde qaıtadan alatyn»[22]. Hanafı mázhabynyń ǵalymdary osy hadısten úkim shyǵaryp, namaz oqyp turǵan kezde osy sekildi májbúrlik jaǵdaıda artyq qımyl jasaýǵa bolatynyn aıtady.

Bir kúni Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) nemereleri Hasan men Húseıindi arqalaǵan kúıde meshitke kiredi. Jamaǵatqa namaz oqytý úshin ornyna baryp turady da balalardy oń jaǵyna otyrǵyzady. Alla rasýly sájdege barǵan kezde sájdeni uzaq jasaıdy. Namaz bitken soń halyq: «Ýa, rasýlalla, namazda sájdeni kóbirek sozdyńyz. Mundaı sájdeni buryn-sońdy kórmegen edik. Bul Alla Taǵalanyń ámiri me?» – dep suraıdy. Sonda Paıǵambarymyz: «Joq, bul Allanyń ámiri emes. Nemerem arqama minip aldy. Ózi túskenge deıin kútkendi durys kórdim»[23], - dep jaýap beredi.

Basqa rıýaıattarda haziret Paıǵambar (s.ǵ.s.) namazda sájde jasaǵanda nemereleriniń arqasyna minip alatyny, sájdeden turar kezde jaılap jerge túsiretini, qulap ketpesin dep qolymen ustap, rýkýǵ jasaǵan kezinde aıaqtaryn ashyp turatyny, namaz bitken soń olardy baýyryna basyp, súıetini jaıly aıtylady. Keıde sahabalar bundaı sátterde namazǵa kedergi jasamaý úshin balalardy kóterip almaqshy bolǵan kezderinde Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) olarǵa tıispeýge ym jasaıtyn. Namazdan keıin «Balalardy alyp anasyna aparaıyq» degenderge de «Tıispeńder» deıtin. Birazdan keıin ózi nemerelerine «Analaryńa bara qoıyńdar», - degende, olar óz erikterimen turyp, úılerine qaraı júgire jóneletin.

Juma kúni birde Paıǵambarymyz hutba oqyp jatqan bolatyn. Nemereleri Hasan men Huseıin súrine-qabyna meshitke kirdi. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) sóılep jatqan jerinen toqtap, minberden túsip, ekeýin kóterip alady da, minberge qaıta shyǵady. Ekeýin aldyna otyrǵyzyp: «Alla Taǵala: «Balalaryń men dúnıe-múlikteriń sender úshin synaq»[24] dep qalaı durys aıtqan. Olardyń qulap-súrinip kele jatqanyn kórgen kezde shydaı almadym, aıtyp jatqan sózimdi bólip, baryp olardy qushaǵyma aldym»,[25] – deıdi.

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) tek qana óziniń balalary men nemerelerin ǵana emes, sahabalardyń da balalaryn jaqsy kórgen. Ýsamá (r.a.) óziniń balalyq shaǵyndaǵy baqytty sátin bylaı baıandaıdy: «Alla rasýly bir tizesine meni, ekinshi tizesine nemeresi Hasandy otyrǵyzdy, sosyn bizdi qushaǵyna qysyp: «Ýa, Jasaǵan ıem, bularǵa raqymdylyǵyńdy tóge gór, sebebi men de olarǵa meıirimdimin», - dedi»[26].

Balamen birge oınaý

«Balasy bar balamen bala bolsyn»[27] dep ósıet qaldyrǵan Paıǵambarymyz jas sábılerge erekshe meıirimmen qaraǵan. Keıde ózi de nemelerine at bolyp, keıde ıyǵyna mingizip júrip oınatqan. Birde Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) Hasan men Huseıindi ıyǵyna otyrǵyzyp alyp, kóterip oınatyp júrgenin kórgen Omar (r.a.) buǵan qatty súısinip: «Áı, balaqaılar, minip alǵan sáıgúlikteriń qandaı tamasha!» – deıdi. Sonda Paıǵambarymyz oǵan: «Olar da osal atqaminerler emes»[28], - dep jaýap beredi.

Ul-qyz dep alalamaý

Paıǵambarymyz balaǵa «Alla taǵalanyń bergen syıy»[29] dep qaraǵandyqtan, uldy artyq kórip, qyzdy kemsitýge jol bermegen. Qoǵamdy qyz balany jek kórmeýge shaqyryp, «Eger tańdaý erki maǵan berilse, qaıta qyz balany artyq sanar edim»[30] degen. Óıtkeni, qyz balanyń júregi jumsaq, jany názik, ol erteńgi bireýdiń qımas serigi, oń bosaǵadaǵy qonaq dep túsindirgen. Ózi saparǵa shyǵa qalsa, eń sońynan qyzy Fatımamen qoshtasyp, oralǵanynda eń aldymen soǵan amandyǵyn surap, kirip shyǵatyn[31]. Qyzdy qor kórmeýge shaqyryp, «Kimde kimniń úsh qyzy bolyp, uldy olardan artyq sanamasa, jaqsy tárbıelese, Alla ondaı ata-anaǵa jumaqty násip etedi»[32] deıtin. Qyz balaǵa meıirimmen qaraýǵa shaqyryp, onyń saýaby zor ekenin bildiretin.

Osy oraıda Aısha anamyz (r.a.) tilge tıek etken myna bir áńgime óte mándi. «Birde maǵan bir áıel qaıyr suraı keldi. Qasyna ertip alǵan eki qyzy bar eken. Mende bary bir tal qurma edi. Álgi áıel men bergen qurmany eki bólip, eki qyzynyń aýzyna tosty. Ózine eshteńe qaldyrmady. Olar ketip qalǵannan keıin Paıǵambarymyz keldi. Men bolǵan jaıtty áńgimelep bergenimde, «Kim ómirde qyzdarymen synalsa, qyzdaryna jaqsy qaraǵan jaǵdaıda qyzdary ata-anasyn tozaqtan saqtaıdy»,[33] – dep edi.

Árkez otbasynda balalardy bir-birinen alalamaýǵa shaqyryp, «Balalaryńdy bólip-jarmaı, teńdeı kórińder»[34], «Bala aldyndaǵy ata-ana mindetterińniń biri – olardy alalamaý»[35], - deıtin.

Birde bir kisi Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) qasynda otyrǵan kezinde, janyna uly keledi. Álgi kisi ulynyń betinen súıip, ony aldyna otyrǵyzady. Sálden keıin qyzy keledi. Qyzyn da shaqyryp, aldyna otyrǵyzady. Biraq onyń betinen súımeıdi. Buny baıqaǵan Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Ekeýin teńdeı kórmeısiń be?» – dep eskertý jasaıdy[36]. Osy tárizdi birqatar hadısterdi taldaı kele, musylman ǵulamalary «balalarǵa syılyq bergende ǵana emes, erkeletip, betinen súıgen kezde de olardy alalamaýǵa kóńil bólý kerek»[37] degen qorytyndy jasaǵan.

Osy turǵyda myna bir oqıǵa da erekshe mándi. Nuǵman ıbn Báshırdiń (r.a.) ákesi bir kúni:
–Ýa, Allanyń elshisi, ózge balalarym da bar. Biraq, Nuǵmanym bir tóbe. Ruqsat etseńiz, dúnıe múlkimniń kóbirek bóligin Nuǵmanǵa bergim keledi», – degende, Paıǵambarymyz:
– Ózge uldaryńa da sol mólsherde berdiń be?» – dep surady.
– Joq. Alla Elshisi basqalaryna da eskertkisi kelgendeı kóterińki daýyspen:
– Alladan qorqyńdar, balalarǵa ádil qarańdar! - dedi. Artynsha Báshırge burylyp:
– Sen álde bar balalaryńnyń ózińe birdeı qurmet kórsetýin qalamaısyń ba? – dep surady.Ol:
– Joq, qalaımyn ǵoı, – dep kúmiljigende,
– Endeshe, bulaı jasaýshy bolma, – dep qatań eskertken edi.[38]

Balalarmen ázildesý

Keıde balalarmen ázildeskendi unatatyn. Hasandy erkeletip luqa[39] (buzyq), Ánasty Zúl-Uzunaın[40] (qos qulaqty), al kishkene baýyryn Ábý Umaır[41] dep ataǵan. Mahmud ıbn Rábı bes jastar shamasynda Paıǵambarymyzdyń ózimen sý búrkip oınaǵanyn aıtqan[42]. Bul onyń Ansarlyq sahabalardyń balalarymen ártúrli ázildesip oınaǵanynan týǵan[43].

Balany jaqsy kóretindigin ár túrli jaǵdaılarmen kórsetip otyratyn. Mekke-Mádınaǵa kelgen kezinde aldynan júgirip shyqqan balalardy kóligine mingestirip alatyn. Ibn Abbas rıýaıatynda Mekkege kelgen kezinde ózin kútip júgirip shyqqan Abdýlmuttalıb áýletiniń balalarynyń birin aldyǵa, birin artyna mingestirip alǵandyǵy aıtylady[44].

 

Balanyń tentektigine ashýlanbaı, sabyrlylyq tanytqan. «Bala kishkene kezinde buzyq bolsa, bul onyń óskende aqyldy bolatyndyǵynyń belgisi»[45], – deıtin.

Balanyń durys jetilýi

Balanyń fızıkalyq jetilýine de kóńil bóletin. «Topyraq - balanyń kóktemi»[46] dep, apaq-sapaqqa qalmaı, balanyń kún jaryqta oınaǵanyn qup kórgen[47]. Tamaqtan buryn jáne tamaqtan keıin qol jýý, oń qolmen jeý, «bısmıllamen» bastaý, óz aldynan jeý degen sekildi tamaqtanýdyń ádebin, buǵan qosa tán men jan tazalyǵyn úıretýmen qatar, er balalarǵa kúres, sadaq atý, júgirý, sýda júzýdi ıgertýge shaqyrǵan. Jynystyq tárbıeni de nazardan tys qaldyrmaı, «On jasqa tolǵanda qyz ben uldyń tósegin bólek salyńdar»[48], –  degen.

Qoryta kelgende, óz ómirinde Muhammed paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) balalarǵa qatty kóńil bólip, tárbıege úlken jaýapkershilikpen qaraǵan. Balany tárbıeleý úshin meıirimdilik tanytýǵa, jaqsy kórýge, aqylmen erkeletýge, kóńil bólip oınatýǵa, adal nesibemen baǵyp-qaǵýǵa, ul-qyz dep alalamaýǵa, eshqashan aldamaýǵa, bergen ýádeni oryndaýǵa shaqyrǵan. Ár qylyǵyna túsinistikpen qarap, jynysyna saı tárbıe berýge kóńil aýdartqan. Denesin shymyrlyqqa shynyqtyrýmen qatar jastaıynan ıman negizderin sińirýge nazar aýdartqan. Ata-ana retinde otbasynda jaqsy ónege kórsetip, balany jastaıynan tazalyqqa, adamgershilikke, musylmandyq ádeptilikke baýlýdy úlgi etken.

Qudaıberdi Baǵashar


[1] Ibn Abdılbárr, ál-Isabá fı támıızıs-sahabá, 4-t., 337-338-b.
[2] Ibn Abdıl-bırr, Ábý Omar Iýsýf ıbn Abdıllah ıbn Muhammed (q.j. 463), ál-Istıab fı marıfatıl-ashab, Kaır, 1328, ј.
[3] Mýslım, Taharát, 101.
[4] Ábý Dáýýd, Ádep, 108.
[5] Fáthýl-barı, 11/255.
[6] Tırmızı, Mánaqıb, 50; Ibn Majá, Mýqaddımá, 11.
[7] Mýslım, Fádaılýs-sahabá, 141-144; Tırmızı, Mánaqıb, 50.
[8] Ábý Dáýd, Ádep, 70.
[9] Mýstádrák, 3-t., 179-b.
[10] Fáızýl-Qadır, 4-t., 55-b.
[11] Dáılámı, Mýsnádýl-Fırdáýs, II, 147-b.
[12] Ibn Hajár, ál-Mátalıbýl-alııa bı záýaıdýl-másanıdıs-sámanııa, I, 122-b., Kýveıt, 1973.
[13] Ahmed ıbn Hanbal, Mýsnád, VI, 72-b.
[14] ál-Hakım án-Nısabýrı, ál-Mýstádrák alás-Sahıhaın, III, 180-b., Haıdarabad, 1335.
[15] Ábý Dáýit, Ádab, 80.
[16] Bázzar, 5/a.
[17] Músnadý Záıd ıbn Alı 505.
[18] Ábý Dáýit, Ádab 156. (4/355).
[19] Aını, Umda 16/243.
[20] Májmaý-zaýaıd, 8/156.
[21] Buharı, Fádaılús-sahaba. 18 (5/30).
[22] Buharı, Ádab, 18 (8/8).
[23] Mústádrak, 3/165-166; Mátalıbýl-Alııa 4/72 (3997 H.).
[24] «Táǵabýn» súresi, 15-aıat.
[25] Násáı, Juma, 30
[26] Buharı, Ádep, 22.
[27] Dáılámı, Músnádúl fırdaýsı, II, 1366.
[28] Mátalıbúl-alııa 4/72.
[29] Hakım, ál-Mústádrak, II, 284.
[30] Dáılámı, Músnádúl fırdaýs, 3a.
[31] Ábý Dáýit, Tárájjúl, 21.
[32] Ibn Majá, Ádáb, 3; Tırmızı, Bırr, 13.
[33] Buharı, Zeket, 10.
[34] Ábý Daýýd, (3544. H.).
[35] Músnád, 4/269.
[36] Májmaýz-Záýaıd, 8/156.
[37] Tırmızı, Ahkam, 30 (1387 h.)
[38] Buharı, Hıbá, 12-13; Násaı, Nýhl, 1; Tırmızı, Ahkam, 30; Ibn Majá, Hıbá, 1; Taıalısı, 1/280.
[39] Músnád, 2/532. Ádábúl-múfrád, 404 (1183. h.)
[40] Ábý Dáýit, Ádep, 92 (4/301, 5002. h.)
[41] Tırmızı, Bırr 57 (6/206, 1990 h.)
[42] Buharı, Ilm 18 (1/29).
[43] Ibn Hajar, Fáthýl-barı, 1/182.
[44] Buharı, Umra, 13/(3/9).
[45] Fáızýl-qadır, 4/310.
[46] Fáızýl-qadır, 3. 281.
[47] Shárhý Múslım, 13/186.
[48] Ábý Dáýit, Salat, 25.

Pіkіrler Kіrý