BALA SÚDENTTEÝ DÁSTÚRI
Jalpy balany súndetteý qaı kezde, ne sebepten paıda boldy? Ári taq sanda ǵana súndetteý bar. Onyń mánisi ne?
Islam dininde súndetteý dástúri sonaý Ibrahım paıǵambardan bastaý alǵandyǵy týraly dinı raýaıattar bar. Bul rásimniń mańyzdylyǵy men shyǵý tarıhy tereńde jatyr jáne ol birneshe mádenıette kezdesedi. Bastapqy paıda bolý sebepteri ártúrli, biraq kóp jaǵdaıda onyń dinı, mádenı jáne gıgıenalyq mánderi bar. Súndetteýdiń naqty qashan paıda bolǵany týraly keıbir arheologııalyq jáne tarıhı derekterge súıensek, bul dástúr kóne Mysyr (Egıpet) men evreı mádenıetterinde keń taralǵany jalylǵan.
Tarıhı turǵydan qaraǵanda
1. Kóne Mysyr:
Eń kóne derekterdiń biri Mysyrdan tabylǵan. Mysyr mýmııalarynda súndetteýdiń izderi bar, al jazba derekterinde bul rásim shamamen b.z.d. 2400 jyldary bolǵandyǵy aıtylǵan.
2. Evreı mádenıeti:
Iýdaızmde súndetteý Aıýp paıǵambardan beri kele jatqan dinı dástúr bolyp sanalady. Bul rásim Bıblııanyń Eski ósıetinde sıpattalǵan.
1. Islam dini negizinde :
Musylman dástúrinde súndetteý Muhammed paıǵambardyń súnneti bolyp sanalady. Súnnetke sáıkes, musylman er balalardyń súndettelýi mindetti dep esepteledi. Islamda bul rásim tazalyqtyń, dinı mindettiń jáne qoǵamǵa qosylýdyń bir bóligi retinde qarastyrylady.
2. Evreı dástúrinde súndetteý Ibrahım paıǵambarmen Alla arasyndaǵy kelisimniń belgisi retinde túsindiriledi. Bul rásim náreste týylǵannan keıin jetinshi kúni jasalady.
Súndetke otyrǵyzý sebepteri:
1. Keıbir qoǵamdarda súndetteý gıgıenany saqtaý úshin jasalady dep eseptelgen. Bul kózqaras ıslam jáne ıýdaızm dinderinde de kezdesedi.
2. Islam jáne ıýdaızm dinderinde súndetteý dinı mindet, azamattyq paryz bolyp sanalady. Islamda súndetteý Muhammed paıǵambardyń súnneti dep moıyndalǵan. Súndetke otyrǵan er adam tolyq qandy musylman bola almaıdy dep qaraıdy.
3. Jalpy túrki halyqtary mádenıetterde súndetteý er balanyń erjetýdiń belgisi jáne qoǵamdaǵy mártebesin kórsetý úshin jasalady dep qaraǵan
Súndetteý tazalyq densaýlyq kepili
1. Súndetteý gıgıenany saqtaýǵa kómektesedi dep esepteledi. Keıbir medıtsınalyq zertteýler súndettelgen erlerde belgili bir ınfektsııalar men aýrýlardyń az kezdesetinin ne múlde joq ekenin kórsetken.
2. Súndetteý jynystyq jolmen beriletin ınfektsııalar men basqa da aýrýlardyń aldyn alýǵa kómektesetinin, búgingi damyǵan zamanaýı medıtsınalyq zertteýler de tolyq dálelder otyr.
Taq sanda súndetteý
Taq sannyń mánisi kóbinese sımvolıkalyq jáne dinı sebepterge baılanysty kıeli san degen uǵymdarǵa baılanysty aıtylyp, oryndalady.
Mysaly:
1. Islamda taq san qasıetti sanalady, sebebi Allaǵa jalǵyz, teńni, teńeýi de joq. Bir ǵana jaratýshy bar. Odan basqa táńiri joq degen óte kúshti senim bar. Sol sebepten kóptegen dinı rásimder men ádet-ǵuryptar taq sandarǵa sáıkes oryndalady.
2. Evreı mádenıetinde súndetteý náreste týǵannan keıingi segizinshi kúni jasalady, bul da taq san dep esepteıdi.
Qazaq halqynyń bala súndetteý Dástúri
Qazaq halqynyń dástúrinde bala súndetteý mańyzdy jáne keń taraǵan dinı jáne mádenı rásimderdiń biri bolyp tabylady. Bul rásimniń máni men ony ótkizý tártibi belgili bir erekshelikterge ıe.
Súndetteý máni:
1. Qazaq halqy ıslam dinin ustanatyndyqtan, súndetteý dinı mindet retinde qarastyrylady. Musylman er balasy musylmandyqtyń barlyq sharttaryn oryndaýǵa daıyn bolýy úshin súndetteledi.
2. Súndetteý gıgıenalyq tazalyqty qamtamasyz etý úshin jasalady dep esepteledi.
3. Súndettelý rásimi er balanyń erjetip, qoǵamnyń tolyqqandy múshesi bolý jolyndaǵy alǵashqy qadamdarynyń biri retinde qarastyrylady.
Súndetteý jasy
Qazaq dástúrinde súndetteý balanyń densaýlyǵy men daıyndyq deńgeıine baılanysty kóbinese 3, 5, 7 jas shamasynda ótkiziledi. Keıbir jaǵdaılarda balanyń jaǵdaıyna qaraı basqa jasta da jasalýy múmkin.
Súndet rásimniń ótý joly
1. Qazaq halqynda súndetteý rásimi úlken “Súndettoı” retinde ótkiziledi. Bul toıǵa týystar, dostar jáne kórshiler, týys- týǵandar, jamaaǵaıyndar shaqyrylady. Súndet toıy qazaqtyń ulttyq merekeleri men dástúrleriniń bir bóligi bolyp tabylady.
2. Balany súndetke otyrǵyzbas buryn, arnaıy daıyndyq jumystary júrgiziledi. Bul kezde balanyń psıhologııalyq daıyndyǵy, densaýlyq jaǵdaıy eskeriledi.
3. Súndetteýdi arnaıy daıyndalǵan dáriger nemese molda oryndaıdy. Bul rásimdi ótkizý barysynda medıtsınalyq qural-jabdyqtar qoldanylady.
4. Súndet toıynda balaǵa aq bata jáne qymbat syılyqtar beriledi, onyń ishinde kıim-keshek, oıynshyqtar jáne aqsha bar. Bul balanyń qýanyshyna qýanysh qosyp, rásimniń mańyzdylyǵyn arttyrady.
Qorytyndy
1. Qazaq dástúrindegi súndetteý rásimi dinı, mádenı jáne áleýmettik mańyzdy oqıǵalardyń biri bolyp tabylady. Bul rásim arqyly balanyń musylmandyq mindetteri men qoǵamdaǵy orny nyǵaıtylady. Súndet toıy úlken qýanysh pen mereke retinde ótkizilip, urpaqtan urpaqqa beriletin dástúrlerdiń biri bolyp sanalady.
2. Musylman bolý úshin súndettelý mindetti dep esepteledi. Bul rásim adamnyń ıslam dinin qabyldap, Allaǵa adal bolýyn kórsetedi.
3. Súndettelý arqyly musylman er bala qoǵamnyń tolyqqandy múshesi bolyp, dinı jáne qoǵamdyq mindetterin oryndaı alady.
Ári musylman bolýdyń negizgi sharttarynyń biri bolyp sanalady.
Bolat BOPAIULY
