Babalarymyz orazany qalaı nasıhattaǵan?

Quranda paryz etilgen orazaǵa ata-babalarymyz eshqashan beı-jaı qaramaǵan. Aýyz bekitken jannyń saýabyn jomarttyǵy mol Jasaǵan ıeniń ózi ólsheıtindigin, bes kúndik tirshiliktiń máni qulshylyqta ekendigin, bu dúnıeniń – beınet, aqyrettiń – zeınet ekenin jaqsy túsingen. Sol sebepti ǵapyldyqqa urynbaı, musylmandyq paryzdy óteýdi mindet dep qaraǵan. Jylyna bir keler otyz kún orazany barynsha qurmetpen qarsy alǵan. Ramazan aıynda Jaratýshynyń meıirimi tógilip, raqymy jaýatynyn, súıikti paıǵambarymyz Muhammedtiń (s.ǵ.s.) ónegesin dáripteıtin, pánı ómirdiń – jalǵan, baqı ómirdiń – arman ekenin túsindiretin jarapazan aıtqyzǵan. El birliginiń uıytqysy dinde ekenin jaqsy bilgen babalarymyz tirshiliginde musylmandyq mindetterdi halyqqa nasıhattap otyrýdan jalyqpaǵan. Qol qýsyryp, qubylaǵa bet túzeý, oraza ustap, bes ýaqyt namazdy qaza qylmaý – kókeıine jıǵany, kókireginde ımany bardyń belgisi dep bilgen.

Shortanbaı aqynnyń myna óleńinde ol jaqsy beınelengen:

Qubylaǵa bas qoımaq –
Musylmannyń taryǵy.
Oraza, namaz qaza qylmasań,
Kóńilińde Qudaı barlyǵy.

Iá, kóńilinde Qudaı bar pende qasıetti Qurandy paraqtaǵanda, Jaratýshy ıeniń «Men jyndar men adamzatty ózime qulshylyq qylsyn dep jarattym» degen jarlyǵyn bilmeýi múmkin emes. Al, buny bilgen aqyly tolysqan, parasatty adamnyń qulshylyqqa kóńil bólmeı júrýi taǵy qısynsyz jaıt. Óıtkeni, Abaısha aıtqanda, «aqyldyǵy – ıman, ımandyǵa – qulshylyq paryz» emes pe?!

Ras, musylman adam – rýhanı tazalyqqa kóńil bólýimen, dindi taza ustanýymen, tatýlyq pen aǵaıyngershilikti kúzetýimen erekshelenedi. Ol eń áýeli Haqty tanýǵa, ózine júktelgen bes paryzdy oryndaýǵa talpynyp, yjdahattylyq kórsetýi tıis. Ábýbákir Kerderi babamyz buny bylaı dep uqtyrǵan:

Musylman bolsań – ijdát qyl,
Iman, rýza, namazǵa.
Aǵaıyn bolsań, tatý bol,
Áýes bolma arazǵa!

Qulshylyq – Haqtyń razylyǵyna bólený jáne saýap úshin jasalady. Aqyrette amaldar tarazyǵa tartylǵanda, saýabym kóbirek bassa eken, kúnálaryma kiparat keshirim bolsa eken degen úmitpen atqarylady. Eshkim-eshkimge aqsha ustatyp, dúnıe berip eseptese almaıtyn, eshkimniń-eshkimge kómegi tımeıtin, árkim óz basyn qaıǵy etip, qınalǵan sátte paıdasy tıip, shapaǵaty jete me degen zor tilekpen atqarady. Paryzdy ýaqtyly oryndamaǵannyń esebin qaıtip berem, jazaǵa ushyramaıyn degen qorqynyshtan da arylmaıdy. Ábýbákir Kerderi babamyz kelesi bir óleń shýmaqtarynda osyǵan toqtalǵan:

Paıdasyn óziń kóresiń,
Ǵıbadat qylyp Allahǵa.
Bir janyńdy nurlasań.
Janyńa ǵazap haq bolar
Oraza, namaz, zeket, haj
Atqaryp ýaqyt turmasań.

Qazaq halqy qulshylyq jasaý pendeshilikterimiz ben bilip-bilmeı jasaǵan kúnálarymyzdy jýyp-shaıady dep túsingen. Ol negizsiz de bolmaǵan. Óıtkeni jaqsy isterdiń jamandyqtardy joıatyndyǵy qasıetti Quranda jazylǵan, hadısterde de jıi eskertilip: «Kimde-kim saýabyn Alladan kúte otyryp, shyn yqylasymen Ramazan aıynda oraza ustasa, onyń ótken kúnálary keshiriledi», «Úıiniń aldynda aǵyp jatqan ózenge kúnige bes ret shomylyp turǵan kisiniń denesinde kir qalmaıtyny tárizi bes ýaqyt namaz da quldy kúnálarynan tazartady», – delingen edi (Buharı, II t. B. 475.).

Osy senim Máshhúr Júsip babamyzdyń óleńinde bylaı dep órnektelgen:

Orazań otyz kúngi – otyz kisi,
Bes kisi – bes namazyń, bilemisiń.
Joq qylyp jamandyqty joıyltýǵa,
Bularsyz dánemege kelmes kúshiń.

Jamandyqty ile-shala jaqsylyqpen, kúnáni dereý saýappen joıyp otyrý – Islamnyń altyn qaǵıdasy. Al saýapqa kelgende, qulshylyqqa jeteri joǵy taǵy belgili.

Ózińe bolar mahsharda,
Izgiliktiń paıdasy,
Haziret Imam Aǵzam –
Sharıǵattyń aınasy.
Solardan tabylǵan,
Shaıtandy jeńbek haılasy.
Durys namaz, oraza,
Malǵunnyń tánine,
Shanysharlyq naızasy! – dep

Ábýbákir Kerderi babamyz bul tusta oraza men namazdyń shaıtandy túıretin naıza ekendigin aıtýda. Óıtkeni hadısterde shaıtannyń dymy quryp jeńiletin kezi musylmannyń qulshylyqqa turǵan kezi ekeni, Ramazan aıy kelgende, tozaq esikteri jabylyp, shaıtandardyń kisendeletindigi aıtylǵan. Bunyń mánisi: rýhanı tazalyqqa kóńil bólip, ashyqqan kezde nápsige toqtam salynatyndyǵynda. Nápsini elitip, kisini azdyra almaǵan shaıtandardyń degeni bolmaı, mysy basylyp, aıaq-qoldaryna buǵaý salynǵandaı kúıge ushyraýy óleńde «malǵunnyń tánine shanshylǵan naızaǵa» teńelip obrazdy túrde kelisti sýrettelgen.

Qulshylyqtyń kisige berer eki dúnıede de paıdasy mol, ol – qarańǵy qabirdi jaryq sáýlege toltyratyn shýaqty nur.

Shal aqyn ár musylmannyń dúnıedegi tilegi – uly esep kúni tirshiliktegi ıgi amaldardyń paıdasyn tıgize gór dep tileý bolý kerektigin bylaı dep naqylyna qosqan:

Qarańǵy qabirde jatpaq qıyn,
Tańla maqshar bolady uly jıyn.
Namaz, oraza, ǵıbadat bek paıdaly
Allahdan tilek qylyp, kúnde sıyn.

Sol sebepti ol ólimniń aqıqat ekendigin eskertip, qulshylyq jasaýǵa shaqyrǵan. «Adamnyń shynaıy baılyǵy – bul dúnıede jasaǵan jaqsylyqtary» dep hadıste aıtylǵandyqtan, ol oraza ustaýdy anyq baılyqqa balaǵan.

Qorqaq emeı nemene qashqan kisi,
Batyr emeı nemene shanyshqan kisi.
Myń jylqy bitken baımen birdeı qısap,
Orazasyn úıinen ashqan kisi!

Úıinde otyryp otyz kún orazanyń orasan saýabyn ıelengen kisini myń jylqyly baıdan kem kórmegen babamyz nasıhatynyń jalǵasynda on eki músheń saý, baltyr syzdap, bas aýyrmaǵan jaı ýaqytta Allah taǵalany eske alyp otyrýǵa, qaı kúni dám-tuzynyń taýsylatynyna qaýip etip, qulshylyqqa jaqyn júrýge shaqyrǵan. Oryndamasa, kúnási baryn da eskertken.

Jigitter, ólim ras, maǵan nansań,
Oraza usta, namaz oqy, tilimdi alsań.
Oraza ustamaı, namazdy oqymasań,
Árıne, kúnási ne, ólmeı qalsań.

Baıqasaq, babalarymyz orazany aıtqan kezde namazdy da budan shettetpegenin kóremiz. Árkez namazdy da qosa aıtýy bes paryzdyń bir-birinen bólip-jarýǵa kelmeıtin birtutas ekendigin, bárin tegis atqarǵanda ǵana ıman tolyq bolatyndyǵyn ańǵartýda. Abaı atamyz da sol sebepti paryzdardy qatar tizip, «tatymdy jemis» berý úshin bulardy tegis oryndaýǵa shaqyrǵan:

Rýza, namaz, zeket, haj – talassyz is,
Jaqsy bolsań, jaqsy tut bárin tegis.
Bastapqy úshin bekitpeı, sońǵy tórtti
Qylǵanmenen tatymdy bermes jemis.

Muhammed paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) Ramazan aıynda ǵana emes basqa ýaqyttarda da oraza ustaýǵa óte yntyq bolǵan. Aıtalyq, ár aıdyń 13, 14, 15 – kúnderi, ár aptanyń dúısenbisi men beısenbisinde úzbeı aýyz bekitken. Nápil orazalardy Alla Taǵalaǵa bir qadam jaqyndaý maqsatymen ustaıtynyn ári «Pendelerdiń istegen amaldaryn ár aptanyń dúısenbisi men beısenbisinde perishteler Allah Taǵalaǵa jetkizip otyrady. Osy kúnderi aýzymnyń berik bolǵanyn qalaımyn» dep túsindirgen. Ramazannan keıin keletin Sháýýál aıynda alty kúndik oraza ustaý da – súnnet. Ol týraly bir hadıste: «Kimde-kim Ramazandy orazamen ótkizip, budan keıingi sháýýál aıynda alty kún oraza ustasa, jyl boıy oraza ustaǵandaı bolady», –  delingen (Ibn Maja, Sıam, 33).

Qańly Júsip babamyz osy orazany meńzep:

Raýaıat jazǵan qaı bala?
Maǵynadan joq habaryń.
Sháýýaldyń alty kúninen
Qanshalyq boldy zalalyń...
Sháýalda tutpaq alty kún,
Hadısy men sabıt-dúr, – dep oı qozǵaǵan.

Babalarymyz oraza ustaýdyń artyqshylyqtary men saýaptaryn el ishinde jarapazan aıtqyzýmen de nasıhattap otyrǵan. Óıtkeni jarapazan óleńiniń negizgi mazmuny ǵıbrat, taǵylym, ádep, tálim, ónege, adaldyq pen meıirimdilikke, adamdardyń bir-birimen baýyrmaldyǵyna, syılastyǵyna negizdelgen. Aýyl-aýyl, úı-úıdi aralaǵan jarapazanshylar oraza ustap, aýyz bekitken kisilerdi quttyqtaǵan, izgi tilekter tilegen, musylmanshylyqty berik ustaný jóninde nasıhattyq máni zor ósıetter aıtqan.

Jarapazan sózderi negizinen bylaı bolyp kelgen:

Assalaýmaǵalaıkým, musylmandar,
Moıynyn haq jolyna usynǵandar.
Qut ornap otbasyńa, baǵyń artsyn,
Qudaıym qabyl etse, isińdi ońdar.

Atyńnan aınalaıyn haq paıǵambar,
Alladan ámir kelse – jaq baılanar.
Allaǵa tirshilikte qulshylyq qyl,
Qara jer ólgennen soń taqtaılanar.

Oraza aıy keldi, eı, jarandar,
Bul aıdyń fazileti Kálamda bar.
Óleńi jarapazan aıyp emes,
Múmınge osylaısha bolǵan habar.

Qudaı-aý, aınalaıyn, nesibe ber,
Kúlgen men oınaǵandy keshire gór.
Kúnámiz taýdan úlken, tastan qatty,
Sý seýip tozaq otyn óshire gór!

Oraza aıy keldi bolyp qonaq,
Kútip al qonaǵyńdy bolmaı olaq.
Mundaǵy ǵıbadatyń qabyl bolsa,
Jannatta qoıylady altynnan taq.
Mekkede bir aǵash bar ishi qýys,
Oraza men namaz da izgi jumys.
Ustasań orazany, jumaǵyńda
Jemister shashylady ýys-ýys.

Aıtamyz jarapazan aýylyńa,
Baq qonsyn bar musylman qaýymyna.
Bereke, qut ákelse, oraza aıy,
Jaz jaılaý, jaryq ensin aýylyńa!

(Q.Tolybaev. Babadan qalǵan bar baılyq. Qazaqstan.2000.B.90).

Ár shýmaq aıaqtalǵanda oıdy ústemeleı túıip tas-taıtyn: «Baı Muhambet úmbetine jarapazan, orazań qabyl bolsyn ustaǵan jan!» degen sóz qaıyrma retinde qaıtalanyp otyrǵan. Al qasıetti aıdyń mánin ashyp, sánine sán qosqan jaqsylyqtyń jarshysy jarapazanshylarǵa úı ıeleri dástúr boıynsha syılyq usynatyn bolǵan.

Qoryta kelgende, joǵaryda taldanǵan óleń-jyrlardan biz ata-babalarymyzdyń bes paryzdyń biri oraza ustaýǵa aıtarlyqtaı kóńil bólgenin, ony dástúrine sińirip, el ishinde barynsha nasıhattaýǵa atsalysqanyn kóremiz.

Qaban jyraý qandaı iske bereke uıalap, qandaı isten baqyt qashatynyn óz óleńinde bylaı jetkizgen eken:

–  Baqyt qaıdan kelesiń?

–  Oraza, namaz oqymas.
    Allanyń atyn toqymas,
    Beınamazdan kelemin.

–  Baqyt qaıda barasyń?

–  Taraýyq namaz oqyǵan,
    Kóńiline aıat toqyǵan
    Nıetti elge baramyn.
    ...Sáresi, sahar ishetin,
    Haq jolyna túsetin,
    Nıetti elge baramyn...

Iá, «Orazalymen ottas bol, ımandymen joldas bol» demekshi, elimizde Ramazan aıynyń qasıetin paryqtap, oraza ustaýshylar qatary jyldan-jylǵa molaıyp kele jatqanyn eskersek, baqyttyń basy bizge de burylýy alys emes sııaqty. Ylaıym solaı bolǵaı!

Qudaıberdi Baǵashar