«Ajyrasam» deýshilerge 7 keńes

Asyl dinimiz Islam otbasyǵa, onyń ishinde er men áıeldiń kórkem qarym-qatynasyna asa mán beredi. Islamda er men áıeldiń ózine jarasa quqyqtary, qurmeti men haqylary bar. Allanyń ruqsat etken nársesine amal etip, tyıym salǵanynan aýlaq bolǵan adam mindetti túrde baqytqa keneledi. Óıtkeni, Jaratýshy Iemiz óziniń jaratqan qulyna neniń qajet ekenin jaqsy biledi.

Elimizdegi otbasyǵa qatysty statıstıkalyq málimetterdi qaraıtyn bolsaq, ókinishke qaraı,  bir jylda 50 myńnan astam shańyraqtyń shattyǵy toqtap, jesir men jetimniń sany kóbeıetin kórinedi. Árıne, bul jaqsylyqtyń nyshany emes. Ásirese, er azamattardyń ózderi tańdap alǵan jaryna talaq aıtyp, aq nekege jaýapkershilikpen qaraı almaýy janymyzǵa batady. Dinı aǵymda júrgen keıbir adamdar talaq aıtyp, ajyrasa salýdy ońaı sanaıtyn boldy. Nekeni oıynshyqqa aınaldyrǵandardyń sebebinen qoǵamda jalpy musylman jamaǵatyna degen salqyn kózqarastyń paıda bolǵany da jasyryn emes. Osy máseleni sheshýdiń joldary týraly óz oılarymyzben bólisýdi jón kórip otyrmyz.

1. Izgi jar tańdaý

Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.) jar tańdaýda 4 nársege kóńil bólýdi ósıet etken: «Áıel zatyna úılený tórt nársege negizdeledi: baılyǵy úshin, ataǵy (tegi) úshin, sulýlyǵy úshin jáne dini úshin. Sen dini baryn tańda, áıtpese kóp jaqsylyqtan qur qalasyń!»

Rasynda, áıel balasy eń áýeli ar-uıatymen, ımanymen kórikti. Abaı atamyz óziniń ósıetti óleńderiniń birinde jastarǵa bylaısha nasıhat aıtady: 

«Jasaýly dep, maldy dep baıdan alma,  
Kedeı qyzy arzan dep qumarlanba. 
Ary bar, aqyly bar, uıaty bar, 
Ata-ananyń qyzynan ǵapyl qalma».  

2. Ózgeden emes ózinen bastaý

Islam dini musylman adamnyń jaqsy amalda ózgege birinshi bolyp úlgi bolýǵa tárbıeleıdi. Ásirese, er azamat óz otbasyn jaqsylyqqa shaqyryp, jamandyqtan tyıý qajet. Áıel, bala-shaǵasynyń tirshiligi men qulshylyǵynda bir Allaǵa boısunýyna, olarǵa ımanı tárbıe berýge asa kóńil bólýi kerek.

Alla Taǵala qasıetti Quranda adamzat balasyna: «Otbasyńa namaz oqýdy buıyr. Óziń de namaz oqýda tabandylyq tanyt»[1], – dep buıyrǵan.

Aıattan túsingenimizdeı, otaǵasy otbasy aldynda jaqsy isterde jetekshi bolýy kerek. Musylman adam ózgeni túzetýden buryn ózin túzeýi tıis. Sonda onyń sózi de ótimdi, amaly nátıjeli bolady. Jaqsylyqqa umtylǵan januıa jamandyqtan irgesin aýlaq ustaıdy.

3. Ajyrasýǵa asyqpaý

Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.) bir hadısinde: «Allanyń quzyrynda ruqsat etilgenimen, qatty unamsyz is – ajyrasý», – degen. Alla Taǵala er men áıeldiń bolmashy nárseler úshin ajyrasýyn qalamaıdy. Sol sebepti nekeni buzýdyń ózindik sharttary, ýaqyttary, ádepteri bar. Bul sebepter eki jaqtyń «ajyrasamyn» degen oılarynan qaıtý úshin jasalǵan úlken múmkindikter esigi dep túsingen abzal.

Rabbymyz barsha adamzat balasyna nekeni áıeldiń úsh etekkirden tazarǵan kezinde ǵana buzýyna ruqsat etti. Úsh etekkirden tazarmaǵan áıeldi úıinen shyǵaryp jiberý – durys emes. Alla Taǵala ár nárseni kórkem túrde, jaqsy jaǵdaıda rettep, sheshýdi buıyrǵan. Al Quran úkimi mynadaı:

«Ýa, Paıǵambar! Qashan áıelderdi talaq etseńder, olardy belgili merziminde ajyratyńdar jáne ol merzimdi esepteńder. Rabbylaryń Alladan qorqyńdar. Olardy úılerińnen shyǵarmańdar ári ózderi de ketpesin, tek ashyq arsyzdyq istese ǵana bolady. Al, qashan olardyń merzimderi jetse, olardy durystyqpen ustańdar nemese týralyqpen ajyrasyńdar»[2].

4. «Ajyrasamyn» dep ázildemeý

Qaljyń sózben «talaq» dep aıtylǵan sóz de talaq retinde eseptelip ketýi múmkin. Sondyqtan er men áıel bul sózdi aıtýdan asa saq bolýy qajet. Al, asyl dinimizde «talaq» dep ázildep aıtýǵa ruqsat joq. Islam nekeni oıynshyqqa aınaldyrmaýǵa shaqyrady. Alla Elshisi Muhammedtiń (s.ǵ.s.): «Úsh nárseniń shyny da shyn, ázili de shyn: olar – neke, qul azat etý, talaq», – degen hadısin esten shyǵarmaýymyz kerek.   

Islamnyń keıbir ǵalymdary «talaq» dep ázildep bolsyn aıtylǵan sóz talaq retinde esepteledi degen tujyrymǵa kelgen. Al, keıbir ǵalymdar bolsa, bul máseleni adamnyń nıetine qaldyrǵan. Budan uǵatynymyz – «talaq» sózin qaljyńdap bolsyn aıtýǵa, tipti «senimen ajyrastym», «nekeni buzdym» dep te sóıleýge bolmaıdy. Mundaı jaǵdaıda er kisiniń úsh talaq berý múmkindiginiń bireýi ketedi.

5. Adamnyń jaqsy minezin kóre bilý

Ajyrasý máselesinde baıqalatyn jaǵdaıdyń biri – adamnyń kemshiligin kóbirek kórý. Osy jaǵdaı túbi jaqsylyqqa ákelmeıdi. Al, hadıste ne deıdi: «Múmin er adam esh ýaqytta múmin áıeldi jek kórýshi bolmasyn. Eger de qandaı da bir múmin áıeldiń áldebir minezi kóńiline jaqpasa, basqa bir qasıetin unatar».

Eshbir adam kirshiksiz emes. Barlyq adamnyń álsiz tusy bolady. Álsiz tusy onyń jaman ekenin bildirmeıdi. Jaqsy minezi álsiz tusynan basym bolýy – onyń jaqsy adam ekenin aıǵaqtasa kerek. Sondyqtan bir álsizdigi úshin 10 jaqsy tusyn joqqa shyǵarý – ádiletsizdik emes pe?

6. «Eń jaqsylaryń – áıelderińe jaqsy qaraǵandaryń...»

Paıǵambarymyz Muhammedtiń (s.ǵ.s.): «Iman turǵysynan múminderdiń eń kámili – minez-qulqy eń jaqsy bolǵandar. Eń jaqsylaryń – áıelderimen jaqsy qarym-qatynasta bolǵandaryń», – degen hadısi bolashaq otaǵasynyń jadynda árdaıym jańǵyryp tursa jaqsy.

Amr ıbn ál-Ahýas ál-Jýshamı (r.a.) myna oqıǵany bylaı baıandaıdy: «Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) qoshtasý qajylyǵynda Alla Taǵalaǵa maqtaý aıtyp, shúkirshilik bildirgen soń jamaǵatqa bylaı dep nasıhat aıtqanyn estidim: «Áıelderińe jaqsy qarańdar, óıtkeni sender shyn máninde olarǵa jaýaptysyńdar. Anyq arsyzdyq jasamaıynsha (kúıeýine opasyzdyq jasamaıynsha nemese boısunýdan bas tartpaıynsha), olarmen tek jaqsy qarym-qatynasta bolýǵa tıissińder. Sender úshin budan basqa jol joq...».

7. Er men áıeldiń haqylary men mindetteri

Otbasyndaǵy kelispeýshilik nemese túsinbeýshilik erli-zaıyptylardyń bir-biriniń mindetterin jiti bilmeýinen týyndap jatady. Eki tarap ózine qatysty mindetterdi bilmegen soń keıbir máselede shekten shyǵyp qalady. Bul shekten shyǵýshylyq jaqsylyqqa ákelmeıtini anyq. Al, Alla Taǵala óz quldaryna qatysty mindetterdi Quranda baıandap qoıǵan:

«Er adamdar áıelderine basshy (ıaǵnı, áıeldi baǵyp-qaǵý, qorǵaý jáne tárbıeleý – er adamnyń mindeti). Óıtkeni, Alla Taǵala (kúsh-qýat turǵysynan) olardy bir-birinen (er adamdy áıel zatynan) ústem qyldy ári er adamdar (otbasynyń) nápaqasyn tabýshy. Al, salıqaly áıelder Allaǵa jáne erlerine basy bútin boısunady. (Erleri joq kezde) Alla olardyń quqyǵyn qalaı qorǵasa, olar da erleriniń haqysyn qorǵap, abyroılaryn ári erleri tapqan dúnıe-múlikti saqtaıdy hám aralaryndaǵy syrǵa berik bolady»[3].  

Qoryta aıtqanda, májbúrlikten tys sebepsiz, jónsiz ajyrasý – eki jaqqa da abyroı, jaqsylyq ákelmeıtin is. Bir-birin syılaı bilgen, syılata bilgen, qadirin bilip, qurmet tutqan jandardyń baqyty baıandy bolmaq. Halqymyzda: «Eri áıelin syılasa – erdiń baqyt tapqany, erin eli syılasa – áıel baqyt tapqany», – degen naqyl sóz bar.

Alla Taǵala musylman otbasyna berekesin jaýdyryp, árbir shańyraqqa shattyq, baqyt násip etkeı!