AITOLDYNYŃ ULYNA AITQAN ÓSIETTERI

Aıtoldynyń uly Ógdúlmishke birinshi ósıeti:

- Balam, kóńiliń men tilińdi taza usta.

Táńirge syıyn! Ǵapyl bolmaı, aqyretiń úshin de qamdan.

Árketińdi durysta. Mal-dúnıe úshin qaıǵyrma. Amalyń izgi bolsa, mal-dúnıe ózi keledi.

Halyq bulǵaq, tóńkeris bastasa, jyraq tur, jyraq. Nadannyń bulǵaǵyna erme, odan qash. Áı qozym, bekterdiń jaman nıetpen aıtatyn sózin aýzyńa alma. Kisiniń qııanatyn qoldama, óziń de qııanat qylma. Árqashan izgilik qyl, nápsińdi basyp, aryńdy taza usta. Qandaı iske kirisseń de, áýeli aqyryn oıla. Sońy belgisiz is adamdy qor etedi. Eger ókpeleseń, ózińdi usta, sabyrly bol. Sabyrly kisiniń erteńi súıinish. Ýaıym-qaıǵyǵa batyp, beınetke túsken jan sabyr etse, sońynda qaıta qýanyshqa keneledi. Eger baq-dáýletiń qaıtyp, búkil esikter jabylsa, sabyr etseń, bári retteledi. Sabyrly bol, sabyr - naǵyz erdiń isi. Sabyr etken kókke jol tabydy.

Ózekti janǵa bir ólim. Oılan. Ózińniń kim ekenińdi umytpa. Jıynda - sózińe, kisiniń úıinde kózińe saq bol.....

Aıtoldynyń ulyna aıtqan ekinshi ósıeti:

- Ulym, basyńa kelgen jaqsylyq pen jamandyqty Allanyń taǵdyry dep bil. Jaratqanǵa ıman keltir, Oǵan qulshylyq qyl. Ne qalasań da, Odan tile. Saǵan járdem beretin Odan basqa kúsh joq. Allanyń jarlyǵyn qurmet tut, sonda seni Táńir taǵala eki dúnıede abyroıly etedi.

Júris-turysyń túzý bolyp, týra joldan taıma. Sypaıy bol, sóziń óktem bolmasyn. Oı júgirt! Bul dúnıe úshin ózińdi otqa ıterme. Kisiniń dúnıesin alma, tákápparlanyp, kúsh kórsetpe.

Týralyqtan taımaı, ádil bol. Súıinish pen qýanysh týralyqtyń ishinde bolady. Halyqqa basshy bop, joǵary mártebege jetýdi qalasań jáne ádil bol. Adamnyń áreketi týra, durys bolsa, eki dúnıede mańdaıy jarqyraıdy....

Aıtoldynyń ulyna aıtqan úshinshi ósıeti:

- Qulynym, mańaıyńa izgilik qyl, jamandyqtan jyraq tur. Izgilik jasaý arqyly ózińdi tamuqtan qorǵa. Jamandarǵa jaqyndama, seni qor qylady. Jamandyq - jylan, ol seni kórge tyǵyp tynady. Ekijúzdi kisige syryńdy aıtpa. Sóziń jaıylyp, syryń ashylady. Ósekshi kisini úıińe jýytpa, kórip- bilgenin búkil elge jaıady. Synnan ótken, senimdi kisini óte jaqyn tut. Odan saǵan myńdaǵan jaqsylyq keledi. Barlyq sózdi tyńda, biraq tez ılanba. Kóńil syryńdy berik saqta.....

Aıtoldynyń ulyna aıtqan tórtinshi ósıeti:

- Qońyr qozym, uıatsyz kisilerden jyraq tur. Uıaty bar adamǵa mennen myń sálem. Eshbir iste asyqpa, sabyrly bol. Sabyrly kisiler muratyna jetedi. Qandaı is bolsa da, jaqsy oıman kiris. Jaqsy oımen bastasań, bereke saǵan baılanady. Tilińe saq, kózińe abaı bol. Tamaqty az jáne adalynan je.

Dúnıeńdi kirisińe qaraı jumsa. Ózińe jaraspaıtyn ári jalǵan sózden bas tart. Jalǵan sóz adamnyń qadirin ketiredi. Aǵaıyn - týysyńa jaqyn bol. Ulyqqa da kishikke de kúlimdep súıkimdi bol. Kisige berer dám-tuzyń mol bolsyn, kelgen kisini toıdyr. Al endi, kisiniń aıybyn kórseń jasyr.

Allaǵa sıynyp, qulshylyqqa muqııat bol! Kúnáli isterden ózińdi aman saqta. Baq-dáýlet qonsa tákápparlanbaı, shamań kelgenshe izgilik qyl. Baq-dáýletke mastanyp, bul dúnıege aldanba. Bári ótkinshi.

Araq ishpe, buzyqtyqqa qatyspa. Zına jasama, jyraq tur. Pasyq, júziqara atanýdan saqtan. Bul eki isten qut pen bereke qashady, kedeıliktiń esigin ashady.

Ulym! Umytpa, bular saǵan kerek ósıet. Aıtqanymdy ustansań, qýanyshyń az bolmas. Kóńilińde saqta!

 

“QUTADǴÝ BILIK”

Júsip Balasaǵunı

Ermek Mýhataıdyń fb paraqshasynan