ATALAR SÓZI – AQYLDYŃ KÓZI

22 qarasha 2023 3142 0
Оqý rejımi

Birde qalyń top arasynda tar joldy jıektegen eki qartpen qatarlasyp qaldym. Shamalary toqsanǵa jeter-jetpes, ajyramas úshin alaqandaryn aıqastyra myqtap ustap alǵan bir-biriniń qoldaryna kózim tústi. Aq jaýlyǵyna oranǵan qart ájeı arakidik Allany aıtyp, kúbirlep qoıady. Ózderi bir-birin súıemeldep, birin-biri demep, qalt-qult etken kúıde jetekshilerinen bir eli qalǵylary joq. «Áı, shal, jetip qaldyq» degen ájeıdiń kúsh-qýatynyń áli de barshylyǵy baıqalady.

Ananyń meıirimi kózinde, yqylasy kóńilinde, aqyly sózinde bolady emes pe, aq samaıly qazaqy taqııadaǵy júrisinen sharshaǵan qart jubaıyn jubatqan ájege bir adam: «Qarttarym-aý, aman esensizder me, áli qol ustasyp júrsizder, bul degen baqyt qoı. Qosaǵyńmen qosa aǵar deýshi edi úlkender, sol bataǵa kenelgen ekensizder. Aman bolyńyzdar árdaıym, Alla ómir bersin sizderge», – dep tamsana sóıledi. Bul sózge kóńilderi kóldeı bolǵan qarttar sol arada arqa-jarqa júrekterimen batasyn berip jatty. Negizinde, «Batamenen el kógerer, jaýynmenen jer kógerer» degen mergen qazaq edik. Búginde sol bata bar ma, ol qajet pe, oǵan zárý me, ony eskere me degen oı týdy.

Bala kezimizde úlkenderdiń qabaǵynan qorqatynbyz. Úlkenderdiń aldyn kesý, qarsy kelý, sózine qulaq túrmeý, aqylyn tyńdamaý, jónsiz renjitý, qarǵys estý múldem bolmaýshy edi. Úlkenniń kózi men sóziniń ótkirliginen bolar, úıge bir qarııa kele qalsa, anamyzdyń etegi qorǵan-tyn. Qurmettiligin daralaıtyn olardyń aq saqaldary edi. Degenmen, abzal atalardyń teńdessiz talǵamdaǵy árbir asyl sózderi bárimizdi tánti etetin. Sanaly ǵumyrynan alynǵan syrly áńgimeleri barshany uıytatyn. Ulaǵatty batadan turatyn  ıgi duǵalaryna jurt qushtar keletin.

«Jón sóz – kóńildi ósiredi, jónsiz sóz – úmitińdi óshiredi» degendeı, ol dáýir batanyń zamany edi. Yqylasyn órnektegen atalar kitap tilin bilmese de, asyp-tasyǵan bilimi bolmasa da, aq batasynan jańylmaıtyn. Óıtkeni, jamandyqty janyna jýytpaǵan, jaqsylyqqa umtylǵan jandar bolatyn. Sondyqtan bolar, oılary alǵyr, sózderi dóp keletin.

Degenmen, «Túsi ıgiden túńilme» degen áke-sheshemiz túzý jolda jóndi aqyl beretin áýlıeniń, meıirimi tasyǵan, júzi jyly, ımany kúshti dindardyń, el aýzyndaǵy sheshenniń, sabyry salmaqty basshynyń, rýhy myqty batyrdyń, eline syıly eńkeıgen qarttyń, jurtyna qadirli aqsaqaldyń dýaly aýzyna qaratatyn. Sol ıgiliktegi batalar halyqqa erekshe qudiretti, senimge kúsh beretin qasterli joldama edi.

Ata sózi daryp mol,

Aq ýyzǵa aryp bol.

Abylaıdaı alyp bol,

Shoqan syndy jaryq bol.

Abaıǵa uqsap mıly bol,

Qurmanǵazydaı kúıshi bol.

Aqandaıyn seri bol,

Qajymuqandaı eri bol.

Sáken syndy suńqar bol,

Baǵyń janyp árdaıym,

Jaqsylarǵa jaqyn bol.

Bárinen de qulynym,

Aman bol, qalqam, aman bol! – degen babalar urpaǵyna jarty ǵasyrdy dáriptep, táı-táı basqan qadamdar men oıǵa alǵan dúnıege ıgi jaqsylardy úlgi etetin.

«Atalar sózi – aqyldyń kózi» degen ósıetpen ósken bizder, batadan baq darıtynyn sezetinbiz. Sol ýaqyttyń órenderi aqyldan parasatty, tózimnen qaıratty, júrekten nurly, ómirde ilkimdi bolyp ósti.

Al, qazirgi turmys bılegen zamanda taǵdyryn ýysynda ustap, týra jolynan adasqandarǵa batanyń qadir-qasıeti joǵalǵan tárizdi. Taram-taram bolǵan muńynan aryla almaı, meshitke keledi. Sonda, meshit moldasynan buryn, áýeli ata-ananyń batasyn alýdy usynamyn. Alaıda, qazirgi úlkenniń peıili taryldy ma, aradaǵy arna joǵaldy ma, ishtegi nıet taýsyldy ma, áıteýir erteden jalǵasyn tapqan ata saltynyń álsiz kúıi baıqalady.

Bata – kóńildiń kózin ashatyn, atadan jalǵasqan gaýhar tas. «Jaqsy sóz – jarym yrystan» tálim alǵan babalar murasy. Adamzat rýhyna serpilis beretin ımandylyqtyń nasıhaty. Sebebi, batanyń basy duǵa, boıy ǵıbrat, aıaǵy tilek, qalyby tárbıe, negizi senim. Al, senim adamdy eshqashan óltirmeıdi. Duǵa qaza men taǵdyrdy ózgertse, bata adamǵa úmit berip, ǵumyryn uzartady. Bireýler batany dinı nanym-senimge nemese ónerge telip jatady. Ony aqyl – keńesten turatyn atalar ǵurpy desem bolady, biraq óner emes. Óıtkeni, batanyń jóni men joly bar. Álemniń kópshiliginde mundaı bata berý joralǵysy joq.

Bata bismilládan bastalyp, Uly Allanyń meıirim shapaǵatyna ulasqany jón. Tastaq jerdi basqan taǵasyz attaı, bata berýshi kibirtiktemeı, sózinde ıman nury men salmaqty oı, utymdy aqyl bolǵany jón. Túsinikti túrde maǵynasy bolǵanymen, uıqastyń bolýy shart emes. Mátini únemi ózgeriste bolǵany jaqsy. Iaǵnı batanyń sózderi qaıtalanbaı, baı tilimizdiń órendi sózderimen túrlenip jatsa ıgi. Tórt nemese alty shýmaqtan tizilýi, qara óleńge jalǵasýy mindetti emes. Jattandy uran, jalań sóz, qurǵaq til shynaıy bataǵa jatpaıdy. Ol júrekten ıiriletin tunyq sóz. Estigen jandy rýhanı lázzatqa, júregin qýanyshqa bóleıtin, aldyna maqsat qoıatyn dárejege kóterýi tıis.

Batany tilekpen shatastyrmaý kerek. Tilek – kez kelgen jerdegi kez kelgen adamnyń nıeti men alǵysy. Al, bata ómirdi kórkemdeıtin duǵa, janǵa shıpa, júrekke daýa, kóńilge em, senim qarýy. Kóbine qazaqta sábı týylǵanda, súndetke otyrǵanda, oqýǵa bararda, jastar úılengende, alys saparǵa attanǵanda, tipti qınalǵanda bata alyp jatady. Ol durys, alaıda tal bir jerden kógeredi. Jastaıynan batamen ósken bala batagóı bolǵandaı, batanyń rýhy árdaıym árkimge árkez qajet-aq. Al, tyńdaýshynyń qulaǵy qyraǵy bolyp, júregi qabyldasa, ary men namysy oıanady. Sol tústa sáti túsken is tárizdi, der kezinde salynǵan em retinde bata sanany jańartady. Al, qur tyńdaýdan ómir ózgermeıdi, dúnıe kógermeıdi, adam kóktemeıdi.

Muhammed (s.ǵ.s.) paıǵambarymyzǵa bir sahaba kelip: «Duǵa men tilegim árdaıym qabyl bolý úshin ne isteıin?», – degende, «Jep-isher as-sýyńdy tazala», – depti. Budan Allaǵa adal, jany taqýa, júzinde ımany, tilinde táspisi, júreginde zikiri, shyndyq pen ádildikti qalaǵan, ótirik pen ósekke aralaspaǵan, rýhanı taza adamnyń batasy qabyl ekenin baıqaý qıyn emes.

Keıbir batashyldardyń Allamen baılanysy, oıynda jigeri, sózinde senimi, boıynda tazalyǵy bolmaı jatady. Odan basqa, keıingi keıbir azyn-aýlaq batalardyń sıqy ázil-qaljyń men kúlki, tipti syqaqqa aınalyp, tym qatty maqtaýdyń aıaǵy jaǵympazdyq, sońy qarǵyspen aıaqtalyp jatady. Máselen,

«…Alla seni ońdasyn,

Saǵan jamandyq oılaǵan,

Eki dúnıede ońbasyn, – degen sózdermen náletteıdi. Dinı turǵyda, qarǵystyń eki ushy, ıaǵnı ózine qaıtatyn jaǵy da bolýy múmkin. Degenmen, ótkenimizdi umytpaıyq. Búgingi óngen urpaǵymyzdy ata sózimen ósirip, babalar bulaǵyn uǵyndyraıyq. Danalar ósıetimen tárbıelep, ulylar jolyna baǵyttaıyq. Ata dep kelgen urpaǵyna aqsaqaldarymyz bulaqty batasyn bere júrsin…

 

Nurlan BAIJIGITULY

 

Pіkіrler Kіrý