ATA SYILAÝ

23 tamyz 2024 1258 0
Оqý rejımi

Qazaq mádenıetinde "Ata" degen uǵym kelin úshin erekshe mánge ıe. "Ata" – kelinniń kúıeýiniń ákesi, ıaǵnı qaıyn atasy. Qazaq otbasylyq dástúrlerinde kelinniń atasyna degen qurmeti men mindetteri erekshe oryn alady. Ata kelin úshin asqar taý, óte qurmetti úlken adam sanalady.

1. Qurmettiń belgisi:

Kelin atasyn erekshe syılaıdy, onyń aıtqan sózin eki etpeı oryndaýǵa tyrysady. Atasynyń tósegine quıryq tıgizip otyrmaıdy, aldynan kes-kestep ótpeıdi, ashyq-sháshyq kıinip júrmeıdi, oǵash qylyqtar jasamaıdy, dóreki minez kórsetpeıdi, urys-qaǵys shyǵaryp, jańjal týdyrmaıdy. Olaı etse atany syılamaǵan kórgensiz kelin atalyp ketedi. Ata aldynda ıbaly bolyp, ımandy júrip, atasyn erekshe syılaıdy mine bul ádemti kelin-ádemi kelin degen baǵa aldady. Ata-kelin úshin otbasynyń basshysy, qamqorshysy, hany dep túsinedi.

2. Úlgi-ónege kózi:

Ata – ómirlik tájirıbesi mol, kópti kórgen adam retinde, kelin úshin úlgi bolyp tabylady. Onyń aqyl-keńesteri, tálim-tárbıesi jas otbasyǵa baǵyt-baǵdar beredi.

3. Tárbıeshi:

Ata kelinge jáne onyń balalaryna (nemerelerine) salt-dástúrlerdi, ádet-ǵuryptardy úıretip, otbasy qundylyqtaryn sińiredi. Ol balalarǵa týǵan tilin, mádenıetin, dinin úıretýge atsalysady.

4. Janashyr:

Atalar kóbinese óz balalary men kelinderine meıirimmen qarap, olardyń ómirine, turmys-tirshiligine jany ashyp, kómektesýge daıyn turady.

5. Qorǵan:

Ata – otbasyndaǵy beıbitshilik pen kelisimniń saqtaýshysy. Ol kelinge qıyndyq týyndaǵanda qoldaý kórsetip, qorǵaýshysy bola alady.

Qazaq qoǵamynda kelinniń ataǵa degen qurmeti otbasy músheleri arasyndaǵy syılastyq pen birlikti nyǵaıtady, urpaqtar sabaqtastyǵyn qamtamasyz etedi.

1. Sálem salý:

Kelinder tańerteń oıanǵannan keıin jáne úlkender úıge kelgende olarǵa ıilip sálem beredi. Bul iltıpattyń belgisi.

2. Qonaqjaılylyq:

Kelin úıdegi qonaqtarǵa erekshe qurmet kórsetedi. Úlkenderge birinshi qyzmet kórsetip, dastarqan jaıyp, shaı quıady.

3. Til tabysý:

Kelin úlkenderdiń sózin eki etpeı, olardyń keńesterine qulaq asady. Qarym-qatynas kezinde qurmetti til qoldanyp, sypaıylyqty saqtaıdy.

4. Úı sharýasy:

Úıdiń tazalyǵy men tártibin saqtaýǵa úlken mán beredi. Úı sharýasynda ene men atasynyń qalaýynsha istep, olardyń kóńilin tabýǵa tyrysady.

5. Dástúrler men salttardy saqtaý:

Kelin qazaqtyń ulttyq dástúrlerin, salt-dástúrlerin, onyń ishinde úılený toıy, tusaýkeser, súndet toı sııaqty rásimderdi oryndaýda mańyzdy ról atqarady.

Bul is-áreketter kelinniń otbasynyń múshelerine degen syılastyǵyn, qurmetin kórsetedi jáne qazaq mádenıetiniń mańyzdy bóligi bolyp tabylady. Qazaq kelinderiniń ata-enege jáne jalpy úlkenderge syı kórsetýi kóptegen dástúrler men kúndelikti ádetterge negizdelgen. Taǵy birneshe mańyzdy tustardy atap ótýge bolady:

1. Qonaq kútý:

Qazaq dástúrinde qonaqjaılylyq erekshe oryn alady. Kelin úıge kelgen qonaqtardy kútip alyp, olarǵa erekshe yqylaspen qyzmet etedi. Bul kezde kelinniń ádeptiligi men ınabattylyǵy kórinedi.

2. Tyıymdar men ádepter:

Kelinder úlkender aldynda daýys kótermeı, olar sóılegende sózderin bólmeı, sabyrly bolýǵa tyrysady. Jáne de, úlkender otyrǵan bólmege ruqsatsyz kirmeıdi, úlkenderden buryn dastarqanǵa otyrmaıdy.

3. Joralǵylardy oryndaý:

Qazaq halqynda kelinder ártúrli joralǵylardy oryndaýǵa qatysady. Mysaly, mereke kezinde jáne dinı rásimderde kelinderdiń erekshe róli bar. Olar kıiz úı tigýde, qudalyqta, tusaýkeserde, t.b. joralǵylarda belsendi qatysady.

4. Qara shańyraqtyń amanaty:

Qazaqta úlken úıdi, ıaǵnı qara shańyraqty ustap otyrǵan ata-enege degen qurmet erekshe. Kelin qara shańyraqtyń amandyǵyn, birligin, yntymaǵyn saqtaýǵa, úlkenderdiń batasyn alýǵa tyrysady.

5. Kıim kııý ádepteri:

Kelinder kıim kııýde de ádeptilik saqtaıdy. Olar jabyq, jınaqy kıinip, úlkenderdiń aldynda uqypty, tártipti bolýǵa mán beredi.

6. Merekeler men jıyndar:

Ulttyq merekeler men otbasylyq jıyndarda kelinder uıymdastyrý jumystaryna belsendi aralasyp, as ázirleý, úı ishin bezendirý, balalardy tárbıeleý sııaqty mindetterdi atqarady. Bul dástúrler men ádetter qazaq kelinderiniń ata-enege jáne úlkenderge degen syı-qurmetiniń qanshalyqty mańyzdy ekenin kórsetedi. Olardyń maqsaty – otbasyndaǵy birlik pen yntymaqtastyqty nyǵaıtý, urpaqtan-urpaqqa mura bolyp kele jatqan mádenıetti saqtaý.

 

 Bolat BOPAIULY

 

 

 

Pіkіrler Kіrý